Anatoomia ja füsioloogia II KT (0)

Tugi-ja liikumiselundkond: kodamisteemad   1)      Tugi- ja liikumiselundkonna jaotus
Skeletisüsteem (luud ja luude ühendid)- passiivne osa (20% kehakaalust)
Lihaste süsteem - aktiivne osa (naistel 32%, meestel 40%)
2)      Lihaste- ja skeletisüsteemi arenemine 3)      Luustiku funktsioonid
Mehaaniline - keha toestamine, organite kaitsmine, liikumisfunktsioon
Bioloogiline - mineraalainete ja rasva säilitamine ja vabastamine; vererakkude tootmine
4)      Wolffi seadus 5)      Luude koostis ja omadused
Koostis:
55% anorgaanilised ained (soolad)
25% orgaanilised ained (valgud)
20% vesi 6)      Luude jaotus
pikad ehk toruluud (long bone; üks lineaarmõõde ületab teisi) - nt reieluu, küünarvarreluu, kämblaluu lameluud e plaatluud (flat bone; 2 mõõdet ületavad kolmanda) - nt koljulae luud, rinnak, roided lühikesed luud e käsnluud (short bone; kõik 3 mõõdet enam-vähem võrdsed) - nt randmeluud, kannaluud segaluud e reeglipäratud luud (irregular bones; kuju keerulisem) - nt selgroolülid (lülide kehad kui lühikesed, kaared ja jätked kui pikad/lamedad luud) seesamluud (sesamoid bones; enamasti kõõlustes,
kaitsevad liigest, vähendavad lihaste hõõrdumist) - nt põlvekeder


7)      Toruluu ja lameluu struktuur
Toruluu - kaetud luuümbrisega
Torujas keskosa (diafüüs) ning kummaski otsas asuvast luu peast (epifüüs)
Luu keskossa jääv tühimik on täidetud luuüdiga
Metafüüs - kasvuplaat Epissüüfiplaat muutub epifüsaaljooniks
Lameluu: 8)      Luukoe ehitus ja rakutüübid 9)      Plinkollus ja käsnollus
Plinkollus:
Teeb luu tugevaks; mikroskoopiline struktuurne ühik on osteon, mis koosneb kontsentrilistest
katsifitseerunud maatriksi ringides, kutsutakse lamellideks. Selle keskel on tsentraalne 
kanal. Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel laakunites
Käsnollus:
Paiknevad osteotsüüdid laakunites, kuid nad asuvad võretaolises trabeekulite võrgustikus. 
Nende tühimikud muudavad luud kergemaks. Osad käsnollused sisaldavad punast luuüdi, 
kus toimub hematopoees
10)   Luude arenemine (intramembranoosne luustumine, endokonraalne luustumine)


11)   Luu remodelleerimine ja selle tähtsus
Dünaamiline protsess, millega säilitatakse koemassi ja skeletistruktuuri. Tähtis on tasakaal 
luu resorptsiooni luu tekkimise vahel.
Funktsioonid:
-Skeletistruktuuri kujundamine kasvu ajal ja vastusena suurenenud/vähenenud koormusele
-oluline luumurdude ja mikrovigastuste paranemisel
-plasma Ca homoöstaasi tagamine
12)   Aksiaalne ja apendikulaarne skeletisüsteem
Aksiaalne - 80 luud
Apendikulaarne - 126 luud
13)   Kereluude jaotus ja näited 14)   Selgroo ehitus
Vabad ehk pärislülid:                        Mittevabad ehk ebalülid:
-7 kaelalüli                                           -5 ristluulüli
-12 rinnalüli                                         -1-5 õndralüli
-5 nimmelüli
15)   Ülajäsemete luude jaotus ja näited 16)   Alajäsemete luude jaotus ja näited


17)   Koljuluude jaotus ja näited 18)   Skeletisüsteemi mõjutavad hormoonid ja olulisemad toitained Toitained:
Kaltsium, D-vitamiin, K-vitamiin, magneesium, oomega-3 rasvhapped
19)   Luude ühendite struktuurne ja funktsionaalne  klassifikatsioon Funktsionaalne klassifikatsioon- liikuvuse alusel
•sünartroos- immobiilsed (fibroos-ja kõhrühendid)- vajalik kohtades, kus luud elundite kaitseks
•amfiartroos- väheliikuvad (fibroos- ja kõhrühendid)
•diartroos- vabalt liikuvad (liigesed)
20)   Sünoviaalühendite struktuur
Liigesed- luude ühendid, millel on peamiselt liikumisfunktsioon
•Liigesekõhrega   kaetud   liigesepinnad,   millest   üks   tavaliselt   kumer   (liigesepeand),   teine   nõgus
(liigeseõõnsus e -auk)
•Liigesekihn e liigesekapsel- ümbritseb hermeetiliselt liigestuvate luude otsi
•Liigeseõõs- luuotste ja liigesekihnu poolt piiratud liigesevõiet sisaldav ruum
21)   Liigeste abiaparaadid


Abiaparaadid- lisamoodustised, mis täiendavad liigesepindu või liigesekapslit
Liigesemokad, liigesekettad ja liigesevõrukettad, sidemed, seesamluud
22)   Liigeste jaotus ja liigeste tüübid (6) 23)   Anatoomilised liigutused ja näited Painutus, eemaldamine/lähendamine, koonusliikumine, pöördliikumine, 
elevatsioon/depressioon, vastandamine, protraktsioon/retraktsioon, 
pronatsioon/supinatsioon, dorsaalfleksioon/plantaarfleksioon, inversioon/eversioon
24)   Näited liigestest
Liigeste nimetused enamasti liigenduvate luude järgi
1)Atlantoaksiaal liiges
2)Temporomandibulaarliiges
3)Õlaliiges
4)Küünarliiges
5)Puusaliiges
6)Põlveliiges
7)Hüppeliiges
25)   Lihaskoe tüübid (sile-, südame- ja skeletilihaskude) ja omadused
SILELIHASKUDE- kuulub enamasti mõne siseelundi koostisesse, kontraktsioon ei allu 
tahtele; 
SKELETI- ehk VÖÖTLIHASKUDE- aktiivne tahtele alluv liikumisaparaat
SÜDAMELIHASKUDE- moodustab südame lihaskesta; sarnaneb kiudude ristivöödilisuselt 
vöötlihaskoega, tahtele allumatu tegevuse poolest silelihaskoega
26)   Skeletilihaste funktsioonid
Liigutuste sooritamine, kehaasendi säilitamine, liigeste fikseerimine, soojuse tootmine
27)   Skeletilihase sidekoelised kattekihid (3)


-endomüüsium: kõige õhem, ümbritseb iga individuaalset lihaskiudu, sisaldab 
ekstratsellulaarset vedelikku ja toitaineid
-perimüüsium: koondab individuaalsed lihaskiud kimpudesse
-epimüüsium: kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud 
terviklikuks lihaseks
28)   Skeletilihase struktuur ja lihasraku ehitus 29)   Sarkomeer ja selle ehitus
Sarkomeer - skeletilihasraku funktsionaalne ühik, regioon Z-joonest teise Z-jooneni 30)   Neuromuskularne sünaps -Skeletilihase kontraktsiooni vallandab motoorse närvi kaudu leviva 
aktsioonipotentsiaali (AP) jõudmine neuromuskulaarse sünapsini
-Motoorse närvi aksoni terminalist vabastatav neurotransmitter atsetüülkoliin 
(ACh) kutsub esile erutuse skeletililihasrakus
-Motoorne lõpp-plaat- ACh retseptorite asukoht lihasraku sarkolemmis
-ACh seondumisel retseptori kanal avaneb ja positiivselt laetud ioonid pääsevad 
lihasrakku → lihasrakk depolariseerub (membraanipotentsiaal muutub vähem 
negatiivseks) → AP hakkab levima mööda sarkolemmi
31)   T-torukesed
-moodustuvad sarkolemmi torujatest sissesopistustest
-funktsioon - võimaldab elektriliste impulsside juhtimist lihasraku sisemusse ja seeläbi SR-le,
mille tulemusel vabaneb suur kogus Ca
32)   Lihaskontraksioonil olulised valgud
Aktiin, müosiin, troponiin, tropomüosiin
33)   Libisevate filamentide mudel
-Lihasrakk kontrakteerub, kui peeneid filamente tõmmatakse müosiini peade 
poolt ja filamendid libisevad üksteise suhtes
-Libisemine saab toimuda vaid siis, kui müosiini seostumis-saidid aktiinil on 
avatud
-Sarkomeeri kontraktsioonil liiguvad Z jooned üksteisele lähemale ja I bänd 


muutub väiksemaks, A bänd samade mõõtmetega
34)   Lihaskontraktsiooni kirjeldus 35)   ATP olulisus lihaskontraktsioonil ja ATP allikad
ATP on energiaallikas, tuleb glükolüüsist
36)   Neuromotoorne ühik •Üks motoorne neuron on harude kaudu ühenduses 3-160 vöötlihaskiuga moodustades  (neuro)motoorse ühiku
37)   Lihaskiudude klassifikatsioon 38)   Lihaskontraktsiooni tüübid 39)   Lihaste abiaparaadid
Sidekirmed, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped, plokid, seesamluud
40)   Lihaste jaotus kangisüsteemis rakendumise alusel


41)   Lihaste jaotus väliskuju alusel 42)   Peamised lihased Hingamiselundkond: 1)Hingamiselundkonna osad (konduktiivne ja respiratoorne ning alajaotused) ja 
funktsioonid (nii elundkonna üldised funktsioonid kui eraldi osade funktsioonid) Hingamiselundkonna koostisosadeks on 1)Hingamisteed – konduktiivne ehk õhku juhtiv osa: nina, neel, kõri, trahhea ehk hingetoru, bronhid
2)Respiratoorne ehk gaasivahetuse osa: kopsud


Hingamiselundkond on organsüsteem, mille peamiseks funktsiooniks on gaasivahetuse tagamine 
vere ja välisõhu vahel.
§Rakuhingamine – rakkude hapniku omastamine koevedelikust ja süsinikdioksiidi loovutamine
§Aluse-Happe tasakaalu säilitamine
§Lõhnade tunnetamine, kõne tekitamine, köha ja aevastus refleksidele kaasaaitamine 2) Ripsepiteel - omapärad, funktsioonid ning kus asub?
Õhku juhtiv osa -Hingamisteedele on iseloomulik mitmekihiline ripsepiteel -Ripsmete liikumine suunab karikrakkude  ja suuremate limanäärmete lima umbes 1 cm/min  ninaõõnes tahapoole, hingetorus ülespoole. Toodetakse 1-2 l lima päevas -Lima valgub kõikjalt hingamisteedest neelu suunas, kust see alla neelatakse -Hingatavast õhust limasse jäänud bakterid hävivad peaaegu kõik happelises maomahlas
3) Ninaõõne,-neelu, kõri ja hingetoru ehitus
Ninaõõs
-Esik, pärisninaõõs
-Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks
-Ninaõõne külgseinas paiknevad luulised ninakarbikud  – suurendavad ninaõõne pinda ja jagavad 
ninaõõne lateraalse osa kolmeks ninakäiguks
-Ülemine, keskmine (ühisninakäik) ja alumine ninakäik 


4) Ülemiste ja alumiste hingamisteede nakkused
Ülemiste - riniit (nina limaskesta põletik), farüngiit (neelu limaskesta põletik), larüngiit 
(kõripõletik)
Alumiste - bronhiit (bronhide limaskesta põletik), kopsupõletik
5) Bronhiaalpuu - kuidas toimub jagunemine
Peabronhid - sagarabronhid - segmendibronhid - bronhioolid - kopsuallevoolid
6) Kuidas toimub gaasivahetus läbi allveolaarmembraani (gaasivahetus alveoolides)? 7)  Kopsud - ehitus, jagunemine sagarateks ja segmentideks Segmentideks jaotumine käib bronhide alusel – segment on kopsuosa,
millesse siseneb segmendibronh ehk järgmine haru peale sagarabronhe. Esineb individuaalset
anatoomilist varieeruvust ning vasak ja parem kops reeglina ei ole segmentaalselt jaotuvuselt päris
ühesugused. Edasine jagamine toimub subsegmentideks, kus varieeruvus on veelgi suurem.
8) Kuidas jaguneb respiratsioon - kirjelda igat etappi lühidalt!


-Kopsude ventilatsioon ehk väline hingamine - kopsutuulutus ehk välisõhu ja 
hingamiselundite vaheline gaasivahetus
-Hingamisgaaside diffusioon alveoolide ja vere vahel
-Hingamisgaaside transport verega
-Diffusioon vere ja kudede vahel
-Raku sisene hingamisgaaside kasutamine ehk sisemine hingamine
9) Hingamismahud ( Normaalne hingamismaht, inspiratoorne reservmaht, 
ekspiratoorne reservmaht, residuaalmaht, Vitaalkapatsiteet, Totaalkapatsiteet) ja 
surnud ruum
-Normaalne hingamismaht - 500 ml              Resiudeelmaht - 1500 ml
-Inspiratoorne reservmaht - 3000 ml             Vitaalkapatsiteet - 4500 ml
-Ekspiratoorne reservmaht - 1000 ml           Totaalkapatsiteet - 6000 ml
-Surnud ruum - 150 ml Maksa ehitus ja funktsioonid – kordamisteemad:
  1) Maksa ehitus (sagarad, segmendid, kihn, Glissoni kapsel, peamised 
ligamendid) 2) Portaaltriaad
Pärismaksaarter, värativeen ja ühine maksajuha - kulgevad ja hargenvad paralleelselt 3) Mis on maksasagarikud, nende ehitus?
§Hulknurksed  prismakujulised  maksa   struktuuriühikud,   mille   keskel   on  tsentraalveen  ja   nurkades
portaaltriaad
§diameeter 1-2 mm, pikkus 2-3 mm
§Veri   suundub   värativeeni   harudest   tsentraalveeni   suunas   sagarikevaheliste   kapillaaride   ehk
sinusoidide kaudu
§Sinusoidid on laiemad ja õhemate seintega kui organismi ülejäänud kapillaarid
§Sinusoidides seguneb hapnikuvaene ja -rikas veri 4) Maksa verevarustus


5) Sapi tootmine, roll rasvade imendumisel, sapijuhad, sapipõis 6) Maksa peamised funktsioonid - nimeta vähemalt 5 koos lühikirjeldusega
-kaitsefunktsioon - maks eemaldab verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid ehk  surnud rakke, mikroorganisme, kemikaale, ravimeid; võõrkehade fagotsütoos
-detoksifikatsioon - endo-ja eksogeensete mürkide etapiviisiline neutraliseerimine ehk  biotransformatsioon
-sekretsioon- sapi tootmine; sapi eritamine, eritades nii jääkaineid -loote vererakkude tekkekoht - maks võtab osa vereloomest
-ainevahetuselund - toitainete töötlemine ja säilitamine, glükogeeni süntees ja hüdrolüüs, laktaadi transport, vitamiinide säilitamine


Erituselundkond – kordamisteemad    :  1. Neeru funktsioonid
-Ainevahetusjääkide eemaldamine - uurea, fosfaat
-regulatsioon - vee kogus, vererõhk, osmootne rõhk, Na/K/Cl tasakaal, pH tasakaal, 
hormoonide tootmine (D-vitamiin)
2.     Neeru areng 3.     Neeru ehitus 4.     Neeru eritusfunktsioon  (ultrafiltratsioon, resorptsioon, sekretsioon)
-Ultrafiltratsioon - esmasuriin
-Resorptsioon - vajalike komponentide tagasihaare, glükoos, aminohapped
-Sekretsioon - uriin
5.     RAS (ka RAAS) - reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteem 6.     Antidiureetiline hormoon (ADH e vasopressiin) 


Reproduktiivsüsteem– kordamisteemad: 1. Geneetiline ja anatoomiline sugu 2. Hüpotaalamuse-ajuripatsi-gonaadide telg ehk sugurakkude arengu hormonaalne
kontroll 3. Seemnerakkude puberteedijärgne areng testises.


Spermiogenees - Protsess, mille käigus liikumatu ümar haploidne
spermatiid muutub viburiga liikuvaks spermiks. 4. Munarakkude puberteedijärgne areng munasarjas. 5. Ovulatsioon ja menstruaaltsükkel, nende hormonaalne kontroll.


• Follikulaarfaasi käigus folliikel kasvab ja läheneb munasarja pinnaepiteelile. • LH   hüppelise   kontsentratsiooni   tõusu   tagajärjel   munasarja   epiteel   folliikuli lähedal ning folliikuli enda basaalmembraan rebenevad ning munarakk koos teda
ümbritseva kumuluse granuloosa rakkudega väljutatakse munasarjast.  6. Somaatiliste rakkude roll sugurakkude arengus. 7. Peamised füüsikalis-keemilised barjäärid seemneraku teekonnal munarakuni.
15 cm pikkune teekond tupest munajuha keskosani, happeline pH, emakakaela tihe
lima 8. Viljastumise peamised etapid
-seemneraku jõudmine emakasse, edasi sealt munajuhasse
-kapatsitatsioon ehk spermide järelküpsemine
-viljastumisaken
-seemneraku jõudmine munaraku pinnale, läbima 3 barjääri
-akrosomaalreaktsioon
-kortikaalreaktsioon
-munaraku aktivatsioon ja tuumade ühinemine 9. Varajase embrüo areng (kuni pesastumiseni)


10. Embrüo pesastumise e implantatsiooni 3 peamist etappi.