juhitavaid lüliteid, valgusindikaatoreid, välismäluseadmeid, liideseid jms, (st enamikku seadmeid, millega protsessor informatsiooni vahetab). Üldiselt ei loeta pordiks operatiivmälu ja veel mõningaid protsessori siinidele ühendatud arvuti sisemise tööga seotud loogikaskeeme. Iga sisend-väljundseade on ühendatud oma pordiga. Port on vajalik järgmistel põhjustel: 1) Protsessori vabastamiseks sisend-väljundseadmete andmevahetusega kaasnevatest lisategevustest, mis ei ole otseselt seotud ülesande lahendamisega. Paljude sisend- väljundseadmetega "suhtlemisel" toimub lisaks andmevahetusele ka täiendava informatsiooni vahetus, mis on seotud andmeõigsuse, kooskõlastamise, seadme tööreiimide juhtimise ja muuga. See võib olla lihtsam või keerukam, kuid peaaegu alati on tegemist rutiinsete toimingutega, milleks pole mõtet protsessori aega kasutada.
anda programmeerijatele lisatööd kindlustada tarkvara vastavus analüüsiga saadud nõuetele Ujuvjoont/ujumistrada 10. Valige ÕIGE väide. Süsteem on: (swimline) omavahel andmevahetusega seotud osade kogum Algust (start) ilma eesmärgita omavahel seotud osade kogum Tegevust oma keskkonnast sõltumatu sisendeid väljunditeks teisendav Sünkroniseerimist osade kogum Otsustuspunkti Lõppu (end) 9. Valige ÕIGE väide. Rakendamise 1 raskemaid tegevusi on: rakendustulemuste töötajatepoolne aktsepteerimine
//communicated// andmete mäluruumiks. 60. Andmeskalaarses protsessoris laade- ja salvestusoperatsioonide korraldus dubleeritud ja edastatud andmeid sisaldavais mäludes. 1) Eeldame, et protsessorüksustes toimuvad erinevad laadeoperatsioonid (ld-1, ld-2) ja salvestusoperatsioonid (st-1 ja st-2), millesse on kaasatud dubleeritud - ja edastatud andmete mäluruumi osas paiknevad operandid. 2) Operatsioonid ld-1 ja st-1 PÜ1-s ja PÜ2-s on seotud andmevahetusega protsessorüksuste dubleeritud andmete mäluruumi osas asuvate andmetega ja võivad toimuda rööpselt mõlemas protsessorüksuses. 3) Laadeoperatsioon ld-2 on seotud andmetega mida valdab protsessorüksus PÜ1, seetõttu peatatakse protsessorüksuses PÜ2 infotöötlus seniks, kuni PÜ1 on läbi globaalsiini edastanud vajalikud andmed (operandi) PÜ2-le. 61. Spekulatiivtöötluse rakendamine andmeskalaarses protsessoris.
mälude iseloomustamiseks on järgmised: - tCL- veeruviivitus CAS latency (Column Address Strobe Latency) näitab viivitust mälukontrolleri pöördumisest mälu vastava veeru poole kuni soovitud andmete kättesaadavaks ilmumisega andmesiinil taktides. - tRCD - (RAS to CAS delay) viivitus rea aadressi valikuks - tRP -(RAS precharge) viivitus rea deaktiveerimiseks, et pöörduda uue rea poole - tRAS - (Row active time) minimaalne aeg, mis vaja rea ja veeru valikuks koos andmevahetusega kuni rea deaktiveerimissignaalini Tavaliselt on need parameetrid mälumooduli spetsifikatsioonis näidatud numbrite järgnevusena, mis eraldatud sidekriipsudega (näiteks 4-4-4-12) ja need numbrid on mälumooduli tootja poolt salvestatud spetsiaalses püsimälukiibis SPD (SerialPresenceDetect), mis paikneb igal mälumoodulil ning neid andmeid kasutatakse arvuti mäluparameetrite automaatsel konfigureerimisel arvuti käivitumisel POST testimise käigus. Mälu parameetrite tuvastuseks Joonis 1-8
sihtkoha paiknemiskoodi. Nii saatja kui ka sihtkoha paiknemiskoodi pikkuseks on 14 bitti, signaalikanali numbri pikkuseks 4 bitti, kokku 32 bitti 33.TUP protokoll SS7 võrkude 4. kihi funktsioonide täitmiseks on olemas mitu erinevat protokolli: DUP, TUP ja ISUP. Vanim neist, DUP (Data User Part) võeti standardina (Q.471) kasutusse 1988 aastal. Muudeti aastal 1993 standardiks X.81. Nähti ette andmevahetusega seotud juhtimissõnumite edastamiseks. 17 Tänapäeval kasutatakse väga vähe (Hiina) . Protokolli TUP (Telephone User Part) kasutatakse telefonikõnede juhtimiseks. See on samuti vananenud protokoll ja leiab küllalt väikest kasutamist, kuid kuna seda veel mitmes riigis kasutatakse, siis tuleb seda SS7 võrgus hoida. Kuna see protokoll juhib
sihtkoha paiknemiskoodi. Nii saatja kui ka sihtkoha paiknemiskoodi pikkuseks on 14 bitti, signaalikanali numbri pikkuseks 4 bitti, kokku 32 bitti 33.TUP protokoll SS7 võrkude 4. kihi funktsioonide täitmiseks on olemas mitu erinevat protokolli: DUP, TUP ja ISUP. Vanim neist, DUP (Data User Part) võeti standardina (Q.471) kasutusse 1988 aastal. Muudeti aastal 1993 standardiks X.81. Nähti ette andmevahetusega seotud juhtimissõnumite edastamiseks. 17 Tänapäeval kasutatakse väga vähe (Hiina) . Protokolli TUP (Telephone User Part) kasutatakse telefonikõnede juhtimiseks. See on samuti vananenud protokoll ja leiab küllalt väikest kasutamist, kuid kuna seda veel mitmes riigis kasutatakse, siis tuleb seda SS7 võrgus hoida. Kuna see protokoll juhib
Andmeskalaarses protsessoris kasutatakse ainult ühesuunalisi infoedastusi. 60. Andmeskalaarses protsessoris laade- ja salvestusoperatsioonide korraldus dubleeritud ja edastatud andmeid sisaldavais mäludes. O Eeldame, et protsessorüksustes toimuvad erinevad laadeoperatsioonid(ld-1, ld-2) ja salvestusoperatsioonid (st-1 ja st-2), millesse on kaasatud dubleeritud - ja edastatud andmete mäluruumi osas paiknevad operandid. O Operatsioonid ld-1 ja st-1 PÜ1-s ja PÜ2-s on seotud andmevahetusega protsessorüksuste dubleeritud andmete mäluruumi osas asuvate andmetega ja võivad toimuda rööpselt mõlemas protsessorüksuses. O Laadeoperatsioon ld-2 on seotud andmetega mida valdab protsessorüksusPÜ1, seetõttu peatatakse protsessorüksuses PÜ2 infotöötlus seniks, kuni PÜ1 on läbi globaalsiini edastanud vajalikud andmed (operandi) PÜ2-le. 61. Spekulatiivtöötluse rakendamine andmeskalaarses protsessoris. 1
See on de jure standard. OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht see pakub rakendusega seotud teenust (e-maili edastus, internetis surfamine jne) 2)Esitluskiht Kui erinevad arvutid räägivad erinevat keelt, siis esitluskiht on see, mis tegleb nende omavahelise andmevahetuse tõlkimisega. 3)Sessioonikiht Selle ülesanne on suhelda teise arvutiga. 4)Transpordikiht See tegeleb otspunktide vahelise andmevahetuse korraldusega ehk protsesside vahelise andmevahetusega. Ta ei tea millised võrgud all on ja kuidas läbi võrkude andmeid liigutada. Tema hoopis suhtleb teise otspunktiga. Selle ülesanne on tagada töökindel ja veakindel andmevoog. Selle kihi ülesanne on hakata faili tükkhaaval saatma. Transpordikiht tegeleb sellega loogilisel tasemel. 5)Võrgukiht Transpordib andmeid läbi erinevate võrkude. Ülesandeks on see, et ta loob transpordikihi jaoks sellise teenuse, et transpordikiht ei peaks muret
Pärast katkestuse signaali saatmist alustab tööd katkestuste teenidnduse programm, mis hakkab ükshaaval kontrollima kõigi S/V-seadmete olekuregistreid, et teha kindlaks, kes soovib andmevahetust. Kui selgub, et andmevahetust soovis mingi kindel seade, siis käivitatakse vastav katkestuse teenindamise programm. Prioriteetide küsimus on lahendadtud зrigrammselt analoogselt programmse andmevahetusega. Teatud programmid keelavad kriitilistel etappidel katkestused, et need ei mõjutaks negatiivselt programmide tööd. Samuti võivad olulisi katkestusi teenivad programmid katkestust teenindava programmi alguses programmselt keelata hiljem tulevate katkestuste teenindamise. Kuid on olemas ka mittemaskeeritavad katkestused, mida ei saa keelata. Katkestusprogrammi katkestuse korral fikseeritakse tagasipöörde aadressid pinumälus nii nagu alamprogrammist
§ rööpprotsesside programmeerimine, § protsessoritevahelise kommunikatsiooni tõhusus ja lihtsus, § kasutajaliidese standardsus ja paindlikkus. Transpuutrid on ehitatud nii, et neid võib korraga ühendada nelja omataolisega. Transpuutrite ühendamiseks kasutatakse jadaliidest, mis muudab ühendamise maksimaalselt lihtsaks (ainult kaks juhet). Transpuutrisüsteemide mõned tüüpilised struktuurid on näidatud joonisel 2.48. Juhtimisprotsess sünkroniseeritakse transpuutritevahelise andmevahetusega. Transpuutri andmeedastuskiirus küünib 10...20 Mboodini. a) b) c) Joonis 2.48. Transpuutrisüsteemide struktuure: a) lineaarne, b) hierarhiline, c) võrgustruktuur 127 Transpuutri T800 plokkskeem on näidatud joonisel 2.49. Võrdluseks võib lisada, et firma
Sageli ei ühildunud süstee- mid üksteisega ega võimaldanud omavahelist integreeritust ja tarkvaradevahelist andmevahetust. Rahvusvahelistes ettevõtetes kasutati sageli eri riikide tütarirmades erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi, mis võimendas probleeme ühilduvuse ja andmevahetusega veelgi. Alates 1990. aastatest on ettevõtted võtnud kasutusele erinevatest moodulitest koosnevaid majandustarkvarasid, mis omavad ühte ja sama andmebaasi. Tarkvara moodulite vahel toimub sündmustega seotud informatsiooni vahetamine, mis muudab paljudest moodulitest koosneva
annaabi.ee 
