T- rakust sõltuv (antgeeniks valk); antkehade produktsioon ei toimu ilma T- lümfotsüütde osaluseta. Aktveeritud B rakk muutub plasmarakuks ja hakkab antkehi tootma (on ka mälurakud). Immuniseerimine on sihipärane tegevus organismi immuunsuse esilekutsumiseks. Aktiivne immuniseerimine (antigeen, haigustekitaja) – tekib pikaajaline immuunsus. Loomulik aktiivne imm. - tekib haiguse labi podemisel. Kunstlik aktiivne imm. - viiakse organismi haigustekitaja (norgestatud/surmatud) voi anatoksiin – vaktsineerimine. Passiivne immuniseerimine (antkehad) – tekib lühiajaline (kuud) immuunsus. Loomulik passiivne imm. - loode saab emalt antkehad. Kunstlik passiivne imm. - organismi viiakse antkehad. 9. Vaktsiinid: Elusvaktsiinid – valmistatakse nõrgestatud haigusetekitajatest (tuberkuloos, leetrid, mumps, punetsed, kollapalavik, rõuged, tuulerõuged, laste halvatus, rotaviirus jne.) Surmatud ehk inaktveeritud vaktsiinid- (gripp, haemophilus infuenzae B (hib), A ja B
mikrobise toksigeensus- võime produtseerida toksiine segainfektsioon-aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis steriinle Variant 2 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid-piimhappeline käärimine, alkoh. Käärimine, teised happe: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm. Töödeldud haigustekitaja eksotoksiinidest 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum Variant3 1.Gramm+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape lisaks polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nimeta bakterite hingasmistüübid : aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused : reservuaari elimineerimine, ülekandetee
Toksilisus on võrdeline vetikate kontsga vees ja kaob 2 nädala jooksul pärast toksilise fütoplanktoni kadumist. · Koorikloomamürgistused jagatakse nelja rühma: 1. Paralüütilised (PSP) 2. Diarreetilised (DSP) 3. Neurotoksilised 4. Amneetilised paralüütiline Anatoksiinid on rühm madalmolekulaarseid neurotoksilisi alkaloide, mida esmakordselt leiti Kanadas magevee sinivetikatest Anabaena flos-aquae. Rühma kuuluvad anatoksiin-a ja homoanatoksiin-a, mis on sekundaarsed amiinid ning anatoksiin-a(S), mis on tsüklilise N- hüdroksüguaniini fosfaatester. Anatoksiin-a-d leidub veel sellistes sinivetikates nagu A. planktonia, Oscillatoria, Aphanizomenon, Microcystis, homoanatoksiin-a-d vetikas Oscillatoria formosa ning anatoksiin-a(S)-i vetikas A. lemmermannii. · Anatoksiin-a ning homoanatoksiin-a on sünapsijärgsed depolariseerivad
pretsipitatsioonijoonte teket (pretsipitaat). See toimub juhul, kui uuritav tüvi produtseerib eksotoksiini (pretsipitinogeeni) 19.Difteeria profülaktika põhimõtteid. Difteeria vastane laste vaktsineerimine kuulub Eestis vaktsinatsioonikalendrisse Täiskasvanuid vaktsineeritakse epidemioloogilistel näidustustel. Kasutatakse difteeria anatoksiini (toxoid): DTP - difteeria, teetanus, pertussis; TD ja Td - teetanus, difteeria; D - difteeria monovaktsiin (anatoksiin). 20.Difteeria ravi põhimõtted. · Varajane antitoksilise seerumi süstimine (20 000 kuni 100 000 i/v). Teha enne, kui eksotoksiin fikseerub retseptoritele. Kiire antibakteriaalne - erütromütsiin 40 mg/kg/die, prokaiin-penitsilliin 14 päeva vältel. · Difteeria ravis on primaarne võidelda eksotoksiiniga! - kiiresti antitoksiini ja alles seejärel antibiootikume 21.Bordetella morfoloogiat. · Aeroobsed, Gram-negatiivsed kokobatsillid.
Kunstlik: vaktsineermine. Vaktsiinid: mikroorganismide, nende koostisosade või produktide suspensioon, mis inimesele manustamisele kutsub esile immuunvastuse, et vältida nakkushaiguste levikut. Vaktsiinid jagunevad: 1. Elusvaktsiinid: valmistatakse nõrgenenud virulentsusega või avirulentsetest mikroorganimsidest, peamiselt viirustest. Põhjustab organimsi nakatumise, kuid ei põhjusta haigust. 2. Inaktiveeritud e surmatud vaktsiinid. 3. Anatoksiin (kuulub inaktiveeritud vaktsiinide hulka): bakterite endotoksiinid, mis on töödeldud keemiliste või füüsikaliste meetoditega, et toksiin on kaotanud oma toksilised omadused, säilitades immunogeensed omadused. 20. Põletik, põletiku kulg, põletiku kliinilised tunnused. Põletiku lõpe, põletiku levik. Põletikuprotsessi morfoloogilised tunnused ja kulg. Põletiku rakulised komponendid ja nende poolt produtseeritud aktiived ained. Ägeda ja kroonilise põletiku erinevused.
antikehade tekke ja kaitsevad inimest haigusetekitaja eest · Mõnedel bakteritel on mitmeid toksiine (nt sarlakite tekitajal Streptococcus pyogenes'el), teistel on aga üks põhitoksiin · Vaktsiinid jagunevad: o Nõrgestatud tüved e elusvaktsiin Kultuur on säilitanud on antigeensuse, aga kaotanud virulentsuse Tuberkuloosi, tüüfuse ja siberi katku vastane vaktsiin o Formaliiniga töödeldud e anatoksiin e toksoid Teetanuse vastane vaktsiin o Inaktiveeritud tüved e surmatud vaktsiin Neid on rohkem, sest enamikke mikroobe ei õnnestu nõrgestada Difteeria, läkaköha, katku, koolera ja tüüfuse vastane vaktsiin pH mõju mikroorganismile: · Patogeenid: · Bacillus anthracis siberi katku tekitaja; Pasteur täätas välja vaktsiini siberi katku vastu; Koch leidis
Koorikloomade toksiinid, mis põhjustavad paralüütilist kooriklooma mürgitust (PSP) on üle 20 struktuurselt sarnase imidasoliin-guanidiiniumalkaloidi, mida toodavad mõningad meres elavad dinoflagellaadid, magevee tsüanobakterid ning dinoflagellaaatidega seotud bakterid, mille koorikloomad on alla neelanud ning akumuleerinud. Tuntumad on saksitoksiinid (sinivetikas Aphanizomenon flos-aquae ja dinoflagellaat Alexandrinum tamartense jt.), neosaksitoksiin, anatoksiin (Anabaena flos-aquae) ja goniautoksiinid). Nimi saksitoksiin molluskist Saxidomus giganteus. Inimese närvisüsteem nende toksiinide suhtes ülitundlik. 1 mg saksitoksiini sissesöömine 1 kuni 5 150 g kaaluva rannakarbi koosseisus võib olla nõrgalt toksilise toimega, 4 mg saksitoksiini söömine aga fataalse lõpuga, kui ei saada kiiret abi. Mürgituse esmasteks sümptomiteks on juba mõne minuti jooksul peale söömist tekkiv huulte,
§ NB! Difteeria ravis on primaarne võidelda eksotoksiiniga! - kiiresti antitoksiini ja alles seejärel antibiootikume. Profülaktika § Difteeria vastane laste vaktsineerimine - kuulub Eestis vaktsinatsioonikalendrisse Täiskasvanuid vaktsineeritakse epidemioloogilistel näidustustel. Kasutatakse difteeria anatoksiini (toxoid): § DTP - difteeria, teetanus, pertussis; § TD ja Td - teetanus, difteeria; § D - difteeria monovaktsiin (anatoksiin). § Kontaktsetele erütromütsiini 7 päeva vältel, kandjatele erütromütsiini või rifampitsiini. Mycobacterium § Enamus Mycobacterium liike mittepatogeensed § Elavad pinnases ja pinnavees § Mycobacterium tuberculosis: tuberkuloos (TB) § Harva põhjustavad sarnase pildi ka M. bovis, M. africanum § M. leprae: põhjustab leeprat ehk pidalitõbe § Mycobacterium avium: lindude TB § Põhjustab AIDS haigetel opurtunistlikke infektsioone § M. avium paratuberculosis: paraTB või
annaabi.ee 
