Modernistlik ja postmodernistlik romaan ei järgi sarnast skeemi. Nt romaanis on avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus puuduvad (traditsioonilisel kujul). Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Vorm ja sisu käivad käsikäes, nende eraldamine on kunstlik, sest lugu, mida romaan vahendab, pole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade). Anakroonia võib kasvada välja tekstist (ilma loosisese põhjenduseta); selle võib luua (kõiketeadev) jutustaja; selle võib luua mõni tegelane ja siis on see looga seotud. Tähtsat eristab tühisest anakrooniate loomise võime. Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. *heterodiegeetiline – väljaspool lugu (hierarhia tipus) seisev
See tuleneb lugude korrastavast toimest, kordus kinnistab - tekitab turvatunnet, rütmilisest struktuurist saadavat naudingut. (vrd. korduse funktsioon luules) Narratiivi analüüs: Kes kõneleb? kellele? millal? mis keeles? millise autoriteediga? Fokaliseering - aeg, kaugus ja kiirus, teadmiste piiratus. Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Anakrooniad - prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade). Anakroonia võib loo sisse tuua kõiketeadev jutustaja või mõni tegelane, siis on see looga seotud. Tähtsat tühisest eristab anakrooniate loomise võimalus. Sündmuste kestus - stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus - ühekordne, kordav ja koondav jutustamine. Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev
loo osaline), autodiegeetiline (jutustaja on kui peategelane). Jutustamise tasandid: ekstradiegeetiline (jutustaja tasand), diegeetiline (loo toimumise tasand), metadiegeetiline (jutustuse sees asub jutustus). Jutustamistüüpide ajasuhted: samaaegne (jutustamine toimub sündmuste hetkel), järgnev (jutustatakse möödunust), ennetav (jutustab eelolevast), vahelepõimitud (jutustamine liigub ajas looga kaasa). Loo korrastatus: anakroonia (ettevaade ja tagasivaade (e prolepsis ja analepsis), sündmuste kestus (kiirus ja rütm stseenide, pauside, hüpete jm näol; loo-teksti ajaline suhe), jutustamissagedus (loo kordumine tekstis ühekordssuse ja koondava jutustamise näol). Vt Proosa poeetika - Teos Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Milliste ühiskondlik-kultuuriliste muutustega on seotud romaanižanri esiletõus? Kas romaanižanri esiletõusu saab seostada mõne ühiskonnaklassiga
Jutustamise tasandid: *ekstradiegeetiline - sellel asub jutustaja *diegeetiline - siin toimub lugu ise *metadiegeetiline - jutustuse sees asuv jutustus Jutustamistüübid ajalisel alusel: *samaaegne - jutustatakse sündmuste toimumise hetkel *järgnev- jutustatakse möödunust *ennetav - jutustatakse millestki, mis pole veel juhtunud *vahelepõimitud - sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Loo korrastatus. Anakrooniad - prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade). Anakroonia võib loo sisse tuua kõiketeadev jutustaja või mõni tegelane, siis on see looga seotud. Tähtsat tühisest eristab anakrooniate loomise võimalus. Sündmuste kestus - stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus - ühekordne, kordav ja koondav jutustamine. Intertekstuaalsus. Lugude tüpoloogiad. Intertekstuaalsus on kahe või rohkema teksti samaaegne nähtav kohalolu teise teksti piires.
NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokusseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? - Vorm ja sisu käivad käsikäes, nende eraldamine on kunstlik Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). - Anakrooniad prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade). Anakroonia võib kasvada välja tekstist (ilma loosisese põhjenduseta); selle võib luua (kõiketeadev) jutustaja; selle võib luua mõni tegelane ja siis on see looga seotud. Tähtsat eristab tühisest anakrooniate loomise võime. Sündmuste kestus (kiirus, rütm) stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) ühekordne, kordav ja koondav jutustamine.
Diegeetiline siin toimub lugu ise Metadiegeetiline jutustuse sees asuv jutustus Jutustamistüübid ajaliste suhete alusel: Samaaegne sündmustest jutustatakse nende toimumise hetkel Järgnev jutustatakse millestki möödunust Ennetav jutustatakse sündmustest, mis pole veel juhtunud Vahelepõimitud sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Loo korrastatus: Anakrooniad prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade) Anakroonia võib kasvada välja tekstist )ilma loosisese põhjenduseta); selle võib luua (kõiketeadev) jutustaja; selle võib luua mõni tegelane ja siis on see looga seotud. Tähtsat eristab tühisest anakrooniate loomise võime. Sündmuste kestus (kiirus, rütm) stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) ühekordne, kordav ja koondav jutustamine
Metadiegeetiline – jutustuse sees asuv jutustus Jutustamistüübid ajaliste suhete alusel: Samaaegne – sündmustest jutustatakse nende toimumise hetkel Järgnev – jutustatakse millestki möödunust Ennetav – jutustatakse sündmustest, mis pole veel juhtunud Vahelepõimitud – sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Loo korrastatus: Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade) Anakroonia võib kasvada välja tekstist )ilma loosisese põhjenduseta); selle võib luua (kõiketeadev) jutustaja; selle võib luua mõni tegelane ja siis on see looga seotud. Tähtsat eristab tühisest anakrooniate loomise võime. Sündmuste kestus (kiirus, rütm) – stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav ja koondav jutustamine
annaabi.ee 
