Andmete kogumise kavandamine: Eesmärgiks on testida püstitatud hüpoteese/vastata uurimusküsimustele Kuidas saab kõige usaldusväärsemaid andmeid ? Kas töö jaoks on võimalik saada vajalike andmeid ? Milline on andmete kvaliteet? - Kasutada tuleb korralike allikaid - NB! Ettevaatust ajakirjandusega! - NB! Wikipeedia.org hea koht alustada otsinguid kuid sobimatu viitamiseks Kui palju andmeid tuleb koguda usaldusväärsuse tagamiseks? Andmekogumismeetodid: · Andmekogumismeetodite all mõeldakse viise, kuidas uurimuses andmeid on kogutud · Ilma andmeteta pole uurimustööd (selles on erinevus referaadist ja esseest) · Oluline on andmete ajakohasus ja usaldusväärsus · Andmeteks võivad olla: - Arvandmed - Dokumendid - Meedia- ja reklaamimaterjalid - Isiklikud seisukohad, meenutused Jagatakse kolmeks 1. ESMASED (primaarsed) andmed uurija ise kogub need oma uurimiseesmärkidega kooskõlas 2
NB! Mõisted, mis korduvad eksamist eksamisse · Reliaablus - näitab, mil määral mingi mõõtmistulemus on vaba juhuslikest vigatekitavatest komponentidest. On aja, instrumendi ning uuritava grupi muutumatuse ja sarnasuse sünonüüm. Tulemuste stabiilsus sõltumata uurijatest. · Valiidsus - on meetodi paikapidavus, kehtivus, kehtivus, tõesus, adekvaatsus. Näitab, mil määral mõõdab metoodika (instrument) seda, mida ta on plaanitud mõõtma · Sisemine - Andmekogumismeetodite vahelise kooskõla ulatus st. kuivõrd on sama meetodiga saadud erinevad andmed sarnased · Väline - Näitab, mil määral on tulemused üldistatavad erinevatele populatsioonide olukordadele · Sisu - näitab, kuivõrd mõõdab instrument seda, mida ta on mõeldud mõõtma 5 6
dete ja seisukohtade austamine 7. Suhtlemine ajakirjanikega 1 ajakirjandus- Õ lk 38–41, Avatud Sõna Suuline suhtlus Õpilane eetika, delikaat- Nõukogu koduleht arutlemine ajakirjanikule lubatud oskab ajakirjanikule infot andes LÕIMING sed isikuand- www.asn.org.ee andmekogumismeetodite üle vältida arusaamatusi ja konflikte Teabekeskkond: õpilane suu- med, meedia- Pressinõukogu koduleht rollimäng paaristööna (intervjuu) teab, kuidas käituda, kui ajakirjanik dab oma sõnumi vormistada ja pädevus, allika- www.eall.ee/pressinouk rollimäng: kuidas kajastada uudisväär- on infoallikaga valesti ümber käinud
oma soovide ja ettekujutuste järgi · Uudishimu - soov maailmast aru saada, seda mõista 14.Millised on põhilised töösammud sotsioloogilise uurimuse läbiviimisel? Selgitage kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimisparadigma erinevusi töösammude ja nende järgnevuse suhtes.- 1. Uurimisprobleemi valik 2. Uurimisküsimuse täpsustamine 3. Teoreetilise perspektiivi määratlemine 4. Empiiriliste meetodite (andmekogumismeetodite) valik 5. Mõistete täpsustamine, uurimisküsimuse operatsionaliseerimine 6. Valimi moodustamine 7. Empiirilise materjali kogumine 8. Kogutud materjali analüüs 9. Tulemuste kokkuvõtmine ning tõlgendamine 10. Tulemuste publitseerimine Kvalitatiivsed: tuginevad pigem inimteadustest lähtuvale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks mõista subjektide käitumist, tuua välja subjektiivseid tähendusi, mida inimesed oma tegevusega seovad.
selgitatakse välja tootmis- ja mittetootmiskulud, otse- ja kaudkulud, muutuv- ja püsikulud. Andmete kogumine toimub dokumentide ja finantsaruannete vaatlusena. Töö autor viib läbi poolstruktureeritud intervjuud, kohtudes ettevõtte juhtkonnaga ja raamatupidajaga. Intervjuu käigus saavutatakse küsitletavaga parem kontakt ja õnnestub saada põhjalikum informatsioon[ CITATION Kuu10 p 318 l 1061 ]. Intervjuu eelis teiste andmekogumismeetodite ees on paindlikkus, võimalus andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida. Intervjueeritavaid on võimalik kergesti kätte saada, kui soovitakse andmeid täpsustada ja täiendada. [ CITATION Hir05 p 192-193 l 1061 ] Järelduste tegemiseks kasutab autor deduktiivset lähenemist. Deduktiivne analüüs on teooriast ja/ või varasematest uurimistest lähtuv analüüs, mida iseloomustab konkreetse uurimisküsimuse olemasolu ja analüüsikategooriate loomine enne analüüsi
Seejuures hinnatakse järgmiseid aspekte: 1. Planeerimisel: y probleemi sõnastamine, y taustinfo kogumine ja kriitiline hindamine, y uurimisküsimuste ja hüpoteeside sõnastamine, y katse kavandamine. 2. Uuringu läbiviimisel: y töövahendite käsitsemine, y katse läbiviimise hoolikus ja organiseeritus, y mõõtmine, 29 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 y andmekogumismeetodite rakendamine, y täpsuse tagamine, y ohutusnõuete järgimine. 3. Tulemuste analüüsil, tõlgendamisel ja esitamisel: y arvandmete tabelite korrastamine, y tabelite analüüs, y tabelite põhjal diagrammide koostamine, y diagrammide analüüs, y järelduste ja üldistuste tegemine, y järelduste ja üldistuste usaldusväärsuse hindamine, y järelduste ja üldistuste rakendamine prognoosimisel, y uuringu muutmisvajaduse põhjendamine,
Need eesmärgid võivad olla millised tahes, alates toidu hankimisest ja kaaslase leidmisest kuni Nobeli kirjandusauhinnale kandideerimiseni. Keelt võib selles mõttes võrrelda empiiriliste teadustega, näiteks 32 Eeldused füüsikaga. Nagu füüsika kirjeldab osakeste liikumist, kirjeldab keel suhtluse toimimist. Traditsiooniliselt on keelt peetud keeleteaduse uurimisobjektiks. See tekitab raskestivastatavaid küsimusi andmekogumismeetodite teemal – kuidas hankida empiirilisi andmeid nähtuse kohta, mis ise on uurija valikutest sõltuv abstraktsioon – ja näitab nii keele- teadust füüsikaga võrreldes ebasoodsas valguses. Kui aga minna ühe abstraktsioonitaseme võrra allapoole, pidada suhtlust uurimisobjektiks ja keelt teooriaks, siis asetub kõik ilusti oma kohale. Keeleteadus on siis umbes samasugune metadistsipliin nagu füüsika ajalugu või füüsika
annaabi.ee 
