lauset täpselt sealt, kust see enne katkenud oli. Enn Koemets: Psühholoog ja TÜ dotsent on öelnud, et inimesena oli prof K. Ramul haruldaselt delikaatne, tähelepanelik ja tagasihoidlik. Eriti iseloomulik on talle asjade vaatamine mitmest aspektist ja kriitiliselt. See viib loomulikult vahel ka asjade koomilise külje nägemisele. Siin üllatatakse kuulajaid ja kaasvestlejaid sageli teravmeelsete, ootamatute mõttekäikudega ja anekdootidega Jüri Allik: Ramul oli siis juba 89 aastat vana kui ta Jüri Allikut õpetas. Allik on iseloomustanud tema loenguid järgmiselt : paari puhkepausi ja suletud silmadega peetud loengu sõnum oli vaatamata veidi monotoonsele esituslaadile lihtne ja loogiline: põhjendatud psühholoogiline teadmine saab rajaneda vaid katselisele alusele. ,, Mul polnud kahtlust, et toimus ehe kokkupuude inimesega, kes seisis väga lähedal ideedele, millest
konkreetne tähendus ja abstraktne tähendus ehk süsteemi tähendus).. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli-sõnaderühm ,mis suurelt osalt oma tähenduselt kattuvad, polüseemia- mitmetähenduslikkus, mille puhul kõik vormid omavahel seotud(nt jooksma-inimene jookseb,vesi jookseb) Pragmaatika - on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist. Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Tegeleb koomiksite ja anekdootidega. 2. Loomulik keel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel on kõige olulisem vahend inimeste vahelises suhtlemises. Vaegkuulajatel on viipekeel; iga normaalse kognitiivse arenguga inimene räägib mingit loomulikku keelt. Loomulik keel on: 1.arenenud ja tekkinud loomulikul teel sadadetuhandete aastate jooksul ja sõnavara on kujunenud
ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikeks (tihti metafooride kaudu), kirjeldus peab vastama keelekasutaja tajule. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika - on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist. Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Tegeleb koomiksite ja anekdootidega. Tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. (Mida X-iga öelda tahetakse?) Kõneakt e kõnetegu – suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab kõneaktid (kõneteod) on nt VÄIDE, PALVE, KÜSIMUS, ETTEHEIDE, ÄHVARDUS, KOMPLIMENT jne Viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus (vt pastaka laenamise näidet), Kooperatiivsusprintsiip. Anna vestlusesse nõutav panus (käesoleval ajahetkel ja käesolevate eesmärkide suhtes)
Paljude arvates oleks Eleanor pidanud sotsiaaltööst loobuma, kui temast sai esimene leedi, kuid oli ka neid, kes imetlesid tema sirgjoonelisust. Lisaks andis Eleanor pressikonverentse, mis oli esimese leedi jaoks tavatu. Tavatu oli ka Eleanori peaaegu igapäevane rahva poole pöördumine läbi ajaleherubriigi. Rubriigis "My day" pöördus ta erinevate ajalehtede kaudu ameeriklannade ja ameeriklaste poole, tihtipeale anekdootidega inimeste igapäevaelust, sageli aga võttis sõna poliitikaküsimustes. "Ajapikku inimesed nägid, et ma pole oma mehe hääletoru, vaid et mul on omad seisukohad, millega mu mees ei tahtnud alati nõustuda. Tundsin end piisavalt vabana, et kaitsta oma arvamust. Tegin seda alati väga hoolikalt ning saatsin vahetevahel mõne oma kolumnidest Franklinile, kui mul tekkis kahtlusi. Ainsad parandused, mille kohta ta ettepanekuid tegi, olid stilisilist laadi või käisid ühe või teise sõna
võis selle omakorda kuulda oma tudavalt.” (Kalmre 2001) • FOAFtale = friend of a friend tale jutud, mille rääkis või mis kuuldud sõbra sõbralt’ Af Klintbergi artikli põhiseisukohti • Kaasaegse muistendi (linnalegendi/jutu) ja traditsioonilise muistendi sarnasused ja erinevused o – Linnakeskkond vs loodus- või maamiljöö o – Linnajuttude lähedus isikukogemuse juttude, naljandite ja anekdootidega • Tänapäeva muistendid peegeldavad vanema traditsiooni kohanemist linnakeskkonnaga • Uskumise aspekti olulisus muistendi määratlemisel • Kaasaegsetel muistenditel võivad olla funktsionaalsed ekvivalendid vanemas traditsioonis (nt UFO-lood ja muistendid loodusvaimudega kohtumisest) 29. Mille poolest sarnanevad ja erinevad halloween ja hingedeaeg? Halloween (31.10) ja hingedeaeg
Sünonüümia leksikaalne suhe erinevate sõnade vahel, mis on tähenduselt sarnased Metafoor kujundlik tähendus nt luules Propositsioon lisatähendus, mida antud lause eeldab, nt mul olevat pastakas Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et mingil lausel oleks mõte (lause eitus säilitab presupositsiooni). 11. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. * Pragmaatika tegeleb koomiksite ja anekdootidega (minimaalne kogus tähendust) Pragmaatika põhivaldkonnad: * kõneaktiteooria e kõneteooria (Austin, Searle) o kõneakt e kõnetegu o teatud grupid: informatsiooni edastamine, direktiivid (küsimused, palved, käsud), tähtsad laused (,,I do" kirikus), mis muudavad väga palju maailmas * implikatuuriteooria: kooperatiivsusprintsiip e koostööprintsiip (Grice) o kõnest võib alati järeldada rohkem kui ütleb tema sõna-sõnaline tähendus
Hoiduma peaks eraelu ja Teeninduses on oluline roll töökorraldusel, mis terviseprobleeme puudutavatest teemadest, aga ka poliitikast, religioonist, seksist, rahast, võimaldab inimestel seda tööd tehes taastuda, välja ja maitseeelistustest. Ettevaatlik tasub olla ka puhata. Omal kohal on vabad päevad ja vahelduvad Väga anekdootidega. Lubatud halb on teenindaja on mittesuhtlemine töös heatahtlik nali tööülesanded. Klient tunnetab ära, kui teenindaja on väsinud, ei jaksa enam suhelda, tunnetab kui teda ignoreeritakse või peetakse tüütuks. Kliendi ja teenindaja vaheline suhtlemine peab olema võimalikult sundimatu.
17. Vestluskaaslane vaatab mind väga tähelepanelikult, silmi pilgutamata. 18. Vestluskaaslane vaatab mulle otsa justkui mind hinnates ja see teeb mind ärevaks. 19. Kui ma pakun midagi uut, ütleb partner, et ta mõtleb täpselt samamoodi. 20. Vestluskaaslane mängib üle: näitab, et huvitub teemast, noogutades sagedasti peaga ja "jah"itades. 21. Kui ma räägin tõsistest asjadest, tuleb partner vahele naljakate lugudega või anekdootidega. 22. Vestluskaaslane vaatab vestluse ajal tihti kella. 23. Kui ma astun ruumi, lõpetab ta kõik tegevused ja kogu tähelepanu suundub mulle. 24. Vestluskaaslane käitub nii, nagu ma segaksin tal midagi tähtsat tegemast. 25. Vestluskaaslane nõuab, et kõik nõustuksid temaga. Kõik tema väljaütlemised lõpevad küsimustega: "Te mõtlete ka nii?" või "Te ei nõustu?". Merlecons ja Ko OÜ 39 KÕRB
annaabi.ee 
