plaatide sisemistesse elektroonikalülitustesse. Selle tulemusel on igal plaadil ja seega ka igal arvutil võrgus unikaalne aadress. Kui võrgukaart kasutab otsepöördusviisi (DMA) arvuti mällu, peab arvuti eraldama selleks oma mälus kindla piirkonna. Ka võrgukaardil paikneb tavaliselt eraldi Kahe võrgukaardi omavahelise töö korraldamiseks tuleb eelnevalt elektroonilise dialoogi korras kokku leppida: edastatavate andmeplokkide maksimaalne suurus, andmehulk, mis saadetakse välja kättesaamiskinnituseta, andmeplokkide saatmise vahele jäävad ajaintervallid, ajavahemik, mille jooksul tuleb kättesaamise kinnitus välja saata, maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita, edastuskiirus (tihti on uute plaatide puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate ja aeglasemate plaatidega). Installeerimise Parameetrid
Selle tulemusel on igal plaadil ja seega ka igal arvutil võrgus unikaalne aadress. Kui võrgukaart kasutab otsepöördusviisi (DMA) arvuti mällu, peab arvuti eraldama selleks oma mälus kindla piirkonna. Ka võrgukaardil paikneb tavaliselt eraldi puhvermälu, kuna andmeid saabub arvutist rööpkujul rohkem kui adapter suudab neid korraga edasi saata. Kahe võrgukaardi omavahelise töö korraldamiseks tuleb eelnevalt elektroonilise dialoogi korras kokku leppida: edastatavate andmeplokkide maksimaalne suurus, andmehulk, mis saadetakse välja kättesaamiskinnituseta, andmeplokkide saatmise vahele jäävad ajaintervallid, ajavahemik, mille jooksul tuleb kättesaamise kinnitus välja saata, maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita, edastuskiirus (tihti on uute plaatide puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate ja aeglasemate plaatidega).
mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. OSI on andmeedastuse mudel. Võrgukaardi ehitus Võrgukaart on kas 8, 16, 32 või 64 bitine. Mida suurem on bitide arv, seda kiiremini saab võrgukaart saata andmeid võrgukaablile. Võrgukaart peab muundama rööpühenduse signaali jadaühenduse signaaliks, sest kaablis liigub info jadamisi. Andmeedastus kahe võrgukaardi vahel Võrgukaardid peavad kokku leppima edastatavate andmeplokkide suuruses. Leidma andmehulga, mis saadetakse välja ilma kättesaamiskinnituseta. Leppima kokku andmeedastuse vahele jäävad ajaintervallid. Andmeedastus kahe võrgukaardi vahel 2 Leidma ajavahemiku, mille jooksul tuleb kättesaamise kinnitus välja saata. Leida maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita. Kokku leppida sobiv edastuskiirus (tihti on uute plaatide puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate ja
Selle tulemusel on igal plaadil ja seega ka igal arvutil võrgus unikaalne aadress. Kui võrgukaart kasutab otsepöördusviisi (DMA) arvuti mällu, peab arvuti eraldama selleks oma mälus kindla piirkonna. Ka võrgukaardil paikneb tavaliselt eraldi puhvermälu, kuna andmeid saabub arvutist rööpkujul rohkem kui adapter suudab neid korraga edasi saata. Kahe võrgukaardi omavahelise töö korraldamiseks tuleb eelnevalt elektroonilise dialoogi korras kokku leppida: · edastatavate andmeplokkide maksimaalne suurus, · andmehulk, mis saadetakse välja kättesaamiskinnituseta, · andmeplokkide saatmise vahele jäävad ajaintervallid, · ajavahemik, mille jooksul tuleb kättesaamise kinnitus välja saata, · maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita, · edastuskiirus (tihti on uute plaatide puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate ja aeglasemate plaatidega). 5
EB = 1 048 576 TB) ning kasutatava faili maht kuni 16 TB. Toimub arendustegevus 64-bitise süsteemi kasutuselevõtuks. Suurim võimalik arv alamkatalooge on ext4-s 64 000, mis on rohkem kui ext3 puhul. Seda arvu on võimalik suurendada kasutades dir_nlink võimalust. Lubamaks suuremaid kaustu ja jõudluse hoidmiseks kasutab ext4 Htree indekseerimist. See võimalus on kasutusel alates Linux 2.6.23. Jõudluse parandamiseks ja fragmenteerumise vältimiseks kasutatakse ext4 puhul meetodit, kus andmeplokkide asukoha ülesmärkimine toimub alles pärast andmete täielikku kettale kirjutamist (delayed allocation). Vajadusel on võimalik ext4 päevikupidamine välja lülitada. Sel juhul jõudlus veidi paraneb. Reeglina seda aga ei kasutata, sest päevikupidamine tagab failisüsteemi tervikluse ja salvestab toimuvad muutused logisse. Päevik võimaldab pärast planeerimatut töökatkestust taastada failisüsteemi tervikliku seisu võimalikult väikeste kadudega.
edastamist jätkab tööd teiste protsessidega ning seade kutsub peale andmete kättesaadavaks tegemist ise esile andmevahetuse protsessoriga kasutades riistvaralist katkestust. Protsessor katkestab seejärel käimasoleva rakenduse teostamise, et käivitada katkestuste haldur. Katkestuste haldur teeb kindlaks seadme, kust katkestussignaal tuli, ning loeb seadmest andmed. Otsemälupöörduse puhul saab seade kasutada otseühendust suuremate andmeplokkide mällu kirjutamisel, et vältida protsessori koormamist üksikute andmevahetusoperatsioonidega. Sel juhul saab protsessor delegeerida andmevahetusoperatsiooni DMA kontrollerile, saates DMA moodulile andmevahetusoperatsiooni liigi, seadme aadressi, mäluaadressi kuhu andmed kopeerida ja andmete mahu ning naasta siis muude protsesside täitmisele. Kui DMA kontroller teostab andmevahetuse saadab ta katkestuse protsessorile.
rööpkujul rohkem kui adapter suudab neid korraga edasi saata. Kahe võrgukaardi omavahelise töö korraldamiseks tuleb eelnevalt elektroonilise dialoogi korras kokku leppida: 44 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur *edastatavate andmeplokkide maksimaalne suurus, *andmehulk, mis saadetakse välja kättesaamiskinnituseta, *andmeplokkide saatmise vahele jäävad ajaintervallid, *ajavahemik, mille jooksul tuleb kättesaamise kinnitus välja saata, *maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita, *edastuskiirus (tihti on uute plaatide puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate ja aeglasemate plaatidega).
Lugemistsüklite arv on piiramatu. Elektriliselt ümberprogrammeeritavaid mälusid saab kustutada ja neid uuesti programmeerida otse trükkplaadil. Elektriliselt kustutavatest püsimäludest arenesid välja välkmälud. Füüsikaline tööpõhimõte on neil üks ja sama, kuid terminit EEPROM kasutatakse selliste mälude kohta, kus kirjutamine toimub baidikaupa ja välkmäludeks nim. mälusid, kus kirjutamine toimub andmeplokkide kaupa. Seetõttu vajavad välkmälud sama mälumahu juures vähem kiibipinda, sest kirjutustransistore on vähem. Välkmälu, poolpüsimälu (Flash Memory) liik püsimälusid, võimaldab korduvkirjutust ja säilitab informatsiooni ka siis, kui toide on välja lülitatud. Kujutab endast väikest trükiplaati, millele on monteeritud suure mahuga mälukiip. Nimetatakse ka välk-muutmäluks (flash RAM) või välk-püsimäluks (flash ROM) ning
annaabi.ee 
