-abaluu ülespoole rotats. (ülemine ja alumine osa) M. splenius C3-T4 pr. mastoideus, -sirutab pead ja lülidevahe rami dorsa- capitis linea nuchae kaela liigesed les nervorum superioris -pea ja kaela spinales lat.fleksioon -pea ja kaela samapoolne rotatsioon M. splenius T6-T3 C1-C3 -sirutab kaela lülidevahe- rami dorsa-
Õlavöötmelihased supraspinatus deltoideus infraspinatus teres minor teres major subscapularis Abaluualune lihas Õlavarrelihased eest poolt biceps brachii coracobrachialis brachialis Õlavarrelihas Tagant poolt triceps brachii anconeus Küünarnukilihas Küünarvarrelihased Brachioradialis Õlavarre kodarluu lihas pronator teres sissepööraja flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja palmaris longus Pikk pihulihas flexor digitorum superficialis - Pindmine sõrmedepainutaja Küünarvarre lihased flexor digitorum profundus - Sügav sõrmedepainutaja flexor pollicis longus
see lihas painutab tahapoole, kuigi nende kõhud võivad olla täiesti kõrvuti. Igat liigutust teostab tavaliselt terve grupp lihaseid, kusjuure erinevatel lihastel on antud liigutuse tegemisel erinevad ülesanded: - agonist on lihas, mis teeb antud (uuritavat) liigutust; - sünergist on lihas, mis aitab agonisti (töötab ka samas suunas või korrigeerib agonisti jõu mõju vajalikku suunda või neutraliseerib mõne muu lihase mittevajaliku toime); - antagonist on lihas, mis teeb agonistile täpselt vastupidist liigutust (agonistile "järele andes" muudab liikumise sujuvaks!) ja - fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid (tavaliselt fikseerib mõne liigese). Väliselt nähtava lihase töö iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid: ületav töö - lihase jõust piisab vastumõjude ületamiseks, lihas lüheneb; hoidev töö - lihas ei lühene, kuid võib olla suure pinge all (näiteks raskuse hoidmisel) ja
C: Kuhu kinnitub vahelihas? (Kõõluskese) D: Mis on vahelihase põhiline ülesanne? (Hingamine, tekitab kõhupressi) 13. Selja lailihas: A: Millistelt luudelt algab? (Alumiste rinnalülide ogajätked, alumised roided, nimme sidekirme, niudeluu hari) B: Kuhu kinnitub, mis luudele? (Õlavarreluu peale) C: Mis on peamised funktsioonid? (Õlaliigeses tahapainutus, lähendamine ja siserotatsioon e. pronatsioon, tõstetud ülajäseme langetamine) 14. Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles (m. triceps brachii) B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? Pikkpea (abaluu pealt) Keskmine (ehk mediaalne, õlavarreluu pealt ) Külgmine (ehk lateraalne, õlavarreluu pealt) C: Mis luu ja, mis osade peale õlavarre kolmpealihas kinnitub? (küünarnukk ja küünarluu juurde) D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? (Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre sirutamine) 15
f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum o ja i: L1-L5 processus spinosused f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor o: C1 (tuberulum posterius) i: os occipitale linea nuchalis inferior f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major o: C1 (processus sipinosus) i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior o: C2 (processus spinosus) i: C1 (processus transversus) f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus obliquus capitis superior o: C1 (processus transversus) i: os occipitale (linea nuchalis inferior f: ühepoolne -> kallutab pead samale poole; pöörab vastas poolele; kahepoolne -> sirutab pead
rectus Tagumine Külgmine Kahepoolselt capitis atlase kaare kolmandik esimest capitis atlase kaar, pool alumisel sirutab pead posterior köbruke alumisel kaela- posterior ogajätke turjajoonel Ühepoolselt minor turjajoonel kuklaluu major painutab pead liigest samale küljele Alumine pea põikilihas Ülemine pea põikilihas
aluspinnaga- see on vajalik selleks, et tagada patsiendi mobiilsus ning pääseda haiglast koju (kui füsioterapeut kahtleb keharaskuse kandmise nõuannetes patsiendile, tuleb infot hankida patsienti opereerinud kirurgilt). Sageli on pärast immobilisatsiooni eemaldamist keharaskuse kandmisel alajäsemele probleemiks valu ning alajäseme funktsionaalsuse vähenemine. Kui jäse on immobiliseeritud kipsi või välise fiksaatoriga, siis liigesed muutuvad jäigaks- eriti intermetatarsaalliigesed ja labajala väiksed lihased, mis ei funktsioneeri korrektselt. Kui keharaskuse kandmine labajale on väga valus, siis ei tasu kiirustada keharaskuse kandmise harjutustega- jala kõikide liigeste mobiliseerimine ning labajala lihaste tugevdamine aitab leevendada keharaskuse kandmise kaebusi. Massaaž Koos lihaste ja liigeste mobilisatsiooniga, parandab massaaž (eriti sooja seebivee või
Margus Kamar – Tallinna Kiirabi välijuht, õde-brigaadi juht, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Riina Räni – Tallinna Kiirabi erakorralise meditsiini arst, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Ülikooli lektor Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Ülle Jõesaar – Sisekaitseakadeemia lektor Marius Kupper – Eesti Raudtee ohutusosakonna peaspetsialist Ahti Varblane – major, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste meditsiinikeskuse ülemarst, erakorralise meditsiini arst Marko Ild – Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo kriisireguleerimisteenistuse üleminspektor Katrin Koort – Tallinna Kiirabi ravijuht, erakorralise meditsiini arst, Tallinna Kiirabi koolituskeskuse lektor Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst, erakorralise meditsiini arst, Sisekaitseakadeemia lektor 1 Eksperdid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
