murrangu pinnal hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine. Kui pinged ületavad hõõrdejõu, vallandub maavärin. b. Paiknemine ● Litosfäärilaamade piiridel c. Mõõtmine ● 1930 (Postimehe järgi 1935), Charles Richteri skaala ● logaritmiline seismiline skaala ● Arvestab energiahulka, mis maavärina jooksul vabaneb ● Põhineb seismojaamades salvestatud kõige suurema laine ● amplituudil (Võimsaim, mis kunagi salvestatud on 8,6 magnituudi) Mercalli skaala-mõõdetakse 12 palli süsteemis (hinnatakse maavärinast põhjustatud kahjustusi) d. Kuidas vähendada purustusohvrite arvu & purustusi, millest sõltub? 1) Kuidas vähendada ohvreid? ● Õppused ● Evakueerumine ● Kindlad elamisehitised 2) Millest sõltub ohvrite arv? ● Majade kvaliteet ● Maavärina asukohas olevast inimasustusest
Maksimaalsed 25-35. Märgatav alanemine 50-eluaastal. Jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte jõud. Pikeneb aeg, kui hakkame treenima, reaktsioon treeningule vananedes järjest pikeneb. Pikeneb ka aeg, kui järsku tõsta: keskendumine, sooritus on aeglasemad. Alaneb lihaskiududes ATP tase. Liihased saavad vähem toitaineid ja taastuvad aeglasemalt. Vanemate inimeste jõutreening pigem masinatel neil on võimalik seda teha organiseeritumalt. See võimaldab lihasel töötada suuremal amplituudil, masinatel on see efektiivsem. Vananedes väheneb koordinatsioon. Luud, liigesed. Liigese pinda kattev kõhr väheneb. Kitseneb liigesepilu tagajärg kõhre vähenemisele. Liigeste funktsioon halveneb. Luude tihedus hakka vähenema umbes 30-aastaselt. Oluline naisterahvastel, vanematel naistel kaltsiumist. Luukude muutub hapraks. Lihtsal moel hakkavad tekkima luumurrud. Taastumisprotsess on aeglane. Hingamissüsteem. Ringkerelihased jäigastuvad: hingata raskem, hingamismaht
silmaga nähtavad, esemed paiskuvad õhku). Kohati kasutatakse selle skaala modifitseeritud varianti maavärinate kirjeldamiseks veel tänapäevalgi. RICHTERI SKAALA 1935. aastal lõi Charles Richter logaritmilise seismilise skaala, arvestades energiahulka, mis maavärina jooksul vabaneb, ehk maavärina magnituudi. Richteri magnituudiskaala, mis praeguseks on kasutatav kogu maailmas, baseerub seismojaamades salvestatud kõige suurema laine amplituudil, mis sõltub otseselt vabanevast energiahulgast. Seega võimaldab Richteri skaala võrrelda erinevate maavärinate võimsusi. Võimsaim salvestatud maavärin ulatub Richteri skaala alusel 8,6 magnituudini - sellise maavärina käigus vabaneb ligikaudu 1026 ergi energiat, energiahulk, mis on ligilähedane 1 miljardi tonni trotüüli lõhkamisel vabaneva energiaga. 6 Tugevus Tugevus Sagedus Tunnused
· Algfaas · On pidev · · · Digitaalsignaal: · Tähtsamad parameetrid · Selle signaalil on amplituudil ainult kaks väärtus · Bitiaeg · Ei ole pidev signaal · · · · · Amplituudmodulatsioon:
kivimite elastse relaktsiooni ja rabenddeformatsiooniprotsessides - Mis on maavärina kui geoloogilise protsessi olemus? - Millised lained registreerib seismograaf kõige esimesena? - Milline on pikilaine puhul laine võnkumise levik? (piki murranguid) - Millele viitab ristilaine varjutsoon läbides Maad? - Mis on Richteri skaala olemus? põhineb seismogrammidelt saadud maapinna liikumise amplituudil - Millised on tsunami tekkepõhjused? - Kus toimuvad madalakoldelised maavärinad? Laamtektoonika Spreeding ookeanipõhja lahknemine Subduktsioon ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse - Nimeta ookeanipõhja geomorfoloogilisi provintse o Keskahelik ookeaniline riftiahelik o Süvaookeani nõgu abüssaalne tasandik o Mandriline vöönd (ookeani äär)
sisevibraatoritega. Tööorganiks on võnkuv (vibreeriv) masina korpus, mis asetatakse tihendatavasse kihti. Neid saab kasutada nii plastsete kui ka vähevoolavate segude tihendamiseks (koonuse vajumine vähemalt 1 cm).Mõjuraadius suureneb (sama sageduse korral) võnkeamplituudi kasvamisel kuni 3,5 mm-ni. Amplituudi edasisel suurenemisel mõju kasv on väike. Mõjuraadius sõltub ka võnkesagedusest. Vahemikus 6000…18000 võnget minutis konstantsel amplituudil on raadius maksimumis. Maksimumi saabumine oleneb võnkeamplituudist. Korpuse läbimõõdu suurendamine suurendab ka efektiivse toime raadiust. Ehituslikult on seadmed käsiriistad või rippriistad kraana või liikurmasina küljes. Ajami poolest on nad pneumaatilised, paindvõlliga ja elektromehhaanilised (sisseehitatud mootoriga).Eeliseks on valmistamise lihtsus ja kasutusmugavus. Võrreldes muude levinud
147. Maavärina intensiivsus ja selle määramine. Mercalli ja Richteri skaalad. a) Maavärina intensiivsuste astmetena (modifitseeritud Mercalli skaala al 1883. a tänapäevani) empiiriline skaala Rooma numbrites (pallides): I (inimene mv. ei taju).... XII (lauspurustus). Maavärina intensiivsus määratakse subjektiivselt, vaadates purustusi. b) Richteri magnituudidena (Ch. Richter 1935) põhineb maapinna liikumisest tingitud seismograafi võnke amplituudil. 148. Miks on Mercalli skaala vähekasutatav? Ebamäärasususe tõttu purustused sõltuvad paljudest teguritest: pinnas, ehituskvaliteet, kaugus epitsentrist jne. 149. Richteri magnituud, selle suurim väärtus maavärina protsessis? 30 Põhineb maapinna liikumisest tingitud seismograafi võnke amplituudil. Arvutatud numbrid. Skaala on logaritmiline s.t
Pinnalainete amplituud näitab värina intensiivsust. Kolm seismograafi lasevad määrata kolde täpse asukoha. Maavärinaid esineb kõige rohkem maakoore plaatide äärtes, kuid vahel ka plaatide keskosas. Maavärina intensiivsuse hindamine 1) Maavärina intensiivsuse astmetena (I - XII) Mercalli skaala. Põhineb maavärinast tingitud purustustel. Suhteliselt ebamäärane, purustused sõltuvad paljudest teguritest 2) Richteri magnituudidena põhineb seismograafi võnke amplituudil. Logaritmiline, st iga järgnev magnituud on 10x suurema maapinna liikumise amplituudiga. Vabanev energiahulk suureneb iga magnituudiga 33x. Seismograafil määratakse S ja P lainete vahelise aja ja lainete amplituudi abil. 9,5 magnituudi Richteri järgi on suurim pinge, mis võib kivimites kuhjuda. (umbes 56 gigatonni TNT 1000x võimsam kui suurim tuumapomm 8mag.) Inimtaju ~3mag. Maateaduste alused I (25.sept) 8,0 mag : 1-2tk aastas (katastroofiline)
sisevibraatoritega. Tööorganiks on võnkuv (vibreeriv) masina korpus, mis asetatakse tihendatavasse kihti. Neid saab kasutada nii plastsete kui ka vähevoolavate segude tihendamiseks (koonuse vajumine vähemalt 1 cm). Mõjuraadius suureneb (sama sageduse korral) võnkeamplituudi kasvamisel kuni 3,5 mm-ni. Amplituudi edasisel suurenemisel mõju kasv on väike. Mõjuraadius sõltub ka võnkesagedusest. Vahemikus 6000...18000 võnget minutis konstantsel amplituudil on raadius maksimumis. Maksimumi saabumine oleneb võnkeamplituudist. Korpuse läbimõõdu suurendamine suurendab ka efektiivse toime raadiust. Ehituslikult on seadmed käsiriistad või rippriistad kraana või liikurmasina küljes. Ajami poolest on nad pneumaatilised, paindvõlliga ja elektromehhaanilised (sisseehitatud mootoriga). Eeliseks on valmistamise lihtsus ja kasutusmugavus. Võrreldes muude levinud üldkasutatavate vibroseadmetega nõuavad debalanss süvavibraatorid kvaliteetseid
annaabi.ee 
