54. OS- operatsioonisüsteem, opsüsteem, tähtsaim süsteemitarkvara hulka kuuluv programm, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. 55. pakettvõrk- televõrk, mis on rajatud andmepakettide edastamiseks. 56. personaalarvuti- personaalseks kasutamiseks mõeldud mikroarvuti, mida võib kasutada nii autonoomselt kui ka arvutivõrku ühendatuna. 57. port- tähistab andmesides transpordikihi protokolle (näiteks kasutajadatagrammi (UDP) või edastusohje protokolli (TCP)) kasutavate andmesideühenduste lõpp-punkti. 58. priivara- tasuta tarkvara, autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida autor lubab tasuta kasutada kas kõigil soovijatel või teatud kasutajate rühmal, näit. haridusasutustel. 59. printer- arvuti väljundseade, mis prindib paberile teksti ja illustratsioone. 60. programm- organiseeritud käsujada, mis täitmisel põhjustab arvuti käitumist
seadmetega suhtlemiseks loodud standard CAPI (Common Application Program Interface). ISDN-le mõeldud tarkvara kohta võime tihti lugeda, et see nõuab CAPI 1.1 või 2.0. Antud juhul on tegemist üsna sarnase, kuid programmeerija jaoks mõneti erineva keskkonnaga. Enamjaolt programmid selle suhtes valivad ei ole, kumb CAPI-draiver arvutis on. Lihtsamad modemijärglased, mis CAPI abil juhitavad on, kannavad nimetust ISDN-kontroller. Need on ka laialdaselt andmesides kasutusel. ISDN-modem on abiks seal, kus kasutatakse vana tarkvara. ISDN-kontrollerid jagunevad laias laastus kaheks: passiivsed ja aktiivsed. Passiivne kontroller on lihtne ühenduslüli arvuti ja So vahel, aktiivne aga keerulisem seade. Aktiivsel kontrolleril on peal oma protsessor ja operatiivmälu (näiteks 1 MB). Mällu saab laadida mitmed rutiinsed andmesideprotsessid, mida kontrolleri protsessor ise täidab. Lisaks töötab kontrolleri mälu ka vahepuhvrina. See kõik
ST ST-liides STM sünkroon edastusmoodul SZ muutuva suunaga keerutus TO tööpistikupesa UV ultraviolet VAD telje suunalise aurufaasi settimine VCSEL püstpinnaline laser-diood WAN laivõrk WDM lainepikkustega kanalite loomine (multipleksimine) ZH halogeenitu I Sissejuhatus 6 1.1 Ajalooline areng Andmesides valguse kasutusele võtmine on inimkonnal olnud tuttav juba kaua ning mitmel eri kujul.. Optilise andmeside uurimine ja areng sai tõelise hoo laseri leiutamisest aastal 1950. Tänapäevase optilise andmeside kaubalist rakendamist võib lugeda algavaks, kui Corming Glass Works 1970. aastal valmistas optilise kiu, millel sumbuvus oli 17 dBkm. Kiud oli astmelise murdumisnäitajaga mitmel laine kiu tüüp ja kasutatud lainepikkus oli 633 nm. See sumbuvus (alla
informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, mida IP ei paku. Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja kontrollsumma abil saab kindlaks teha, kas sõnum jõudis kohale vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP neljandas ehk transpordikihis SEANSIKIHT Seanss Seanss- talitluslikult terviklik töötsükkel dialoogsüsteemis või andmesides. Seanss kujutab endast kestvat ühendust kasutaja (või kasutaja agendi) ning partneri vahel, kelleks on enamasti server. Seansi vältel toimub harilikult suure hulga pakettide vahetamine kasutaja arvuti ja serveri vahel. Seanss on harilikult üks võrguprotokolli kihtidest (näit. Telnet, FTP) Kolme kätlemise reegel. Protsess, millega kaks seadet alustavad andmevahetust. Kätlus algab sellega, et üks seade saadab teisele sõnumi, millega teatab soovist avada ühenduskanal
Metaandmete lisamiseks kasutatakse HTML dokumendi päises elementi. Sellel elemendil on kohustuslik atribuut content, milles on kirjas konkreetne metaandmete sisu ning valikulised atribuudid, mis on content atribuudiga seotud PDF – Portable Document Format, dokumentide universaalne lõppformaat, mis on orienteeritud dokumendi väljastamisele ja säilitamisele. PHP - Veebiserveri poolne skriptikeel Sessioon - Talitluslikult terviklik töötsükkel dialoogsüsteemis või andmesides. Seanss kujutab endast kestvat ühendust kasutaja (või kasutaja agendi) ning partneri vahel, kelleks on enamasti server. Seansi vältel toimub harilikult suure hulga pakettide vahetamine kasutaja arvuti ja serveri vahel. Seanss on harilikult üks võrguprotokolli kihtidest. skript - Skript kujutab endast käsujada, mida täidetakse ilma kasutajapoolse vahelesegamiseta. SQL – Structured Query Language, andmebaasi päringukeel. STK – Pärnu Saksa Tehnoloogiakool tag - Vorminduskäsk
paketis voi kaadri osa, mis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku sisaldab sonumi sisu, sellal kui talitlusandmeid informatsiooni. sisaldavat paist Naiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) peetakse talitluskoormuseks (overhead) kasutab TCP ACK (ACKnowledgement) asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, jaatus(märk) Andmesides talitlusmark ASCII mida IP ei paku. koodiga 06, mille sonumi Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka vastuvotja saadab sonumi saatjale ja mis tahendab, kontrollsummasid. et sonum joudis Pordinumber voimaldab eristada erinevaid parale rikkumatult (veavabalt) voi et kasutajanoudeid ja vastuvotupool on valmis
telefonikeskjaamu üle viidud digitaalsüsteemile. Digitaaltehnika peamisteks eelisteks sides võrreldes analoogtehnikaga on suurem häirekindlus ja võimalus suurema infomahu edastamiseks samu sidekanaleid mööda. Andmeedastuse kiiruse ühikud: · bps (bits per second) bitte sekundis (bit/s); standardne mõõtühik andmesidevõrkudes · bood edastuskiiruse ühik; elektrisignaali muutuste arv sekundis. Andmesides on võimalik kodeerida ühe signaalimuutusega enam kui 1 bitti, nii et bood ja bit/s pole samatähenduslikud mõistes. Näiteks 9600 bit/s kiirusega modem töötab tavaliselt boodisagedusega 2400 boodi. 5.3 Elektronpost Elektronpost (e-post, e-meil, meil) on kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. Maailma esimene e-posti sõnum saadeti 1971.aasta ühelt PDP-10 arvutilt teisele samasugusele arvutile üle ARPANET'i
edastatava signaali iseloomust. Näit. helisignaal vajab kitsamat ja videosignaal palju laiemat sagedusriba. Andmeside tarvis eraldatakse üks telekanal ribalaiusega 6 MHz ning arvuti ja kaabli vahel peab olema modem, mis andmete saatmisel moduleerib kandevsagedust arvutist tuleva digitaalsignaaliga ja vastuvõtul demoduleerib signaali (eraldab digitaalsignaali kandevsagedusest) Põhiribaülekanne seevastu võimaldab ühes kanalis korraga üle kanda ainult üht signaali. Andmesides, sealhulgas ka enamikus kohtvõrkudes, kasutatakse põhiribaülekannet. Erandiks on B-ISDN võrgud, kus kasutatakse lairibaülekannet. 1.3.2.4 Erinevad võimalused Interneti ühenduse loomiseks: telefoniliin, mobiiltelefon, kaabel, raadioside, satelliitside. 1.3.2.5 Lairibaühenduse iseloomulikud omadused: alati sees, tavaliselt kindel tasu, suur kiirus, kõrgem sissetungi oht. 1.4 IST igapäevaelus 1.4.1 Elektroonikamaailm 1.4.1.1 Termini ,,info- ja sidetehnoloogia (IST)" tähendus.
annaabi.ee 
