Andresepäev Mailis Laud EV212 Andresepäev · Andresepäev on 30.november · Andresepäev on Andrease mälestuspäev. · Eesti kalendri tähtpäev. ( Meil ei tähistata) · Andresepäeva tähistatakse Sotimaa, Rumeenia, Kreeka, Venemaa, Ukrainas on Andreas ku Kaitsepühak. · LääneEuroopas, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas pöörduti püha Andrease poole abielu ja laste saamise asjus. · Andrease rist pidi kaitsma välgu eest. · Tema nime kannavad Äksi, Sangaste ja Pilistvere kirik. Eesti rahvakombed!
laste eelis, kelle vanemad käisid välismaal, siis viimastel kümnenditel on igaüks saanud poest osta kommide või küpsistega kalendreid. Päris aastatuhande lõpul hakati peamiselt Skandinaaviamaade eeskujul õhtuti akendel süütama kuus elektriküünalt või põletama elavaid küünlaid. Nende abil on hõlbus jälgida jõulude lähenemist. Jõulude lähenemisest annavad märku ka temaatiliselt kaunistatud vaateaknad, elektriküünaldes tänavad ja puud. Varasemas rahvakalendris oli andresepäev külma ja talve saabumise päev, mis lõpetab kadrisula. Tavaks oli kogu öö põletada tuld. Lääne-Euroopas, kuid ka meil on andresepäev oluline kui esimene armsama ennustamise tähtpäev pikas talviste ja kevadiste ennustuspäevade reas. Enamik ennustusviise sarnanevad aastavahetusel ja muudel kriitilistel aegadel rakendatavatega. Andresepäevane tulevase ennustamine pole meil kunagi olnud nii populaarne kui Lääne-Euroopas,
rõhku rõhkkond Koondlause Koma on : · Kuid · Aga · Vaid · Ent Koma pole : · Ja · Ning · Ega · Või · Ehk · Nii kui ka Õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud andsid tänavu head saaki. Tegime palju õunamaha, -moosi ja kompotti. Kokkuvõttev sõna : loe , te ja lu. Novembris on järgmised kalendri tähtpäevad : mardi-, kadri- ja andresepäev. Loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Mardi-, kadri- ja andresepäev need on rahvakalendri tähtpäevad novembris. Rindlause Õpetaja kirjutas Tiiale hea hinde ja tüdruk naeratas klassile. Õpetaja kirjutas Tiiale hea hinde : tüdruk oskas ainet hästi. 1. iseseisev lause 2. iseseisev lause 1. Isa kutsub arsti ja vend jookseb apteeki. ning või 2
Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ab urbe condita (oletatava Rooma linna rajamise aastast või valitseja valitsemise algusest). Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525. a lõi Dionysius Exiguus uue ajaarvamissüsteemi anno Domini (Issanda aastal), mille järgi dateerime sündmusi eKr ja pKr. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliu...
Luba saadud, usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. * Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida. * Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted. * Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära. Andresepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev (30. november), mis saanud nime apostel Andrease järgi. §Tavaks oli teha öö läbi tuld. § Enne magamaminekut loitsiti, et näha oma tulevast unes: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest." Loitsu lausumise ajal tuli voodi ette heita peotäis viljateri või linaseemneid. Enne voodisse minemist tuli süüa soolast, veenõu asetada voodi alla, siis tulevane toovat unes vett juua.
Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Kadripäev on nime saanud arvatavalt 4. sajandil elanud ja aastal 304 surnud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18-aastane noor haritud neiu, kes ei soovinud abielluda, sest ta oli Kristuse pruut. Legendi järgi väidelnud ta edukalt 50 filosoofi vastu, kes saadetud talle kristluse mõttetust tõestama. Vihane keiser saatis Katariina piinamisele ta pidi hukatama rattal. Legendi kohaselt lagunenud piinariistad koost. Lõpuks lasti tal pea maha raiuda. Katariina on noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak. Kuna Katariina sümboliks on ratas, on tema kaitse all ka kõik rataste jõul töötavad mehhanismid. Ta on teoloogide, filosoofide, kõnepidajate patroon. Samuti lapsehoidjate (ta raiutud peast voolas vere asemel piima) ja igasuguste ketrus- ja kudumistööde patroon. Katariina kuju leidus peaaegu kõigis kirikuis, tal...
o Koduste tööde laulud nt ,,Sõõru lehmakene", ,,Kokku kooreke", ,,Kee pada" o Lõikuslaulud nt ,,Põld lindudele". o Tavandilaulud: Perekondlikud nt ,,Noorikut pole kodu", ,,Sööge langud" Kalendritähtpäevadega seotud tähtsaimad pühad: mardi- ja kadripäev, hingede aeg, talsipühad e jõulud (aeg, mil päike jõudis oma pessa ja pani kolme päeva jooksul mehele oma kolm tütart), andresepäev (käärima jõuluõlu, tuppa kirsioksad kas lähvad õitsema?), toomapäev (õlu sai valmis; valmistati pühade toidud, koristati), jõulu ajal tuppa mänd (kuusk alles 18. saj), vastlapäev, kevadpühad (õitsil käima hobusekarja hoidmas; kiiged parandatud, põllutööriistad valmis; jõululaupäeval ja Suurel Reedel külas ei käidud, pidu pühapäeval), suistepüha, jaanipeäv, ussimaarjapäev.
Ala Põhikool Kadripäev Referaat Ala 2009 1 Sisukord 1. Kardipäev 25. November 3 2. Maskeerimine 4 3. Mida Kadrid tegid 5 4. Ennustused 6 5. Kadri 7 6. Kadripäeva laul 8 7. Kasutatud allikad 9 2 Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba n...
enda omadeks. Küll ta endale uued tellib. Näiteks võin tuua osad meie ehitusmehed, kes naelu ja värvi vaikselt objektilt koju tassivad. 4. Rumalad vargad: sulane Jaan ja Õuna Endel. Jaan sõi seepi, ehk varastas seda, millest ta aru ei saanud ja Endel läks varastades kõigiga kaklema. Ehk tänapäeva ühiskonnas sulid, kes võtavad selle, mis lihtsalt näppu jääb ja päris poeröövlid III. Eesti rahvausund ja ,,Rehepapp". 1. Novembris on Kadri- ja Mardipäev, lisaks Andresepäev, samuti hingedepäev/aeg. Hingedeajal oodati koju surnute hingi, kaeti neile laud ja köeti sauna. Pererahvas kutsus neid toitu maitsma ja paluti karja ja põldu kaitsta. Andresepäevast algab jõulueelne advendiaeg, süüdatakse aknal küünlad. See on külmade tuleku ja talve alguse kuulutaja. Esikohal oli tulevase abikaasa ennustamine. Kui näed kedagi unes, ei tohi temalt midagi vastu võtta ega talle anda. Kivirähk on raamatusse pannud hulgaliselt motiive muistenditest, igasugustest
*telesaated: ,,Osoon" *Riigi,asutuse,ettevõtte või organisatsiooni ametlik nimetus läbiva suuretähega: Eesti Vabariik,Pide Ühisgümnaasium (tavakasutuses tüübinimetus väike) Väike: *kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetused: itaalia arhitekt,taani keel,norra rahvakultuur. *Taime- ja loomanimetused: tori hobune,mardikas,jaapani enelas,rakvere raibe *üritused,millel pole konkreetset nime: hullud päevad, laada päevad *kuud,päevad,tähtpäevad: andresepäev, suur reede, võidupüha, *riiiginimi kultuurisündmuste,keelte,isikute,isikute ees: [Eesti lipp, Eesti hümn,] eesti teater,eesti kirjanik, vanalinn,kesklinn,äärelinn' 2. Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud: inimelu hobujõud,vaskjuhe
24. november- kadripäev Püha Katariina mälestuspäev Seotud karjakasvatusega Algselt oli tuntud sügistööde pühana Kombed: Austati ketruse ja käsitööga Sooviti head vilja, karja ja pereõnne Kontrolliti laste lugemisoskust Söök/Jook: Tangupuder lambalihaga Kadriõlu-kali 30. november- andresepäev Apostel Andrese mälestuspäev Kombed: Talve saabumise päev Advendiaja algus Tulevase kallima ennustamine DETSEMBER (jõulukuu) 1. detsember- advendiaeg ootuste aeg Kombed: meisterdati advendipärg nelja küünlaga rõhutati rohelist värvi 6. detsember- nigulapäev ilmade külmenemise aeg ,,Siim tegi sillad ja Nigul needib need kinni
On levinud ütlus: ,,Kui mardipäev on külm, siis kadripäev on soe." Ilmavaatlusega prognoositi talve, jõule, aga ka lihavõttepühi. · Kadripäev (25.11.) oli rohkem naiste püha. Kadrid riietati valgesse, ehiti kaunilt. Ka ilma ennustati kadripäeval. Härmatis pidi tooma rukkilõikuseks ilusad ilmad. Kui kadripäeva õhtul külmetas või oli paks lumi maas, siis tulevat järgmisel aastal hea viljasaak. Arvati, et esimesest lumest talveni jääb 40 päeva. · Andresepäev (30.11.) Ilma kohta öeldi: ,,Andres, aus mees, annab jõulud." Või ,,Andres peab aru kas tuua külma või sooja." Tavaliselt lõpevad selleks ajaks sompus ja sajused ilmad. DETSEMBER - JÕULUKUU, TALIKUU · Nigulapäev (06.12.) Vanarahvas ütles: ,,Nigul needib." See tähendab, et nigulapäev toob külma. Veel öeldi, et nigul laseb külma sisse ning et nigulapäeva külm kestab kolmekuningapäevani. Kui nigulapäeval lendas kirju rähn maja lähedal,oli oodata külma ja