hulka. Modulaator kujutab endast katoodi ümpritsevat elektroodi, mille põhjas on ümmargune ava. Tüürelektroodile antakse katoodi suhtes negatiivne pinge, ja selle pinge muutmisega toimub elektronide hulga reguleerimine kiires. Anood koos tüürelektroodiga moodustavad fokuseerimis süsteemi, mille ülesandeks on anada elektronidele piisav kiirendus ja fokuseerida elektron kiir ekraanile. Kiirendav toime saadakse positiivse pinge andmisega anoodidele. Kasutatakse erineva anoodide arvu ja kujuga fokuseerimis süsteeme. Selleks, et tekiks fokuseeriv toime peab tekima tüürelektroodi ja anoodide vahel ebaühtlane elektriväli. See elektriväli kujundatakse ka diafragmadega (vaheseintega) ja sobivalt teelt kõrvalekaldunud elektronid satuvad anoodidele. Anoodide pinge väärtus sõltub kiiretoru suurusest ja tüübist ning on ostsiloskoobi torudel esimesel anoodil 200 - 500V teisel anoodil 1000 2000 V. Kineskoopides võib, aga teise anoodi pinge ulatuda kuni 25kV
Elektronkiirt on võimalik fokuseerida kas elekri- või magnetvälja toimega. Kaasaegsetes elektronkiiretorudes kasutatakse ainult esimest. Fokuseerimissüsteemis toimub katoodi poolt emiteeritud elektronide kiirendamine ja koondamine ekraanile fokuseeritud peeneks kiireks. See toimub ebaühtlase elektrivälja abil, mis tekitatakse negatiivselt pingestatud tüürelektroodi ja positiivselt pingestatud anoodide vahel. Tekkiva ebaühtlase elektrivälja abil kujundatakse kahe läätsesüsteemi abil optiline kujutis. Niisiis koosneb fokuseerimissüsteem nagu kahest läätsesüsteemist. Kumbki süsteem omakorda koosneb koondavast ja hajutavast läätsest. Tervikuna on aga mõlemad läätsesüsteemid koondava toimega. Esimene läätsesüsteem on lühikese fookuskaugusega. Teine läätsesüsteem on pika fookuskaugusega (fokuseerib kiire ekraanile). Fookuse
korrosioonimehanism vees ja atmosfääris Tsinkkattega süsinikterase puhul moodustub galvaanipaar, milles tsink on anoodiks ja süsinik katoodiks. Teras hakkab korrodeeruma alles siis, kui tsink on täielikult hävinenud. Reaalselt hakkab korrosiooniprotsess värskelt tsingitud kehal pihta tsingi pinnalt. Kui tsingikiht on liialt poorne, läheb korrosioon tsingi ja terase vahele, tekib korrosioonikiht ja galvaanipaar enam ei tööta. Teraspunnseina kaitstakse vees korrosiooni eest anoodide abil. Anoodideks on tsingist kehad, mis kinnitatakse iga kindla vahemaa tagant. Peab vastu u 3 aastat. Teraspunnseina kaitstakse ka välisvooluallika abil, anoodina kasutatakse grafiiti. Maas olevate torude kaitseks kasutatakse enamasti katoodkaitset välise vooluallika abil. Peamiseks põhjuseks kuumaveetorude korrodeerumisel on mittesobiv temperatuur (vahemikus 50 100 oC). Kuumtsingitud terastorude
elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. Elektronkiirt on võimalik fokuseerida kas elekri- või magnetvälja toimega. Kaasaegsetes elektronkiiretorudes kasutatakse ainult esimest. Fokuseerimissüsteemis toimub katoodi poolt emiteeritud elektronide kiirendamine ja koondamine ekraanile fokuseeritud peeneks kiireks. See toimub ebaühtlase elektrivälja abil, mis tekitatakse negatiivselt pingestatud tüürelektroodi ja positiivselt pingestatud anoodide vahel. Tekkiva ebaühtlase elektrivälja abil kujundatakse kahe läätsesüsteemi abil optiline kujutis. Niisiis koosneb fokuseerimissüsteem nagu kahest läätsesüsteemist. Kumbki süsteem omakorda koosneb koondavast ja hajutavast läätsest. Tervikuna on aga mõlemad läätsesüsteemid koondava toimega. Esimene läätsesüsteem, mis kujuneb tüürelektroodi ja esimese anoodi vahel, on lühikese fookuskaugusega. Teine läätsesüsteem, mis tekib kahe anoodi vahel, on pika
Hälvitussüsteem võib olla elektrostaatiline (ostsilloskoobitorud) või elektromagnetiline (kineskoobid). Fokuseerimissüsteemis toimub katoodi poolt emiteeritud elektronide kiirendamine ja koondamine ekraanile fokuseeritud peeneks kiireks. Elektronkiirt on võimalik fokuseerida kas elektri- või magnetvälja toimega. Harilikult kasutatakse esimest võimalust. Fokuseerimine toimub elektrivälja abil, mis tekitatakse negatiivselt pingestatud tüürelektroodi ja positiivselt pingestatud anoodide vahel. Tekkiva mittehomogeense (ebaühtlase tugevusega) elektrivälja abil kujundatakse kahest "läätsesüsteemist" koosnev nn elektronoptika. Hälvitussüsteemid. Füüsika kursusest on teada, et elektronide liikumise trajektoori saab mõjutada nii elektri- kui magnetväljaga. Sellest tulenevalt on olemas nii elektrostaatilised kui ka magnetilised hälvitussüsteemid. Elektrostaatilises hälvitussüsteemis toimub elektronkiire hälvitamine e. kallutamine (deflection) elektrivälja mõjul
) Konstruktsioonide kaitse Al kerede kaitsmiseks merevees kasutatakse andoodina Zn, sest see on negatiisema potensiaaliga kui Al. Magedas vees aga on Al negatiivsem kui Zn, seega peab anoodiks võtma Mg. Maa sees olevatele terastorustikke kaitstakse topelt: isoleeritakse ja pannakse peale katoodkaitse välise vooluallikaga. Ebaõige katoodkaitse reziimi korral võib korrosiooniprotsess kiireneda. Kodumasinate elektrokeemiline korrosioonitõrje ?? 46. Anoodide mõiste, materjalid ja kasutamise printsiibid metallide elektrokeemilises korrosioonitõrjes. Anoodkaitse: pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht. Kaitstavate konstruktsioonide külge ühendatakse elektroodid, mis on anoodiks. Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi. Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, lahuste, hapete lahustes, aga ka niiskes õhus või pinnastes) on kokkupuutes kaks erineat
Al-detail on anoodiks. Oksiidide kiht valmistatakse kahel viisil: 1)oksiidide kiht saadakse värvusetu; 2)oksiidi kiht on värviline; a)värvitu oksiidi kihiga detail kastetakse (pritsistakse) värvaineid sisaldavasse lahusesse b)elektrolüüsil: lahus sisaldab värvaineid, sest kiht on läbinisti ühtlaselt värvunud. Al vastupidavus atmosfääris on nõrk(eriti Balti mere piirkonnas) näide: 10 aastat vees olnud alumiiniumist nurkprofiil (tekkis kihile korrosioon). 46. Anoodide mõiste, materjalid ja kasutamise printsiibid metallide elektrokeemilises korrosioonitõrjes. Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, lahuste, hapete lahustes, aga ka niiskes õhus või pinnastes) on kokkupuutes kaks erineat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga. Anoodkaitse - pinnale moodustub pos. oksiidi kiht (kasut. roostevaba terase korral, ühendatakse (+)klemmiga)
Al-detail on anoodiks. Oksiidide kiht valmistatakse kahel viisil: 1)oksiidide kiht saadakse värvusetu; 2)oksiidi kiht on värviline; a) värvitu oksiidi kihiga detail kastetakse (pritsitakse) värvaineid sisaldavasse lahusesse b) elektrolüüsil: lahus sisaldab värvaineid, sest kiht on läbinisti ühtlaselt värvunud. Al vastupidavus atmosfääris on nõrk (eriti Balti mere piirkonnas) näide: 10 aastat vees olnud alumiiniumist nurkprofiil ( tekkis kihile korrosioon). 47. Anoodide mõiste, materjalid ja kasutamise printsiibid metallide elektrokeemilises korrosioonitõrjes. Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, lahuste, hapete lahustes, aga ka niiskes õhus või pinnastes) on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. Anoodkaitse - pinnale moodustub passiivne
9.2. Fokuseerimissüsteemid Elektronkiirt on võimalik fokuseerida kas elekri- või magnetvälja toimega. Kaasaegsetes elektronkiiretorudes kasutatakse ainult esimest. Fokuseerimissüsteemis toimub katoodi poolt emiteeritud elektronide kiirendamine ja koondamine ekraanile fokuseeritud peeneks kiireks. See toimub ebaühtlase elektrivälja abil, mis tekitatakse negatiivselt pingestatud tüürelektroodi ja positiivselt pingestatud anoodide vahel. Tekkiva ebaühtlase elektrivälja abil kujundatakse kahest "läätsesüsteemist" koosnev elektronoptika, mille toime koos optilise analoogiga on näidatud joonisel 9.1. . A2 JOONIS9.1. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.72 Nagu jooniselt näha, koosneb fokuseerimissüsteem nagu kahest läätsesüsteemist. Kumbki süsteem omakorda koosneb koondavast ja hajutavast läätsest. Tervikuna on
annaabi.ee 
