ja täielikkust kaotamata. Toetab pikaajalist arhiveerimist.); Laiendatavus (STEP peab olema loodud nii, et seoses laiendustega ei muutu olemasolevad STEP translaatorid kasutuks); ühemõttelisus; informatsioonimudel peab olema arvutipärane (STEP-i infomudel on loodud formaalsel objektorienteeritud EXPRESS keelega); efektiivsus (STEP-i faili struktuur ja vorm peavad olema efektiivsed töötlemisel, salvestamisel ja andmevahetusel, kuid vastama ka kõigile teistele nõudmistele); minimaalne elementide hulk (selle abil välditakse kontrollimatuid STEP-i laiendusi, mis kaotavad üks-ühese interpreteeritavuse); sõltumatsu arvutuskeskkonnast (programmeerimiskeelest, OS-ist, arvuti tüübist); dokumentatsioon; atesteerimine (STEP protsessorid tuleb enne kasutusele vöttu kontrollida) Andmekaevandamise algoritmid: Segmenteerimine; otsustuspuud; närvivõrgud; klasteranalüüs; regressioon analüüs.
toimingutega, milleks pole mõtet protsessori aega kasutada. 2) Sisend-väljundseadme ja protsessori andmevahetuse ajaliseks kooskõlastamiseks. Sisend- väljundseadmed töötavad suhteliselt iseseisvalt. Andmevahetuskiirus on eri seadmetel väga erinev. Et protsessor loeks (kirjutaks) andmeid õigel ajal, on vajalik sünkroniseeriv vahelüli. 3) Sisend-väljundseadme ja protsessori andmevahetuse loogiliseks kooskõlastamiseks. Port on otstarbekas või isegi vältimatu, kui andmevahetusel sisend-väljundseadmega kasutatav andmevorming, -kodeering või andmete sünkroniseerimisviis erineb protsessoris kasutatavast. 4) Sisend-väljundseadme ja protsessori andmevahetuse füüsiliseks kooskõlastamiseks, kui on vajalik informatsiooni kandva signaali kuju või elektriliste parameetrite muutmine. Sõltuvalt info ülekande viisist on kahte liiki porte: 1. paralleelpordid (parallel port) ehk rööpport - kus infot edastatakse korraga mitut juhet mööda
Arvutivõrgud TCP (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks Telnet, SSH, FTP, HTTP ja SMTP. Ühendusega edastuse puhul moodustavad klient ja server andmekanali, mis tähendab, et mõlemad pooled fikseerivad pordi, mida edasisel andmevahetusel kasutatakse. Nende portide vahel toimuv andmevahetus on kahesuunaline. Ühendust alustatakse "kolmekordse käepigistusega" (ingl. k. three-way handshake), mille käigus annavad mõlemad osapooled nõusoleku andmevahetuse pidamiseks ning ühendus ka lõpetatakse kooskõlaliselt. Filtreerimise seisukohalt on oluline, et ühendust algatava poole saadetud esimese IP paketi TCP segmendi päises pole seatud ACK lipp. Kõikide järgnevates pakettides on see seatud. Seda asjaolu saab
Samas ei või kindel olla, et kõik sisse tulevad ja üle 1023 porti suunduvad UDP paketid on vastused asja lahkunud UDP pakettidele. Viimane asjaolu annab võimaluse UDP porte skaneerida. TCP protokoll TCP (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks Telnet, SSH, FTP, HTTP ja SMTP. Ühendusega edastuse puhul moodustavad klient ja server andmekanali, mis tähendab, et mõlemad pooled fikseerivad pordi, mida edasisel andmevahetusel kasutatakse. Nende portide vahel toimuv andmevahetus on kahesuunaline. Ühendust alustatakse "kolmekordse käepigistusega" (ingl. k. three-way handshake), mille käigus annavad mõlemad osapooled nõusoleku andmevahetuse pidamiseks ning ühendus ka lõpetatakse kooskõlaliselt. Filtreerimise seisukohalt on oluline, et ühendust algatava poole saadetud esimese IP paketi TCP segmendi päises pole seatud ACK lipp. Kõikide järgnevates pakettides on see seatud.
NUMA-mudel esindab loogilise struktuurina ühiskasutusmälu, kuid füüsilise struktuurina jaotatud mälu. Tegemist on nõrksidestusega ehk hajusa mäluarhitektuuriga. Protsessori pöördusaeg süsteemi kuuluvate erinevate mälude poole sõltub protsessori kaugusest konkreetsest mälust, sellest tulenevad protsessorite varieeruvad mälupöörduse kestused. Andmevahetusel protsessorite vahel rakendatakse antud mudeli korral sõnum(teatis-)edastuste meetodit. Vähendamaks pöörduste sagedust mälu poole, lisatakse NUMA-mudelisse sageli kiired vahemälud. Täiustuse tulemusena moodustub nn CC-NUMA-mudel. CC-NUMA //cache coherent NUMA// - vahemälukoherentne NUMA. Vahemälu koherentsus tähendab antud juhul seda, et kui üks süsteemi protsessoritest värskendab
Kaks AS-ide vahel suhtlevat BGP-naabrit peavad asuma samas füüsilises võrgus. Mõned AS-id on ainult transiitvõrgud; BGP peab nende puhul suhtlema nende sisemise marsruutimise protokollidega, mis neis on olemas. BGP värskendussõnumid sisaldavad võrgu numbri ja AS-tee paare; AS-tee on AS-ide rida, mille kaudu võib jõuda osutatud võrguni. Oma sõnumite edastuseks kasutab BGP TCP transpordimehhanismi kaudu. Algsel kahe marsruuteri vahelisel andmevahetusel saadetakse kogu marsruutimistabel, seejärel saadetakse ainult tabeli muutusi. Erinevalt mõnedest teistest protokollidest ei nõua BGP kogu tabeli perioodilist värskendust. Tabel sisaldab küll kõiki võimalikke teid vastava võrguni, kuid värskendusteadetes kuulutatakse ainult optimaalseid teid. Mõõt on BGP-l meelevaldne kaal, mille kinnistab võrguhaldur konfiguratsioonifailide kaudu. Kriteeriume võib olla suvaline arv, muuhulgas AS- ide arv, lüli tüüp (stabiilsus, kiirus,
teda saab kasutada ka AS-i sees. Kaks AS-ide vahel suhtlevat BGP-naabrit peavad asuma samas füüsilises võrgus. Mõned AS-id on ainult transiitvõrgud; BGP peab nende puhul suhtlema nende sisemise marsruutimise protokollidega, mis neis on olemas. BGP värskendussõnumid sisaldavad võrgu numbri ja AS-tee paare; AS-tee on AS-ide rida, mille kaudu võib jõuda osutatud võrguni. Oma sõnumite edastuseks kasutab BGP TCP transpordimehhanismi kaudu. Algsel kahe marsruuteri vahelisel andmevahetusel saadetakse kogu marsruutimistabel, seejärel saadetakse ainult tabeli muutusi. Erinevalt mõnedest teistest protokollidest ei nõua BGP kogu tabeli perioodilist värskendust. Tabel sisaldab küll kõiki võimalikke teid vastava võrguni, kuid värskendusteadetes kuulutatakse ainult optimaalseid teid. Mõõt on BGP-l meelevaldne kaal, mille kinnistab võrguhaldur konfiguratsioonifailide kaudu. Kriteeriume võib olla suvaline arv, muuhulgas AS-
(ohjekeelt) või graafilist kasutajaliidest. Operatsioonisüsteemid pakuvad rakendustele järgmisi teenuseid: Multitegum-opsüsteemis, kus samaaegselt võivad töötada mitu programmi, määrab opsüsteem ära, millised rakendused ja millises järjekorras peavad töötama ning kui palju aega tuleb igale rakendusele anda, enne kui järjekord läheb järgmise rakenduse kätte Opsüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust mitme rakenduse vahel Opsüsteem juhib sisendeid ja väljundeid arvuti andmevahetusel välisseadmetega (kõvakettad, printerid jne) Opsüsteem saadab sõnumeid igale rakendusele või interaktiivsele kasutajale (või süsteemioperaatorile) operatsiooni oleku kohta ja vigade kohta, mis võivad olla tekkinud. Opsüsteem võib alla laadida pakktööteid (batch job) , näit. printimist, ja sel viisil tööst vabastada neid alustanud rakendusi Paralleeltöötlust teostavates arvutites võib opsüsteem juhtida programmi jaotamist selliselt, et see kasutaks
lugemis/kirjutamispead ketta välimise või sisemise serva pool. Kuna välimiselt äärelt on võimalik ajaühikus rohkem andmeid kätte saada, siis kasutatakse tänapäeval andmete salvestamisel ka protsessi "zoned bit recording", mis tähendab, et võimalikult palju andmeid püütakse paigutada just välimise ääre poole. Kõvaketaste puhul “hõljuvad “ pead õhupadjal ligikaudu 3/1000 mm kõrgusel ketta pinnast, mis tähendab seda, et andmevahetusel ei ole lugemis/salvestuspead ketta pinnaga kontaktis. Se võimaldab kasutada suuri pöörlemiskiirusi. Kõvaketaste pöörlemiskiirus on üle 5000 p/min ning mehaanika on väiksem ja täpsem kui diskettidel, võimaldades suuremaid salvestustihedusi ja mälumahtusid. Enamikel juhtudel kasutatakse konstruktsioonis rohkem kui ühte ketast (tegemist on kettapaketiga), mille poole võib korraga pöörduda mitu lugemis- salvestuspead.
annaabi.ee 
