töötati välja paljundusmasinate jaoks. Laserprinteri tööpõhimõtet selgitab (joonis 1.). (1- termilise kinnistuse plokk, 2- trumli pinda valgustav lamp, 3- tooneri puhastusmehhanism, 4- tooneripulbri väljaheitepaik, 5- laadimisseade, 6- koht trükielementide kandmiseks paberile, 7- standardelementide eksponeerimisseade, 8- paberi söötmisseade, 9- paberirull, 10- tooneri pealekandmisseade, 11- skaneeriv laserkiir, 12- laser, 13- modulaator, 14- peegelprisma, 15- arvuti andmesisend). Joonisel toodud laserprinteril on kujutatud söötmisseade(Joonisel 1 nr 8) rullpaberi jaoks, enamus tänapäeva laserprintereid kasutab A4- või väga harva A3 formaadis lehtpaberit. Printeri keskmiseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni ühenditest koosnev) kihiga kaetud pöörlev trummel (Joonis 1 Nr 6). Laadimisseadme(Joonisel nr 5) abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel salvestatakse prinditav kujutis trumlile
lülitatud NING või NING-EI elemendid. Kui sünkrosignaal C=0, siis triger säilitab endise oleku. Kui C=1, siis määratakse trigeri olek sammuti kui otsesisenditega RS- trigeri korra. Digitaaltehnika konspekt 26 S R Q Q 5.3.2. D-Triger C=1 D & D-Trigeril on sünkrosisend DQ0011 C C ja üks andmesisend R T a) infosisend D. Kui C=0, siis S säilib endine olek. Kui & C=1, siis võtab triger sama 1 b) loogilise oleku mis on
endise oleku. Kui C=1, siis määratakse trigeri olek sammuti kui otsesisenditega RS- trigeri korra. S R Q Q 5.3.2. D-Triger C=1 D & DQ0011 C D-Trigeril on sünkrosisend R T a) C ja üks andmesisend S infosisend D. Kui C=0, siis & säilib endine olek. Kui 1 b) C=1, siis võtab triger sama loogilise oleku mis on
Lülitit seal loomulikult ei ole, sest mikroskeemides seda ei realiseerita. Tegelikult juhitakse sisendi väärtusega väljundi väärtust. Kui multipleksoril on 4 andmesisendit siis öeldakse, et tegemist on neli-ühte multipleksor. Väiksemate multipleksorite baasil saab alati realiseerida suuremaid. Multipleksor võimaldab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. ˇ Demultipleksor on andmekommutaator, milllel on 1 andmesisend ja mitu andmeväljundit. Vastavalt juhtsisenditele juhitakse andmesisend ühte väljundisse. Aritmeetika-loogika seade (ALU). ALU on kombinatsioonskeem, mis teeb teatud hulka aritmeetika ja loogikafunktsioone. Need on baasoperatsioonid , mida tehakse protsessoris otse riistvaras. Näiteks liitmine ja lahutamine aritmeetika poolelt ja EI JA VÕI loogika poolelt. Eeldame, et meil on võrdselt aritmeetika ja loogikafunktsiooni. Tabelis määrab M kas tegemist on aritmeetika või loogikareziimiga ning konkreetse
NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversiooniväljund ei saa olla võrdsed. MS-TRIGER (Master Slave) MS-Triger on kahetaktiline triger, mis lahendab tagasisidega tekkinud probleeme. Kahetaktiline triger koosneb kahest identsest trigerist Master ja Slave. D-TRIGER (Delay) data 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. D trigeril on kaks sisendit – D andmesisend ja C clock sisend. Niikaua kui C=0, säilitab triger oma väärtust. Kui C=1, siis antakse trigerile D väärtus, kas 0 või 1, oleneb D väärtusest. Seega säilitab D triger oma väärtust seni kuni tuleb uuesti clock sisendisse1. Ehk kui C=1, Q=D ja C läheb nulliks(C=0), nüüd on trigeri väärtus Q=D kuni aja t pärast tuleb uuesti sisend C=1 ja siis saab Q väärtuseks jälle D väärtus. Potentsiaaliga sünkroniseeritav D-triger
Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. T (toggle), 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1), 0= Q(t-1) D (delay), data 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. Töötab: CD; Q(t) , 0 - =Q(t-1) , 11= 1, 10= 0. D trigeril on sisendit – D andmesisend ja C clock sisend. Niikaua kui C=0, säilitab triger oma väärtust. Kui C=1, siis antakse trigerile D väärtus, kas 0 või 1, oleneb D väärtusest. Seega säilitab D triger oma väärtust seni kuni tuleb uuesti clock sisendisse1. Ehk kui C=1, Q=D ja C läheb nulliks(C=0), nüüd on trigeri väärtus Q=D kuni aja t pärast tuleb uuesti sisend C=1 ja siis saab Q väärtuseks jälle D väärtus. JK (jump-key), samasugune nagu RS-triger, aint selle vahega et ei ole keelatud kombinatsiooni
Näiteks mälu vaatamine jne. T (toggle), 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1), 0= Q(t-1). T Qt 0 Qt-1 1 Qt-1 D (delay), data 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. Töötab: CD; Q(t) , 0 - =Q(t-1) , 11= 1, 10= 0. D trigeril on kaks sisendit D andmesisend ja C clock sisend. Niikaua kui C=0, säilitab triger oma väärtust. Kui C=1, siis antakse trigerile D väärtus, kas 0 või 1, oleneb D väärtusest. Seega säilitab D triger oma väärtust seni kuni tuleb uuesti clock sisendisse1. Ehk kui C=1, Q=D ja C läheb nulliks(C=0), nüüd on trigeri väärtus Q=D kuni aja t pärast tuleb uuesti sisend C=1 ja siis saab Q väärtuseks jälle D väärtus. C D Qt 0 - Qt-1 1 1 1 1 0 0
järgust. Lahutamine on täiendkoodi liitmine. 2.4. Multipleksor Andmekommutaator, mis võimaldab edastada loogilise väärtuse (0 või 1) mitmest sisendist ühte väljundisse. Sisendi valikuks on juhtsisendid S0, S1 jne. Tavaliselt on n juhtsisendi korral 2n andmesisendit. Info liigub ainult ühes suunas (sisendilt väljundisse). Võimaldab realiseerida suvalisi kahendfuntsioone. Demultipleksoris on 1 andmesisend, juhtsisendid ja mitu andmeväljundit. 2.5. ALU – Aritmeetika-loogika seade Kombinatsioonskeem, mis teeb teatud hulga aritmeetika- ja loogikaoperatsioone (baasoperatsioonid) protsessoris otse riistvaras. Iga operatsiooni jaoks on ALUs oma loogikaskeem. ALU-l puudub mälu omadus. Alu on kahejärguline. Kõikide järkude realiseerimiseks on identsed loogikaskeemid ja järgulisuse suurendamiseks tuleb neid paralleelselt rohkem ühendada. 2.6. Dekooder
loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1), 0= Q(t-1). t T Q t-1 0 Q t-1 1 Q D (delay), data 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. Töötab: CD; Q(t) , 0 - =Q(t-1) , 11= 1, 10= 0. D trigeril on kaks sisendit D andmesisend ja C clock sisend. Niikaua kui C=0, säilitab triger oma väärtust. Kui C=1, siis antakse trigerile D väärtus, kas 0 või 1, oleneb D väärtusest. Seega säilitab D triger oma väärtust seni kuni tuleb uuesti clock sisendisse1. Ehk kui C=1, Q=D ja C läheb nulliks(C=0), nüüd on trigeri väärtus Q=D kuni aja t pärast tuleb uuesti sisend C=1 ja siis saab Q väärtuseks jälle D väärtus. C D Qt 0 - Qt-1 1 1 1
10 T (toggle), 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1), 0= Q(t-1). T Qt 0 Qt-1 1 Qt-1 D (delay), data 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. Töötab: CD; Q(t) , 0 - =Q(t-1) , 11= 1, 10= 0. D trigeril on kaks sisendit D andmesisend ja C clock sisend. Niikaua kui C=0, säilitab triger oma väärtust. Kui C=1, siis antakse trigerile D väärtus, kas 0 või 1, oleneb D väärtusest. Seega säilitab D triger oma väärtust seni kuni tuleb uuesti clock sisendisse1. Ehk kui C=1, Q=D ja C läheb nulliks(C=0), nüüd on trigeri väärtus Q=D kuni aja t pärast tuleb uuesti sisend C=1 ja siis saab Q väärtuseks jälle D väärtus. C D Qt 0 - Qt-1 1 1 1 1 0 0
Laserprinteri tööpõhimõte 1 termilise kinnistuse plokk, 2 trumli pinda valgustav lamp, 3 tooneri puhastusmehhanism, 4 tooneripulbri väljaheitepaik, 5 laadimisseade, 6 koht trükielementide kandmiseks paberile, 7 standardelementide eksponeerimisseade, 8 paberi sööteseade, 9 paberirull, 10 tooneri pealekandmisseade, 11 skaneeriv laserikiir, 12 laser, 13 modulaator, 14 peegelprisma, 15 arvuti andmesisend. 1.7.3 Võrguseadmed Arvutitevahelises sides on ette nähtud50 kasutada seitset ühenduskihti, millest igaühes töö- tab mingi programm või seade. Üks programm või seade suhtleb teise omataolisega ainult temale määratud kihis, näiteks füüsilises kihis suhtlejad ei tegele üldse võrguliikluse sisuga, selle pakettideks jaotamisega, võrguaadressidega. Võrgukihis aga ei tegelda liikluse edasta- mise füüsiliste parameetritega (pinge, signaalide kestused jmt).
annaabi.ee 
