Draiverite tüübid. · API programmeerimise aplikatsiooni, mida operatsioonisüsteem kasutab, et käivitada sisend/väljundhaldur. · Ntdll funktsiooni teek, mis kasutab tupikprogramme , et käivitada operatsioonisüsteem. · NtReadFile süsteem, mis loob ja kontrollib sisend/väljundhalduri päringuid. · Sisend/väljundhaldur alamsüsteem, mis kontrollib kõiki seadmeid ning otsustab, mida iga draiver teha võib. · IRP päringu andmepakett, mida sisend/väljundhaldur kasutab, et küsida informatsiooni draiveritelt. · IoCallDraiver saadab IRP draiverisse, mis on seostatud kindla seadme objektiga. Kasutajatreziimis ühendub aplikatsioon API'ga, mis ühendub Ntdll'ga. Seejärel liigub aplikatsioonipäring tuuma läbi sisend/väljundhalduri. Sisend/väljundhaldur kasutabNtReadFile'i, et päring läbitöötada ning saadab selle IoCallDraiverisse, mis omakorda saadab informatsiooni õigesse draiverisse
Draiverite tüübid. API programmeerimise aplikatsiooni, mida operatsioonisüsteem kasutab, et käivitada sisend/väljundhaldur. Ntdll funktsiooni teek, mis kasutab tupikprogramme , et käivitada operatsioonisüsteem. NtReadFile süsteem, mis loob ja kontrollib sisend/väljundhalduri päringuid. Sisend/väljundhaldur alamsüsteem, mis kontrollib kõiki seadmeid ning otsustab, mida iga draiver teha võib. IRP päringu andmepakett, mida sisend/väljundhaldur kasutab, et küsida informatsiooni draiveritelt. IoCallDraiver saadab IRP draiverisse, mis on seostatud kindla seadme objektiga. Kasutajatreziimis ühendub aplikatsioon API'ga, mis ühendub Ntdll'ga. Seejärel liigub aplikatsioonipäring tuuma läbi sisend/väljundhalduri. Sisend/väljundhaldur kasutabNt ReadFile'i, et päring läbitöötada ning saadab selle IoCallDraiverisse, mis omakorda saadab informatsiooni õigesse draiverisse
aga tüübiväärtused jäävad endiselt vahemikku 0–255. ICMPv4 lubab andmepakettide killustamist. Uuemas versioonis on andmepakettide killustamine keelatud ja maksimaalne saadetav andmeühik on 1280 baiti. 9 5. ICMP-l baseeruvad utiliidid Traceroute Traceroute on rakendusprogramm, mis kasutab ICMP sõnumeid ja IP päise TTL välja, et teha kindlaks teekond, mida mööda andmepakett liigub ühest hostist teiseni. Traceroute saadab kõigepealt adressaadile andmepaketi, mille TTL välja väärtus on üks. Ruuterid on seadistatud mitte edastama saabuvaid andmepakete, mille TTL väärtus on null või üks. Ruuter kustutab paketi ja saadab allikale "aeg on ületatud" ICMP sõnumi. IP-paketi lähteaadressiks saab nüüd ruuteri IP-aadress. Sellega on kindlaks tehtud esimene ruuter. Järgmisel sammul
edastatakse üle raadiolainete ka telepilti ning otseloomulikult tugineb ka mobiilside just raadiolainetele igas telefonis on nõrga võimsusega raadiosaatja ja tundlik vastuvõtja, kõne ning andmeside edastatakse digitaalselt sagedusmodulatsiooniga. [1] Raadiolained on ka navigatsiooniks äärmiselt olulised näiteks satelliitnavigatsioon (GPS, GLONASS) toimivad tänud kümnetele satelliitidele, mis edastavad pidevalt oma orbitaalpositsiooni ning kellaaega, millal see andmepakett teele saadeti. Vastuvõtja arvutab tarkvara abil välja mitmelt satelliidilt tuleva asukoha- ja ajainfo omavahelise suhte abil aga välja oma asukoha. Ilma raadiolaineteta oleks seda üsna raske teha. [15] Kuid GPS ja selle alternatiivid pole ainsad raadionavigatsiooniviisid. Lennukitele on üsna olulised VOR ja VOR/DME jaamad (pilt 3) (Very high frequency Omnidirectional radio Range/Distance Measuring Equipment), mille näol on tegemist raadiosaatjajaamaga, mis kiirgab välja esmalt n.n
Kasutab veaparanduseks korduvsaatmist. Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 14 X.25. Pakettide tüübid Paketi tüüp Aadress/teenus Ühenduse taotlus Andmed Ühenduse aktsept, katkestuse kinnitus Restardi põhjus Ühendustaotluse tühistamine, katkestuse või restardi taotlus Kontrollinfo Kontrollpakett Andmepakett Andmed Järjestuse Loogilise Formaadi number kanali nr tüüp Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 15 X.25 protokolle Asünkroonterminal Sünkroonterminal PAD (packet assembler/disaassembler) - paketter Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 16
Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link l.) Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical l.) Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Ühenduseta edastuse korral iga andmepakett sisaldab päises sihtkoha ja allika aadressi ,mis võimaldab paketil liikuda võrgus sõltumatult. Ühendusega edastuse korral luuakse kindel kanal. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhu edastatakse kõik paketid sama teed pidi vastuvõtjani ning ka samas järjekorras. Pakettkommutatsiooni puhul jõuavad paketid vastuvõtjani eri teid pidi ja ka järjekord ei ole enam paigas.
kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast
See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Suurtes kohtvõrkudes kasutatakse marsruutereid võrgu jagamiseks segmentideks (alamvõrkudeks), mis teenib liikluse tasakaalustamise, liikluse turvakaalutlustel filtreerimise ja poliitikahalduse eesmärke. Internetis mõistetakse marsruuteri all seadet, mis määrab kindlaks järgmise võrgupunkti, kuhu andmepakett edastada selle teel sihtpunkti poole. Marsruuterid asuvad igas punktis, kus kaks või enam võrku kokku puutuvad, kaasa arvatud Interneti Point-of-Presence Marsruuterid suunavad ainult neid pakette, mida edastatakse vastavalt marsruutimisprotokollile (näit. IP või IPX). Mittemarsruuditavate protokollide (näit. NetBIOS või LAT) alusel liikuvaid pakette marsruutida ei saa, kuid neid saab suunata ühest kohtvõrgust teise üle sildade
Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast
Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast
paisesse vajalik infot igas OSI kihis (header). Kanalikihis on kasutuses adresseerimiseks MAC Pakettside ehk seadme Kuidas tehtud aadressid (igal vorguseadmel oma unikaalne -Sidekanalite(ressursside) jaotus aadress). -Infovoog tükeldatakse ja kapseldatakse UDP user datagram protocol on -Andmepakett: sidekontroll ,mis pakub · Päis suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel · Keha internetiprotokolli -edastatavad andmed (IP) kasutavasse vorku uhendatud arvutite vahel. · Lõpuosa UDP kujutab endast
Näiteks lauatelefon. Pakettkommunikatsioon – andmete ülekandeks parim. Kui on mida üle saata, pakitakse info pakettidesse (MAC-kaader). Seni kuni paketid jooksevad, on kanal hõivatud. Kui pakett saadetud saab, kanal vabaneb. o Virtuaalne kanal – töö alguses lepitakse kokku marsruut (kõik paketid liiguvad sama teed pidi). Ei teki ülearuseid pause. o Datagrammid – võrgukihi andmepakett. Saatja viskab paketi sihtkohaaadressiga võrku, füüsilist kanalit ei tekitatagi. Kui saadame 33 mitu paketti, võivad paketid erinevaid teid pidi liikuda. Teine pakett võib varem kohale jõuda kui esimene. Datagrammis on info pakettide järjekorra kohta. 27. ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4, IPv6.
hakkab pihta kaader. 2) Access Control Siin on sees prioriteedid. Tegemist on kas loapaketiga või andmepaketiga ja siin saab reserveerida prioriteeti. Andmepakettidel ja lubadel on prioriteedid. Kui on tegemist prioriteetse loaga, siis tohib ainult see loa endale võtta kes on sama prioriteediga või kõrgema prioriteediga. R on neeb bitid, millega me saame reserveerida endale teatud prioriteediga luba. Token on luba ja monitori bitt on vajalik selleks, et kui andmepakett liigub mööda ringi, siis see kes saatis, selle ülesanne on see pakett sealt võrgust ära korjata. Kui pakett saadetakse teele, siis selles on kindlasti olemas sihtpunkti aadress ning see kes selle paketi ära tunneb korjad selle ära. See pakett tuleb saata aga lõpuni, sest tema käes ei ole luba ning tema ei saa seda luba võrku panna. Kui see kes saadab vahepeal võrgust ära kaob, siis andmepakett võib võrku ringlema jääda, sest andmepaketi ära korjamise kohustus on sellel, kes
Subnet mask - Näeb välja selline, et ühel pool 0 ja teisel pool 1 (11111000000 jne). Võrgu bitid määratakse 1ks ja hosti bittid 0ks (e kui marsruudime, siis kus lõppeb võrgu aadress mida otsime ja kust algab konkreetse seadme aadress). Pm turvaeesmärgil tehakse (mitte ainult, aga nagu boonus vms). ARP: Aadressiedastuse protokoll (Address resolution protocol). Vastendab IP aadressi riistvara ehk MAC aadressiga. IP-aadressi ja alamvõrgumaski (subnet mask) abil tehakse kindlaks, kas andmepakett on suunatud sisevõrku või välisvõrku. Kui on tegemist sisevõrku adresseeritud andmepaketiga, siis saadakse riistvara aadress (MAC-aadress) ARP-tabelist (tabelist, kuhu on puhverdatud varasemad ARP-päringud). Kui ARP-tabelis vastav sissekanne puudub, siis saadab arvuti kõigile sisevõrgus olijatele (broadcast message) välja ARP-päringu IP-aadressile vastava riistvaraaadressi väljaselgitamiseks. Vastava IP- aadressiga arvuti vastab nimetatud päringule
annaabi.ee 
