● Mis on tõlgendamine ? Kitsas tähenduses:teksti keeleliste tähenduste määratlemine, fookus kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. Laiemas tähenduses: kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine, nt žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele. ● Mis on kirjandusteooria ? Kirjandusteooria on mingi süsteemse mõtteraamistiku rakendamine kirjandusteosele selle tähenduse avamiseks. Analüüsipraktika ● Kuidas on zanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud ? Ajalooliselt on olnud žanri puhul oluline žanripuhtus ning hübriitsete vormide kriitika, žnrihierarhiad (tragöödia ja eepika enam hinnatud). Tänapäeval tähelepanu pigem žanridünaamikal (liikumine, arenemine, muutumine), kuidas kirjandusteosed neid modifitseerivad (teisenema, muutma), neile vastu hakkavad jne. Valitseb ka žanrite paljusus. Üldiselt areneb žanr lihtsamatelt
Kitsas tähenduses on tõlgendamine keeleliste tähenduste määratlemine ümbersõnastamise kaudu, fookus ebaselgetel, keerukatel ja kujundlikel tekstiosadel. Laiemas tähenduses on tõlgendamine kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine. Tõlgendamine algab probleemi püstitamisega ning sellele pakutakse hüpoteese ja lahendusi. Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned.
Lähilugemine mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel; fookuses teose komponentide omavahelised keerukad mitmetasandilised suhted; sageli vastuolu teksti ilmse ja vihjelise tähenduse vahel. Lähilugemine ei võimalda näha metsa puude taga, st kirjanduse kogupilti mingil ajaperioodil või kultuuriruumis. Kauglugemine on vastand lähilugemisele. 7. Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiast ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima. Päripäeva lugemine (reading with the grain) tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub. Vastukarva lugemine (reading against the grain) tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega. 8. Poeetiline keel A. Merilai: rütmiline kõne (sarnaste häälikurühmade korrapärane
On mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel. Kauglugemine tähendab tööd sekundaar- ja tertsiaarkirjandusega: arvustuste, ülevaadete, bibliograafiate ja raamatustatistikaga, ja see võimaldab keskenduda tekstist väiksematele või suurematele elementidele – ühelt poolt nähtustele nagu võtted, teemad ja troobid, teisalt žanrid ja süsteemid. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva lugemine - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Poeetiline keel - kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik.
kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama? Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste: kauglugemine? Mida see mõiste tähendab? (vt. kirjandusloo konspekt). Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis määratleb ennast metodoloogiana ja on võimeline metodoloogiate üle reflekteerima ja problematiseerima (õige, mittekvaliteetne tõlgendus, millal iroonia ja millal sõnasõna jne). Kirjanduskriitika on teose hindamine ja selle väärtuse seletamine. Kirjandusteooria seletab eeldusi/väärtusi, millele kirjanduskriitika eri vormid toetuvad. Päripäeva lugemine tõlgendab teost lähtuvalt tekstist. Vastukarva lugemine tõlgendab teksti kooskõlata teksti
kirjanduskaanoni tundmine süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas teada, et tõlgenduse abil saadud tähendused on asjakohased
Süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, kirjanduspraktikatest ja zanritest Võime tajuda tekstides sisalduvat intertekstuaalsust (viiteid teistele tekstidele) Erinevate zanrite analüüsimeetodite (nt. narratiivianalüüs, värsiõpetus) ja kirjanduslike võtete (nt. metafoor, metonüüm, iroonia, paradoks) tundmine, Intuitsioon , võime tajuda kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiat ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima Aristoteles "Tõlgendusest" ( , De Interpretatione,350 eK). Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Küsimused: Kuidas eristada õiget ja valet, kvaliteetset ja mittekvaliteetset tõlgendust?
Süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, kirjanduspraktikatest ja žanritest Võime tajuda tekstides sisalduvat intertekstuaalsust (viiteid teistele tekstidele) Erinevate žanrite analüüsimeetodite (nt. narratiivianalüüs, värsiõpetus) ja kirjanduslike võtete (nt. metafoor, metonüüm, iroonia, paradoks) tundmine, Intuitsioon , võime tajuda kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiat ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima Aristoteles “Tõlgendusest” (Περὶ Ἑρμηνείας, De Interpretatione,350 eK). Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Küsimused: Kuidas eristada õiget ja valet, kvaliteetset ja mittekvaliteetset tõlgendust?