4.2.1 Taust ja eesmärgid......................................................................................57 2.4.2.2 Kasutus pädevusalade poolt (subjektid).....................................................57 2.4.2.3 Andmekogu teenindavad allsüsteemid.......................................................58 2.4.2.4 Nõuded vajadused......................................................................................58 2.4.2.5 Seosed teiste registrite/andmekogudega.....................................................58 2.4.2.6 Andmekogu mudelid (äritasandil) Rational Rose'is...................................59 2.4.2.6.1 Kontseptuaalne klassidiagramm....................................................59 2.4.2.6.2 Klasside definitsioonid..................................................................59 2.4.3 Töötajate registri spetsifikatsioon............................................................................60
..........................78 1.1.1.96Eesmärgid........................................................................................... 78 1.1.1.97Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)............................................. 78 1.1.1.98Andmekogu teenindavad allsüsteemid............................................... 78 1.1.1.99Nõuded, vajadused..............................................................................78 1.1.1.100Seosed teiste registrite / andmekogudega........................................79 1.1.1.101Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose'is..........................79 6 1.1.1.101.1Kontseptuaalne klassidiagramm.................................................79 1.1.1.101.2Klasside definitsioonid ............................................................... 80 1.1.1.101
kusjuures viimasele on antud üheselt negatiivne hinnang) (Ibid., lk. 310). Väliskeskkond seisab barrikaadina inimeste vahel, teeb sõpruse, isegi armastuse võimatuks ning mõttetuks. Vaid juhuslikud sündmused, näiteks autoõnnetus, viib inimesed kokku. See aga ei muuda nende elus midagi, nad võtavad õnnetuse hingetult teadmiseks, registreerivad selle ega tee järeldusi, nad käituvad endiselt ettekirjutatud mudeli kohaselt. Linnaelanikud võrdsustatakse andmekogudega, aga nende registreeritud faktid välismaailmast ei vii neid ometi suhtesse vahetu tegelikkusega ega tekita neis muutusi, nad elavad tüüpprojektide virtuaalses maailmas, milles nad sooritavad oma igapäevatoiminguid, aga millesse mahuvad ka nende unelmad. Inimesed on loodud linna huvides, aga mitte vastupidi. Kuna Gaston Bachelard'i on ka tsiteeritud, siis võib põhjendatult oletada, et Unt on laenanud tema ruumi fenomenoloogilist interpretatsioonitehnikat.
Vaikimisi on kasutusel Display, kus on näha kõik MXD kaardidokumendis sis alduvad kaardikihid ja andmefreimid. Source reziimis kuvatakse täiendava infona juurde ka kaardikihtide/failide füüsiline asukoht kas lokaals es masinas või võrgus. Lis aks on sealtkaudu nähtavad ka tabelkujul andmed (.dbf, .xls jne), millel puudub ruumiline geomeetria, kuid millele on läbi ühiste andmeväljade võimalik koos ruumilist mõõdet omavate andmekogudega samaaegselt luua erinevaid seoseid ja relatsioone. Selection lingi kaudu saab määratleda selekteeritavad kihid, mis võimaldab kasutajal vajaduse korral objekte kihipõhiselt välja valida. 2.4 Kaardidokumendi loomine ja avamine ArcMap`i aplikatsiooni avamisel pakutakse välja alljärgnevad valikud: 1) Uue/tühja MXD kaardidokumendiga loomine (Start Using ArcMap with a new empty map); 2) Olemasoleva/loodud dokumendi kasutamine (Start Using ArcMap with an existing map);
Dokumendiregistrid Dokumendiregister sisaldab korrastatud kujul metaandmeid dokumentide registree- rimise kohta ja on oma olemuselt samuti andmekogu. Dokumendiregister võib olla EDHSi osa (selle üks funktsionaalsus) või EDHSist eraldiseisev (loodud tabeltööt- lustarkvara abil). Dokumendiregistrid võivad esineda ka paberkandjal. Asutus esitab elektroonilised dokumendiregistrid dokumentide loetelu juurde kuuluvas lisatabelis koos teiste andmekogudega. 52 Dokumendi- ja arhiivihaldus Dokumendiregistrid esitatakse dokumentide loetelu lisatabelis kas: EDHSi alamregistritena, kui dokumente registreeritakse läbi EDHSi tarkvara (vt LISA C) või eraldi registritena, kui dokumentide registreerimiseks kasutatakse tabeltöötlustarkvara. Ainult paberkandjal dokumendiregistrid (registreerimisraamatud) esi tatakse dokumentide loetelu põhiosas vastava funktsiooni all sarjana.
talu-, nõukogude ja postmodernsed maastikud. Muistseid maastikke on küllaltki raske ette kujutada, sest need on suurelt jaolt hävinud. Muinas- ja postmodernsete kui kõige vähem tuntud ja kõige kiiremini muutuvate maastike uurimine võib luua uusi arusaamu maastikust. Meie kogemused näitavad, et loodusteaduslike lähenemisviiside kombineerimine humanitaarsete ja sotsiaalteaduslike kvalitatiivsete andmekogudega--legendide, juttude ja väärtushoiakutega-- annab paremaid tulemusi. 5. Eesti maastike tulevikust- Palang, Alumäe,Kaur Igas keeles on oma vaste maastikule ja seda vastet kasutatakse pisut isemoodi. Tänapäeva teaduskirjanduses pööratakse üha rohkem tähelepanu inimese tegutsemisele maastikus. Maastikule saab läheneda kolmest lähtekohast. Uurimine saab olla (loodus)teaduslik, rakenduslik või humanistlik (tabel 1). Üheks
Registrid, mida see funktsionaalne allsüsteem kasutab; Funktsionaalse allsüsteemi põhiprotsesside kirjeldused tegevusdiagrammidena; Andmebaasi kasutuse eskiismudel (kasutusjuhtude mudel: diagramm + tekstikirjeldused); Kontseptuaalne eskiismudel. Iga registri allsüsteemi kohta leitakse näiteks: Eesmärgid; Nimekiri pädevusaladest, kes seda kasutab; Nimekiri registrit teenindavatest allsüsteemidest; Infovajadused; Seosed teiste registrite / andmekogudega; Kontseptuaalne eskiismudel. Strateegilise analüüsi üheks eesmärgiks on ka projektide leidmine, sest üksikute osiste arendamine on palju lihtsam kui sellisteks osadeks jaotamata terviku arendamine. Projektid võib liigitada: 1. Uue andmebaasi väljatöötamine. - Operatsioonilise andmebaasi väljatöötamine. 27 - Andmevaramu väljatöötamine. 2
annaabi.ee 
