Kõrge TE Kõrge TE Tulemusele suunatus Kõrge ME Madal ME Kõrge (võistluslik, (haavatav, adaptiive) mitteadaptiive) Madal TE Madal TE Madal Kõrge ME Madal MA (eesmärgile fo- (amotivatsioon, kusseeritud, mitteadaptiivne) adaptiive) Kõrge Madal Meisterlikkuse saavutamise eesmärk (ME) Õpikäitumine ja õpistrateegiad · Pingutamine vs loobumine (meisterlikkusele suunatud vs vältiv) · Enesesüüdistamine, "süüdlaste otsimine" · Aine ja ka ülesandespetsiifilised Õpikäitumine ja õpistrateegiad
spordis? Kuidas on enesemääratlemise teooria seotud eneseregulatsiooniga? Klassikalise motivatsiooniteooria kohaselt on inimese käitumise suund, intensiivsus ning püsivus määratletud teiste tegurite poolt, enesemääratlusteooria jälgib seda, mil määral ja kui palju on inimeste käitumine nende eneste määratletud( sealhulgas siis ka suund, intensiivsus ja püsivus), mida mõjutavad sisemine, välimine ning amotivatsioon. Enesemääratlusteooria on seotud eneseregulatsiooniga selles osas, et inimene määratleb enda käitumist ning sellega kaasnevaid probleeme, püüab neid lahendada v kõrvaldada. Emotsioonidele suunatud toimtuleku puhul kasutatakse mõtteid, et end ülesande sooritamise ajal paremini tunda ehk kasutatakse sisekõne, sisemist motivatsiooni. 11. Kuidas planeerida kehalise kasvatuse õpetaja ja treeneri poolset tegevust, et see
saavutamiseks. Väliste ja sisemiste motivatsioonide vahele jääb integreeritud regulatsioon sarnane sisemise motivatsiooniga, huvi tegevuse vastu, mis on isikliku tähtsusega. Seega inimese käitumist tingivad sisemised või välised põhjused. Seetõttu eristatakse psühholoogias, kaasa arvatud spordipsühholoogias, üldises plaanis kahte motivatsiooni liiki: sisemist ja välist motivatsiooni. Motivatsiooniprotsesside täielikuks mõistmiseks lisandub amotivatsioon: · Sisemine motivatsioon indiviid osaleb tegevuses selle tegevuse pärast. Tegevuses osalemist kannustab sellest saadav naudingu-, rõõmu-ja rahulolutunne. Tegevust sooritatakse vabatahtlikult ja teadlikult ning ilma vajadusteta materiaalsete tasude või sunduse järele. · Väline motivatsioon indiviid ei soorita tegevust huvist tegevuse enda vastu, vaid
Autonoomsus (autonomy) Kompetentsus (competence) Seotus (relatedness) Individuaalsed erinevused Põhjuslikkuse orientatsioon Eesmärgid elus Motivatsiooni liigid Sisemine motivatsioon Välimine motivatsioon Integreeritud regulatsioon (integrated regulation) Omaksvõetud regulatsioon (identified regulation) Pealesurutud regulatsioon (introjected regulation) Väline regulatsioon (external regulation) Amotivatsioon PROTSESSIL PÕHINEVAD LÄHENEMISED MOTIVATSIOONILE ÕIGLUSE TEOORIA (J. S. Adams) töötaja võrdleb oma tulemusi oma eelnevate kogemustega samas organisatsioonis töötaja võrdleb oma tulemusi oma eelnevate kogemustega teistes organisatsioonides töötaja võrdleb oma tulemusi teiste samas organisatsiooni liikmetega töötaja võrdleb oma tulemusi teiste tulemustega teistes organisatsioonides enda tulemus teiste tulemus ____________ võrreldes
Eesmärgid elus- kuhu in püüdleb enda arengus. Seotud sisemise heaoluga. Või välised, majanduslikud Motivatsiooni liigid: Sisemine- omaks võetud käitumine, tahab nii käituda Väline: Väline regulatsioon- in tegutseb välise surve tõttu. Kiitus/laitus. Integreeritud regulatsioon- kõige vähem väline. Indiviidi väärtused. Teeb, et midagi saavutada Pealesurutud- mõistab, miks peab tegema, aktsepteerib, väldib süütunnet, kuigi pole omaks võetud Amotivatsioon- motivatsiooni puudumine. In ei taju tegevuse ja tulemuse vahel seost. Passiivne tööl, tagajärjeks ebaõnnestumine, puuduvad tulemused. Tulemuseks õpitud abitus- apaatia, in ei taju seost tegevuse ja tulemuse vahel. Ei saavuta oodatut tulemust. Lõpuks loobub proovimast. Motivatsioon väheneb, mõtleb oma võimed vähemaks, tuju läheb ära, võib viia depressioonini. Lähenemised motivatsioonile põhinevad protsessil Õigluse teooria: In tahab õiglast kohtlemist
annab sarnased tulemused sisemise motivatsiooniga ◦ integreeritud regulatsioon – ei näe pealesurutuna, vaid võtnud omaks, annab sarnased tulemused sisemise motivatsiooniga ◦ kuid kõigi välise motivatsiooni liikide puhul ei ole tegevus ise meeldiv, vaid eesmärk on meeldiv/tahetav amotivatsioon (motivatsiooni puudumine) > väline motivatsioon > sisemine motivatsioon motivatsiooni määrab eesmärgi olemus – mis on eesmärk? ◦ Saavutuseesmärkide teooria (achievement goal theory) ▪ meisterlikkusele vs sooritusele suunatud eesmärgid ▪ meisterlikkusele suunatud algse käsitluse kohaselt positiivsed eesmärk ennast arendada, õppida uusi asju
teadlikult väärtustama hakanud. Need normid ja reeglid hakkavad MINA 25 omaks saama. Käitumine on vabatahlik, kuid o ikagist KK tingimuste poolt reguleeritud. N:mul on vajadus mingi eksma hästi teha, mitte sellp, et see mind huvitaks aga mul on huvi keskmise hinde tõstmise vastu huvi Amotivatsioon – motivatsiooni puudumine , apaatia. Kujuneb siis kui inimene ei taju tegevuse ja tulemuse vahel seost. PROTSESSIL PÕHINEVAD LÄHENEMISED MOTIVATSIOONILE ÕIGLUSE TEOORIA (J. S. ADAMS) töötaja võrdleb oma tulemusi oma eelnevate kogemustega samas organisatsioonis töötaja võrdleb oma tulemusi oma eelnevate kogemustega teistes organisatsioonides
annaabi.ee 
