tõusis ta peagi trupi eesnäitlejaks. Kirjanikuna alustas itaalia farsside ümbertöötamisega, sest näitetrupil oli vaja etendusteks uut ja sisukamat repertuaari. Hiljem asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. 1658. aastal esines trupp Pariisis, kus ta võitis Louis XIV poolehoiu ning sai loa mängida oma trupiga kuningalossis. Lühikese ajaga tõusis ta Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus ta töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. 1659. aastal sai ta hakkama pretsioosset kirjandust ja aadlisalongide silmakirjatsemist pilkava farsiga ,,Naeruväärsed eputised". Oma järgmiste komöödiate julge satiiriga vihastas ta vanameelsed ja vaimulikud aga põhjalikult välja. Õnneks kindlustasid õukonnaetendused talle kuninga Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid
Trupis tõusis ta peagi esinäitlejaks. Et etendusi sisukamaks muuta, hakkas Molière repertuaari ise kirjutama. Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente, hiljem hakkas kirjutama juba algupäraseid näidendeid. 1658. aastal naasis Molière'i trupp Pariisi. Pälvinud kuningas Loius XIV huvi, said komödiandid kutse esineda kuningalossis. Üsna kiiresti tõusis Moliére Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus ta ise töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni oma surmani. 3 Suurte komöödiate kirjutamise kõrval pidi Moliére hoolitsema ka õukonnas ja aadlike vastuvõttudel etendatavate meelelahutusmängude eest. Tellimise peale tehtud improvisatsioonid olid leidlike situatsioonide, tabavate karakterite ning elava sõnastusega
Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. Elu viimasel poolteisel aastakümnel, viibides taas Pariisis, lõi Molière 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Pariisi naasis Molière'i trupp 1858. aastal. Pälvinud oma etendustega Louis XIV huvi, sai trupp loa esineda ka kuningalossis ning lühikese ajaga tõusis Molière Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Kui Molière astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Molière'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neiski intriigil ja elaval kõnel
tuletatud Zanarellost (zanni 'st). Sealt on pärit ka armunud arst, kes tõi talle esimese edu Pariisis. Molière'i looming naerutas sellega, et maskides tunti ära reaalsest elust võetud tüüpe. Tagasi Pariisis Pariisi naasis Moliére'i trupp 1658. aastal, seal pälvisid nad oma etendustega Louis XIV huvi, said loa esineda ka kuningalossis ning lühikese ajaga tõusis Moliére Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Suurte, 5-vaatluseliste komöödiate kirjutamise kõrval pidi Moliére hoolitsema ka õukonnas ja aadlike vastuvõttudel etendatavate meelelahutusmängude eest. Tellimise peale tehtud ballimängud ja improvisatsioonid olid samuti leidlike situatsioonide, tabavate karakterite ning elava sõnastusega. Õukonnaetendused kindlustasid Moliére'ile kuningas Louis XIV jätkuva
1906 - avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906-1914 - teatrit juhtis Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, kes 1905-1906 õppis näitejuhtimist Berliinis Max Reinhardti reziiklassis. Ta rakendas oma töös ansambliteatri printsiipi, toetudes psühholoogilise realismi taotlustele. 1908 - loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester, dirigentideks Samuel Lindpere, Juhan Aavik ja Juhan Simm. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias. 1914-1921 - juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. 1920-ndate aastate algul juhtis teatrit näitlejate komisjon.
Üle kolmeteist aasta rändas trupp ringi, need aastad laiendasid Moliére´i silmaringi, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis erinevat rahvakeelt. Trupis tõusis ta peagi esinäitlejaks. Et saada etenduseks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas ta ise kirjutama. Esimene näidend oli 1653 aastal ,,Arutu". Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Lühikese ajaga tõusis ta juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri. Tema esimene tõeline komöödia oli ,,Naeruväärsed eputised" (1659). Selles jääb intriig tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos on tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. Õukonnaetendused kindlustasid Moliére´ile kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Aastal 1664 lavastas ta ,,Tartuffe"
· 1950-1952 TRÜ ja EPA näiteringide juhendaja, töötu · 1952-1955 Pärnu teatri peanäitejuht Ird publitsistina: · Sõnaosav väitleja ja publitsist. Avaldas pidevalt artikleid ajakirjanduses, andis intervjuusid, osales teatrialastes poleemikates. On välja andnud ka raamatuid (artiklite kogumikud). August Sang andis ideid. · ,,Ceterum censeo ehk Jahedate suvede jutte" (1965). Irdi teatriideaale ja eeskujusid: · Karl Menning (ansambliteatri põhimõtted, eesti algupärandite lavastamine, koostöö näitekirjanikega) · Konstantin Stanislavski (realistlik meetod, läbielamisteater, eetika) · Bertolt Brecht (poliitiline teater) · Muusikateatri alal Walter Felsenstein (oluline lavastuse tervik) Ird lavastajana: · Lavastas sõnalavastusi, oopereid, operette · Rahvuslik-lüüriline laad õnnestus tal kõige paremini. Veljo Tormisega sobis koostöö hästi. · Koidula ,,Kosjaviinad" 1953
Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente, seejärel asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. Pariisi naasis Moliére'i trupp 1658. aastal. Pälvinud oma etendustega Louis XIV huvi, sai trupp loa esineda ka kuningalossis ning lühikese ajaga tõusis Moliére Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Suurte, 5vaatluseliste komöödiate kirjutamise kõrval pidi Moliére hoolitsema ka õukonnas ja aadlike vastuvõttudel etendatavate meelelahutusmängude eest. Tellimise peale tehtud ballimängud ja improvisatsioonid olid samuti leidlike situatsioonide, tabavate karakterite ning elava sõnastusega.
annaabi.ee 
