"andmekogudest" - 12 õppematerjali

Avaandmete portaal

wa.gov.au/ eResearch SA avatud andmehoidla See avatud andmehoidla annab teavet teadlaskonnale (Lõuna-) Austraaliast. URL: https://data.sa.edu.au/ CSIRO andme portaal Andmebaas Austraalia riiklikust teadus ja tööstus organisatsioonist. URL: https://data.csiro.au/ NEII on keskonna alane teabe platvorm, mille eesmärk on koguda ja võimaldada juurdepääsu keskkonna(mõju) andmetele. Kataloog on metaandmete loetelu keskkonnainfo andmekogudest ja teenustest. URL: http://www.neii.gov.au VicRoads Avatud andmebaas See sait on lihtne viis leida ja kasutada tee ja transpordiga seotud andmeid Victoria osariigis. Võimaldab uurida ja allalaadida andmeid ja kasuta neid reisimise lihtsamaks ja turvalisemaks muutmisel. URL: http://vicroadsopendata.vicroadsmaps.opendata.arcgis.com/ AIHW ­ Austraalia tervise ja heaolu instituut

Teadusinfo otsing internetis

 Teemaportaalid Teemaportaalid (erialaportaalid) on temaatiliselt liigendatud lingikogud ning on loodud tavaliselt kindlat kasutajat silmas pidades. NB! Just teemaportaalid sisaldavad linke andmebaasidele, mille sisu otsingumootorid leida ei suuda või mille olemasolu kohta puudub informatsioon (raamatukogude kataloogid, dokumentide andmebaasid, statistikaväljaanded, teatmeteosed jne). Portaalide otsingumootorid võivad otsida erinevat tüüpi andmekogudest, seetõttu pole otsinguviisi järgi võimalik öelda, kas on tegemist iseseisvalt loodud andmebaasiga või otsingumootoriga, mis teeb metaotsinguid valitud andmebaasides.  Otsingumootorid Otsingumootorite eesmärk on leida ja indekseerida võimalikult palju veebilehti. Erinevate otsingumootoritega otsides saadakse ka erinevad otsingutulemused. Süvaveebi (nähtamatu veebi) lehekülgi suudavad tavalised veebirobotid leida vaid osaliselt.

Väline kõvaketas

500 eurot. ---- ===Tulevik=== [[Pilt:Datawalker black.JPG|pisi|100px|'border'|Väline kõvaketas]] 

Tulevikus on oodata, et välised kõvakettad võtavad koduses arvutikasutuses üha kesksemat rolli. Seadmete suuruste kahanemisega ning tahvelarvutite üha suurema populaarsusega läheb vaja väliseid kettaid informatsiooni (andmete) hoiustamiseks. Säilima peab ka kiire juurdepääs talletatud infole ning võimalus teha seadmetes olevatest andmekogudest tagavarakoopiaid. Seda kõike pakuvad kõige turvalisemalt välised kõvakettad.Ed Molino,(2010),External Hard Drives - History and Developments

---- ===Viited=== #Ed Molino,(2010),External Hard Drives - History and Developments (accsessed 11.11.11) #http://www.hinnavaatlus.ee (accsessed 12.11.11) ----

Mis on Geenivaramu?

Koeproovi, tereviseseisundi kirjelduse, teiste isikuandmete ning sugupuu omandiõigus läheb üle sihtasutusele Eesti Geenivaramu. Selle sihtasutuse on asutanud ja seda kontrollib Eesti Vabariik. Sihtasutust rahastatakse äriühingute poolt. 4) Kui ma soovin, siis võin esitada sihtasutusele Eesti Geenivaramu täiendavat informatsiooni enda kohta. Sihtasutus Eesti Geenivaramu võib saada isikuandmeid ning andmeid minu terviseseisundi kohta teistest andmekogudest. Mul on õigus keelata minu kohta Geenivaramus hoitava terviseseisundi kirjelduse täiendamine, uuendamine ja kontrollimine. 5) Geeniuuringute tulemusena saadud andmed pärilike omaduste ja pärilikkusriskide kohta võivad olla mulle ebameeldivad. Mul on õigus mitte teada enda geeniandmeid. 6) Mul on õigus teada enda geeniandmeid ja teisi minu kohta Geenivaramus hoitavaid andmeid, välja arvatud sugupuud. Mul on õigus geneetilisele nõustamisele

Delikaatsed isikuandmed

Avalikustatud andmete taasavaldamine tähendab andmetele viitamist või andmete tsiteerimist/kopeerimist. Õiguspäraselt avalikustatud andmete kasutamise õiguspärasus on autorikaitse huvisfäär. Eestis on arvukalt riiklikke andmekogusid, milles sisaldub palju informatsiooni riigi elanike kohta (Rahvastikuregister, liiklusregister). Koos erinevate ametkondade asjaajamise muutumisega üha elektroonilisemaks on järjest rohkemaid neist andmekogudest võimalik kasutada elektrooniliselt. Samas käivad suurema mugavusega kahjuks kaasas ka suuremad ohud. Digitaalinformatsiooni kaitsmise meetodid on võrdlemisi uued ning kasutajale raskemini hoomatavad kui tavalised füüsilised turvameetmed. Samuti on arvutis failide kujul hoitavate andmete kopeerimine võimalik kiiresti, ilma kvaliteeti kaotamata ning jälgi jätmata. Tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest on kõik andmetöötlejad, kes puutuvad

Laenud

järgides Laenuandja poolt antud tähtaegu ja juhiseid. Leppetrahvi maksmine ei asenda rikutud kohustuste ega teiste Lepingust tulenevate kohustuste täitmist, samuti ei välista Laenuandja õigust Lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. 13. LAENUANDJA ÕIGUS KEELDUDA LAENU VÄLJASTAMISEST Laenuandjal on õigus keelduda Laenusaajale Laenu väljastamisest ja/või Laenutähtpäeva pikendamisest, ilma oma otsust põhjendamata. Kui otsus Laenusaajale Laenu mitte anda põhineb andmekogudest saadud teabel, peab Laenuandja viivitamata ja tasuta teavitama Laenusaajat sellise andmekogus sooritatud päringu tulemustest ja kasutatud informatsioonist. Erandjuhul ei edastata andmekogudest saadud teavet, kui sellise teabe edastamine on keelatud õigusaktidega või vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega. 14. TEABE ESITAMISE KOHUSTUS Laenusaaja kohustub: 14.1. Teatama koheselt ja kirjalikult Laenuandjale Laenusaaja või Lepingu täitmist tagava isiku vastu

NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES

1, mis sätestab, et pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, kohalik omavalitsusüksus või riik.29 Inventuuri käigus kogutakse andmeid nii pärijalt (PärS § 139 lõiked 1 ja 3), notarilt (PärS § 139 lõige 2, § 167, PärSKord § 17) kui krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt, kelle valduses on pärandavara või kellel on pärandvara kohta andmeid (PärS § 139 lõige 3), samuti avalikest andmekogudest ning Maksu- ja Tolliametist (Kohtutäiturimäärustik § 262).30 3.3 Pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamine Kui pärast pärimistunnistuse, annakusaaja tunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või testamenditäitja tunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks. Tunnistuse kehtetuks tunnistamisel viib notar läbi uue pärimismenetluse. Kui kehtetuks tunnistatud

Suurandmetega seonduvad võimalused ja ohud

isikustatud andmete kogumist terrorismivastase võitlusega [15]. Kindlasti on võimalik, et sarnaselt eelnevale suletud andmebaasile on avalikke, kus liigne kiirustamine on põhjustanud seaduslike lünkade tekkimise ja seeläbi liiga isiklikul tasandil andmete avalikustamise veebikeskkonnas. Kuigi avalikustatud ja mitteisiklike andmeid ei saa ühe allika järgi indiviidiga siduda, on endiselt oht informatsioonilisele enesemääramisele. Nimelt võib siduda muudest andmekogudest saadud andmed olemasolevatega ja sellisel viisil luua erinevaid isikuprofiile. Kuigi 1996. aastal tehti seda politsei siseselt saadud andmetega, ei ole välistatud võimalus, et näiteks 2036. aastal suudetakse suurandmeid kasutades luua superandmebaas, mis sarnaneb Imre Perli andmebaasile [16]. Eelnimetatud andmebaas sisaldas Eesti elanike registri, autoregistri ja telefoninumbreid ning maksuvõlgnevusi ja haldusõigusrikkumisi ja oli allilma üks ihaldatumaid infoallikaid.

Infosüsteemid, äriprotsess

- E-toimik - koondab tsiviil-, haldus-, kriminaal-ja väärteomenetluse dokumendid, nendega seotud toimingud, muu andmestiku ja protsessid. eArvekeskus - paberivaba e-arvetemenetlusprotsess, erinevatest kanalitest saabuvate arvete haldamine ühes kohas. Riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA) - menetletakse: infosüsteemide ja andmekogude asutamist,e-teenuste registreerimist,liitumist X-teega jm. 61. Mis on riigi infosüsteem? Kes on riigi infosüsteemi kasutajad? - Kogum riigis peetavatest andmekogudest ja infosüsteemidest ning nende osutatavatest teenustest. Kasutajateks on: kodanikud, ettevõtjad, ametnikud. 62. Mis on riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA) ja milleks on RIHA vaja? - Riigi infosüsteemi terviklik ja üksikasjalik kaardistus. RIHA kaudu hallatakse kogu riigi infosüsteemi. 63. Milliseid võimalusi pakub X-Tee? - Kodanikuteenused - päringud riigi andmebaasidest, endaga seotud info kontrollimine. Ettevõtjateenused - haigekassale

Infosüsteemide eksamiküsimused ja vastused

Menetlusosalised ja esindajad saavad esitada kohtule dokumente elektrooniliselt ning jälgida nendega seonduvat kohtumenetluse käiku. Saab vaidlustada nõudeid ja otsuseid. 2012. aastast saab teha karistusregistrist päringuid. *eArvekeskus ­ e-arvete operaator, mis ühendab e-arvete saajad, saatjad ja nende poolt kasutatavad majandustarkvarad. 61. Mis on riigi infosüsteem? Kes on riigi infosüsteemi kasutajad? Riigi infosüsteem on kogum riigis peetavatest andmekogudest ja infosüsteemidest ning nende osutatavatest teenustest. Kasutajateks on: *kodanikud ja ettevõtjad ­ riigi peegeldus internetis, võimalus suhelda riigiga ametiasutustesse kohale minemata; *riik ­ tööriist riigi kui terviku toimimise tagamiseks, ülesannete tõhusam ja kiirem täitmine. 62. Mis on riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA) ja milleks on RIHA vaja? RIHA on riigi infosüsteemi terviklik ja üksikasjalik kaardistus. Ülevaade:

Psühholoogia osa ülevaade

teadvusta. Sedalaadi asju aitavad teha teatud lihtsustatud oletused maailma kohta. Tema meelest meed pole mitte elujooksul õpitud, vaid on evolutsiooni käigus välja arenenud. -) Nt sama värvi, samas suunas ja kiirusega liikuvad punktid kuuluvad ühele ja samale objektile. * Gibsoni tajuteooria ehk ökoloogiline tajuteooria ­ erinevalt Helmholtzist ta väidab, et pole vaja mingeid arvutusi jms, vaid tajukujund tekib vahetult, ilma eelnevate protsessideta. Ta väidab, et andmekogudest valitakse mingid muutumatud tunnused, mis on vaid üheselt mõistetavad, tekitavadki tajukujundi. * Taju omadused on: -) Inimese tajuvõimel on piirid ­ inimene ei taju kõike (nt röntgenkiirgust või ultraheli ei taju). -) Tajupildi kujunemiseks on vaja mingi ajahetk ­ see ei toimi mingi lõpmatu kiirusega, vaid sõltub sellest kui kiiresti toimuvad protsessid inimese närvides ­ tajuks on vajalik aeg.

Rahvusarhiivi juhised

Dokumentide loetelu 51  Asutus esitab oma dokumentide loetelu juurde kuuluvas lisatabelis ainult need andme­kogud, mis on tema loodud ja mida ta haldab. Andmekogude esitamine doku- mentide loetelu lisatabelis võimaldab:  hõlmata andmekogud asutuse dokumendisüsteemi;  esitada selle kohta rohkem sisulisi ja tehnilisi andmeid;  saada asutuse andmekogudest ühtne ja kompaktne ülevaade. Andmekogude esitamisel lisatabelis on soovitav märkida järgnevaid andmeid (vt LISA C):  tähis;  andmekogu (riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude puhul ametlik) nimi;  kasutatav tarkvara;  andmekogu pidamise eesmärk;  andmekogu sisu kokkuvõtte kirjeldus;  andmekogu tüüp (kas on ülekirjutatavad andmed või mitte);  andmete ajaline piir;  väljatrükkide teostamine;