3i, 1990, 10BASE-T 10 Mbit/s üle keerdpaarliini 802.3j, 1993, 10BASE-F 10 Mbit/s üle kiudoptilise liini 802.3u, 1995, 100BASE-TX, 100BASE- T4, 100BASE-FX Fast Ethernet 100 Mbit/s (automaatkätlusega) IEEE 802.3 standardid 4 802.3x, 1997, Täisdupleks ja vooreguleerimine 802.3y, 1998, 100BASE-T2 100 Mbit/s üle madalakvaliteedilise keerdpaarliini 802.3z, 1998, 1000BASE-X Gbit/s Ethernet üle kiudoptilise liini andmekiirusega 1 Gbit/s 802.3ab , 1999, 1000BASE-T Gbit/s Ethernet üle keerdpaarliini andmekiirusega 1 Gbit/s IEEE 802.3 standardid 5 802.3ac , 1998, Kaadri maksimaalne suurus on viidud kuni 1522 baidini, et võimaldada Q-märgendi kasutamist. Q-märgend sisaldab 802.1Q VLAN informatsiooni ja 802.1p prioriteetsusinformatsiooni 802.3ad , 2000, Linkide agregeerimine paralleellinkidele 802.3ae , 2003, 10 Gbit/s Ethernet üle
Modulatsiooniviisi BPSK lühikirjeldus BPSK Binary Phase-shift Key (e.k. binaarne faasmodulatsioon) on kõige lihtsam faasmodulatsioon. See kasutab kahte faasi, mille vahe on 180°, seetõttu nimetatakse seda modulatsiooniviisi ka 2-PSK-ks. See on ka kõige häirekindlam faasmodulatsioon, kuna demodulaator annab vale otsuse vaid tõsiste moonutuste korral. Selle modulatsioonimeetodiga võimalik moduleerida vaid 1bitt/sümboli kohta ja seetõttu ei sobi see meetod suure andmekiirusega rakendustesse. Joonis 4. Binaarne faasmodulatsioon. Häirekindla koodi CC lühikirjeldus Ahendkoodid on tavaliselt määratletud kolme parameetriga: n, k ja m. n bittide arv väljundis k bittide arv sisendis m mäluregistrite arv Suurust k/n ehk koodihinnangut kasutatakse koodi efektiivsuse mõõtmiseks. Tavaliselt on n ja k väärtused vahemikus 1 kuni 8, m väärtused 2 kuni 10 ja koodihinnang vahemikus 1/8 kuni 7/8.
SDRAM- Synchronous dynamic random access memory. Temeist on DRAM tüübiga, mis on sünkroonis süsteemi siiniga. Erinevad SDRAM-id ning nende areng: SDR SDRAM – Single Data Rate Synchronous Dynamic Random Access Memory. Eesti keeles sünkroonne dünaamiline muutmälu. Antud mälu taktsagedus on sünkroonis protsessori taktsagedusega. Andmevahetus saab toimida ainult üks kord takti jooksul, kas siis langeva või tõusva frondiga. DDR SDRAM – Double Data Rate SDRAM. Tegemist on topelt andmekiirusega SDRAM-ga. See on saavutatud, kuna andmeid saab liigutada ühe takti jooksul kaks korda: nii tõusva kui langeva frondiga. Mälu andmeedastus kiirus on kuni 1.6GB/s. Kasutatakse 2-e bitist andmebuffrit. See aga ei ole täiesti efektiivne, arvestades, et mälusiini takt on 100MHz ja mälusisene takt on sama. DDR2 SDRAM – suurendati andmebuffri suurust 4-biti peale ning SDRAM hakaks töötama 1.8V pinge juures. See tähendas väiksemat voolutarvet
andmeid ja videot. Erinevalt analoogmodemist, mis muundab arvutist tuleva digitaalsignaali audiosageduslikuks analoogsignaaliks, tegeleb ISDN ainult digitaalsignaalidega. Üle ISDN-liinide saab kasutada analoogtelefone ja faksiaparaate, kuid ISDN modem muundab nende signaalid digitaalseks. · ISDN kasutab kõne ja andmete edastamiseks kanalikommutatsiooniga kanaleid andmekiirusega 64 kbit/s ning neid kanaleid nimetatakse B-kanaliteks (bearer channel e. kandekanal). Juhtsignaalide jaoks kasutab ISDN eraldi D-kanalit (delta channel). D- kanali signaliseerib telefonivõrgu kõnekommutaatorile kõne alustamisest, paneb kõnesid ootele ja aktiveerib selliseid funktsioone nagu konverentskõned ja kõnede üleandmine ning võtab vastu informatsiooni sissetulevate kõnede kohta (näit. numbrinäidu infot)
SAN (Storage Area Network) Suurfirmades ühendab kettavõrk palju servereid kokku üheks suureks ühiskasutatavaks salvestiks. Võrreldes sadade serverite eraldi haldamisega muudavad kettavõrgud süsteemihalduse efektiivsemaks. Firma kõigi salvestite käsitlemine üheainsa ressursina teeb hõlpsamaks nii kettaseadmete hooldamise kui ka varukoopiate tegemise planeerimise. Kettavõrk võimaldab arvutite ja kettaseadmete vahelist andmeedastust sama suure andmekiirusega nagu oleks need vahetult kokku ühendatud. Põhiliseks ühendusviisiks on siin Fibre Channel, mida kasutatakse harilikult SCSI käskude kapseldamiseks. On olemas ka SSA ja ESCON'i tugi. Kettavõrgud võivad olla kas tsentraalsed või hajutatud. Tsentraalne kettavõrk ühendab suure hulga servereid kettakollektsiooniks, hajutatud kettavõrk seevastu kasutab üht või mitut Fibre Channel'it või SCSI kommutaatorit võrgusõlmede kokkuühendamiseks ühe hoone või territooriumi piires
On tahapoole ühilduv spetsifikatsiooniga 802.11b osaliselt sellepärast, et kasutab sama sagedusala (Elektromagnetlainete spektrist mingiks otstarbeks eraldatud sagedusvahemik. Raadio, televisioon, mobiilside, satelliitside jne kasutavad igaüks oma sagedusalasid Raadiolevis kasutatakse eestikeelse vastena sõna "laineala", näit. pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaineala )2,4 GHz ja töötab spetsifikatsioonile 802.11a vastava andmekiirusega 54 Mbit/s. (Andmeedastuskiirus on digitaalandmete hulk, mis ajaühikus liigub ühest punktist teise. Üldiselt on nii, et mida suurem on ühenduskanali ribalaius, seda suurem on andmeedastuskiirus. Telekommunikatsioonis on andmeedastuskiiruse mõõtühikuks bit/s (bitti sekundis) ja sõltuvalt sidekanali tüübist võib see ulatuda mõnekümnest kilobitist kuni sadade megabittideni sekundis ning on oodata, et lähemas tulevikus jõuab see
ISDN muudab olemasoleva juhtmepaari kaheks kanaliks ja neli juhtmepaari 23 kanaliks, mida mööda saab edastada kõnet, andmeid ja videot. Erinevalt analoogmodemist, mis muundab arvutist tuleva digitaalsignaali audiosageduslikuks analoogsignaaliks, tegeleb ISDN ainult digitaalsignaalidega. Üle ISDN-liinide saab kasutada analoogtelefone ja faksiaparaate, kuid ISDN modem muundab nende signaalid digitaalseks. ISDN kasutab kõne ja andmete edastamiseks kanalikommutatsiooniga kanaleid andmekiirusega 64 kbit/s ning neid kanaleid nimetatakse B-kanaliteks (bearer channel e. kandekanal). Juhtsignaalide jaoks kasutab ISDN eraldi D-kanalit (delta channel). D-kanali signaliseerib telefonivõrgu kõnekommutaatorile kõne alustamisest, paneb kõnesid ootele ja aktiveerib selliseid funktsioone nagu konverentskõned ja kõnede üleandmine ning võtab vastu informatsiooni sissetulevate kõnede kohta (näit. numbrinäidu infot). Kuna D-kanal on
ISDN muudab olemasoleva juhtmepaari kaheks kanaliks ja neli juhtmepaari 23 kanaliks, mida mööda saab edastada kõnet, andmeid ja videot. Erinevalt analoogmodemist, mis muundab arvutist tuleva digitaalsignaali audiosageduslikuks analoogsignaaliks, tegeleb ISDN ainult digitaalsignaalidega. Üle ISDN-liinide saab kasutada analoogtelefone ja faksiaparaate, kuid ISDN modem muundab nende signaalid digitaalseks. ISDN kasutab kõne ja andmete edastamiseks kanalikommutatsiooniga kanaleid andmekiirusega 64 kbit/s ning neid kanaleid nimetatakse B-kanaliteks (bearer channel e. kandekanal). Juhtsignaalide jaoks kasutab ISDN eraldi D-kanalit (delta channel). D-kanali signaliseerib telefonivõrgu kõnekommutaatorile kõne alustamisest, paneb kõnesid ootele ja aktiveerib selliseid funktsioone nagu konverentskõned ja kõnede üleandmine ning võtab vastu informatsiooni sissetulevate kõnede kohta (näit. numbrinäidu infot). Kuna D-kanal on ühendatud otse
Signaalid edastatakse paralleelselt (samal ajal) teise kandevlaine amplituudile. Kuna kahe biti ,erinevatel abil saab kodeerida kandevsagedustel. neli erinevat sumbolit (00, 01, 10 ja 11), siis nait. Kuna sellisel juhul on voimalik edastada signaali ule 600- pikema aja boodise sidekanali saab edastada informatsiooni valtel siis see vahendab interferentsi probleeme. andmekiirusega 2400 Selliselt on signaali vastuvott kvaliteetsem. bit/s. Praktikas on enim kasutusel 16QAM, Tavaline FDM nouab erinevate kandevsageduste 64QAM, 128QAM ja 256QAM (kanalite) vahele (manipuleeritakse signaali amplituudi ja lisa tuhimikke ,et valtida interferentsi. Seega on faasiga) FDM PSK kasutamine spektri raiskamine. Tanu digitaalsele digitaalne faasimodulatsioon,
annaabi.ee 
