Luulelooming Kreiskooliõpilasena alustas Kreutzwald saksakeelsete luuletuste kirjutamisega, üliõpilaspõlves läks üle eesti keelele. 2 luulekogu: Angervaksad 1861, sisaldab saksa klassikute Schilleri ja Goethe luuletuste mugandusi, ainuke algupärand Viru laulik. Viru lauliku laulud 1865, rohkem algupärast lüürikat. K avaldas värsse kalendrites, kirjutas pühendus- ja juhuluuletusi tähtpäevade puhul. Temaatika isamaa, loodus, armastus; probleeme käsitlev mõttelüürika; eriti südamelähedane rahva raske minevik ja priiuse ülistamine. Luuletusi: Ood Priiusele (W.Hauffi järgi) vabaduseiha ülistamine,
" (1847) "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848) "Reinuvader Rebane" II osa (1848) "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (III-V) ( 1849) "Risti-sõitjad" (1851) "Lenora. Üks kuulus muistne laulujutt" (1851) "Kalevipoeg" ( 1857-1861) "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (1857) "Eesti-rahva Ennemuistsed jutud ja Vanad laulud" I:1860, II: 1864 "Angervaksad" (1861) "Viru lauliku laulud" (1865, 1926, 1946) "Eestirahva Ennemuistsed jutud" (1866) "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869) "Rahunurme lilled" I 1871, II 1875 "Lembitu" (1885) "Kodutohter" (1879) "Teosed" (1953)
kunstmuistendid. Õpetatud Eesti seltsile esitas ettekande ,,Muinaslood", milles koondatud muistendid Kalevipojast üheks looks. 4. Friedrich Reinhold Kreutzwald tähtsaim kirjanik eesti kirjanduse rajajate hulgas. Õppis Tartu ülikoolis arstiteadust. Töötas Võrus arstina, andis välja harivaid väljaandeid "Maarahva kasuline kalender", ajakiri ,,Maailm ja mõnda..." Tegutses ka rahvaluule kogujana, kirjutas luuletusi, kogumik ,,Angervaksad", kuulsaim luuletus ,,Viru laulik", mis räägib luule ülesandest vähendada inimeste muresid, kaorada kurjust. Teine luulekogu ,,Viru lauliku laulud" oli algupärasem", kasutas rahvalaulu vormi, regivärssi. ,,kilplased". Muinasjuttude kogum ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". ,,Kalevipoeg" 5. Lydia Koidulasüdis Vändras, isa oli tal Johann Voldemar Jannsen, kes lõi ajalehe ,,Perno Postimees". Õppis pärnu tütarlaste koolis
· Kirjavahetus Faehlmanni, Koidula ja teistega · Oluline eesti keele arendaja · Andis välja ajakirju: ,,Maailm ja mõnda mis seal sees leida on", ,,Sipelgas", ,,Maa ja mere pildid", ,,Kodutohter" · Pikem jutustus ,,Viinakatk" · Romaan ,,Kilplased" · ,,Reinuvader Rebane" · ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" · ,,Paar sammukest rändamise teed" · Kirjutad luulet alguses saksa, hiljem eesti keeles · 2 luulekogu: ,,Angervaksad" -ei ole algupärane luule, ,,Viru lauliku laulus" - algupärane luule · Põhilisteks teemadeks isamaa, loodus ja armastus · Ood ,,Priiusele" · ,,Kalevipoeg" -materjali ,,Kalevalast", algselt pidi olema proosas, hiljem regilaulus, 1853 ilmus ,,Alg-Kalevipoeg" · 1857-1861 ilmus ÕES toimetisena Lydia Emilie Florentine Jansen (1843-1886) · Esimene naisluuletaja · Pani aluse Eesti teatrile · Aitas organiseerida esimest üldlaulupidu
lektoreid, uuris astmevaheldust, sõnade muutmist,tulketamist ja õigekirja, kirjutas kalendrijutte. Faehlmanni tähtsus: ,,KP" mõtte algataja, arendas eesti luulet ja jutukirjandust, ÕESi asutamine, püüdis rahvast harida. 6. Kreutzwald: ilukirjanduslik looming armsaima lapse mälestuseks kirjutas jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teed", pooem ,,Lembitu", ,,Reinuvader Rebane", ,,Kalevipoeg" (1862), ,,Eesti rahva ennemuistsed jututd"(1866), ,,Angervaksad"(1861), tema lauluparemik ,,Viru lauliku laulud". Rahvavalgustuslik tegevus: ,,Viina katk" teos lõpetamaks joomarlust rahva seas, ÕES-tegi ettepaneku jätkata Faehlmanni tööd, ,,Maarahva Kasuline Kalender", Eesti I populaarteaduslik ajakiri ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on", ajakiri ,,Maa ja mere pildid", ajakiri ,,Sipelgas", arstiraamatud ,,Lühikene õpetus tervise hoidmisest","Kodutohter". Tähtsus:
Ärkamisaeg Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, agraarühiskonna muutumine moodsa Euroopaliku ühiskonna suunas: industrialiseerimine,linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik.Keiser Aleksander II vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest(1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus(1863), mis andis talupoegadele esimese isikuttõendava dokumendi lubas neile rohkem liikumisvabadust ja võimaluse väljarändeks Venemaale.Teoorjuse(maakasutamisõiguse eest tasumine)kaotamisega(1868)hakati massiliselt kasutama palgatööd ja raharenti. Toimus liberaalne liikumine saksa-vene ülemvõimude vastu rahvusliku ning sotsiaalse surve vastu, samuti venestamise ja saksastamise vastu.Organiseeriti palvekirjade saatmist Vene võimudele.Rahvusliku ärkamise kõrgajal (1860-1880)rõhutati emakeelse hariduse vajalikkust.Tartus asutatud, eesti soost haritlasi ko...
"Kalewipoeg, eine Estnische Sage", eesti ja saksa keeles 18571861. Eepose rahvaväljaanne, "Kalewi poeg. Üks ennemuistene eesti jut Kaheskümnes laulus" ilmus Soomes, Kuopios 1862. Soovides kaasa aidata teose levikule avaldas Kreutzwald rahvale mõeldud raamatukese "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869), milles selgitas eepose põhisündmustikku lugude kaupa. 1860-te I poolel jõudsid lugejate ette tõlke- ja algupärast luulet sisaldavad luuletuskogud "Angervaksad" (1861) ja "Viru lauliku laulud" (1865). Hilisemas eas iseloomustab Kreutzwaldi loomingut süvenemine usundlik-filosoofilistesse küsimustesse. Kogu "Rahunurme lilled" III (1871, 1875) sisaldas tõlkeid ratsionalistlikust usulüürikast. J. W. Widmanni poeemi "Buddha" (1869) eeskujudel alustas Kreutzwald hilises eas poeemi "Lembitu", millest pidi saama tema eluküsitluse kokkuvõte (1885; uustrükk 2003). Kreutzwaldi ilukirjandusliku loomingusse kuuluvad ka kaks näidendit.
· Tema luuletused omamoodi tõestuseks, et eesti keel allub klassikalistele värsivormidele. PJ-s mõtisklusi sõprusest, armastusest, õnne kiirest kadumisest jm.Poeetiseeris uudsemalt elutunnetuse ja maailmanägemise olemust. Kreutzwald: · ,,Vana aeg oli vaenuga" (kaebelaulu imitatsioon), ,,Eesti lauluanne", ,,Sõda", kogumikud ,,Viru lauliku laulud" (,,Priiusele", ,,Laul"), ,,Angervaksad", ,,Rahunurme lilled". · Didaktilised värsivormilised ütlemised, filosoofilised arutlused, looduspildid jm. Saksa romantikute laenud. Jannsen: · ,,Sioni-Laulo-Kannel" (tõlgit' pietistlikud värsid), ,,Eesti Laulik", ,,Eestima käib ülle keige", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". · Romantikute luule rahvuslike ideaalide väljendamiseks. Jakobson: · Patriootilisi tundeid väljendav ,,Veel pole kadunud kõik", ,,Lauliku C. R. Linnutaja laulud"
Peale pensionile jäämist 1877.aastal asus Tartusse, kus ta 1882.aastal suri. LOOMINGU ÜLEVAADE Oma loomingulises tegevuses toetus: a) Rahvaluulele b) Ainet sai saksa kirjandusteostest 1.Luuletused. · Kasutas keerukaid värsisüsteeme ja stroofistruktuure. · Luulekeel rikas ja poeetiline · Algatas rahvusliku liikumise aja peamised luuleteemad: isamaalüüria, loodusluule, armastuslüürika, mõtteluule, priiuse ülistamine. · Andis välja luulekogud ,,Angervaksad" Goethe ja Schilleri mugandused · ,,Viru lauliku laulud"-sisaldab rohkem algupärast luulet · ,,Viru laulik"-need, kellel on luuleannet, peaksid seda hoidma ja maailma paremaks muutma ning inimesi õpetama. · ,,Ma teretan sind, hommik!" ülistatakse loodust, tuleb ennast armastada. 2.Proosalooming Rahvaraamatute lähteteosteks on saksa autorite raamatud, mida Kreutzwald on ümber töötanud
Elu hilisaastatel pani kokku raamatu ,,Kodutohter", suri Tartus. Tema looming oli algusaastatel rahvavalgustulik. Tõlkis palju ning kohandas eesti keelega. Näiteks ,,Viinakatk" on joomapahede vastu. Andis välja ajakirju. Mehel oli huvi ka eeposte vastu, näiteks kohandas ,,Reinuvader rebase". Tegeles ka rahvaluule ainega, temalt ilmus ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", milles on muinasjutud ja muistendid. Kirjutas luuletusi saksa autorite eeskujul, näiteks kogu ,,Angervaksad". Kalevipoega on mainitud juba varasemas kirjanduses, kuid huvi elavnes 19. saj alguses. Kalevipoja muistendite motiive proovis tervikuks ühendada Faehlmann, kes sai valmis eepose visandiga. Kangelaslaul pidi koosnema 7 või 12 laulust ning värsivormis jutustama Kalevipoja elust, kangelastegudest ja seiklustest. Faehlmann kogus muistendeid ja lugusid, kuid teost asus kirjutama Kreutzwald, sest Faehlmanni tabas surm. Kreutzwald käis lugudele ka lisa kogumas
Teemaks on rikaste ja vaeste vastuolu („Puulane ja tohulane”), peremeeste ja sulaste, perenaiste ja vaeslaste suhted (“Vaeslapse käsikivi”), rahva eitav suhtumine kirikusse ja usumeestesse. Lisaks puhtakujulised imemuinasjutud “Kullaketrajad”. Need on aidanud kaasa ka eesti kunstipärase proosa sisu- ja vormikäsitluse arengule. Luuletajana toetus valdavalt saksa eeskujudele. “Kasulisele kalendrile” kuusalmikuid- valgustuslik mõtteluule ning loodulüürika. “Angervaksad”, “Viru laulik”. Luuleparemik kogus “Viru lauliku laulud”- saksa luule mugandused, kuid ka isamaa-, loodus-, armastus-, ja mõttelüürika. Luules on kannatusi läbielava inimese sisemaailm: elurõõm ja õnneigatsus, soovide täitumatus, pettumused ja purunenud lootused, vabadusiha, ühiskondlikud probleemid. Tõi eesti luulesse keerukaid värsisüsteeme ja stroofistruktuure. Tõlkis palju, siiski oli tema luulekeel rikas ja poeetiline. Ta kujunes eeskujuks Koidulale, Veskele,
annaabi.ee 
