Kuna nõnda vähe Al Qaeda organisatsioonist on kindlat, siis peavad terrorismivastased analüütikud ja strateegid olema valmis adapteerima oma vaateid vahetunud realiteetide ja väljavaadetega. Näiteks uus võimas Bin Ladeni juhitud löök Ameerika pinnal võib raputada analüütikud tagasi usku, et Al Qaeda tuumik on jäänud (või on taasehitatud) tugevaks, keskseks üksuseks, millel on efektiivne juhtimis- ja kontrollivõime. Samuti ka kuigi Al Qaeda võib näida amorfsena (s.t. kujutuna), siis sügavam reaalsus võib olla, et see on polümorfne, tahtlikult kuju ja stiili muutev, et sobituda muutuvate oludega, liites uusi, poolautonoomseid allüksusi laiemasse võrgustikku. Sellest tulenebki paindlikkuse põhjendus analüütikutele: kui selge ka poleks, et Al Qaeda ja ta tütarosad on organiseeritud võrgustikuna, jääb siiski puudu tõenditest paljude disainidetailide kohta. Pole piisav, et lihtsalt öelda: miski on võrgustik
Iga kuues aatom maakoores on räni. Hüdrosfääris on räni tunduvalt vähem (5 mg/l). Atmosfääris esineb see tolmuna (ränihiib, silikaadid). (11) Räni tätsaim ühend ränidioksiid kujutab endast kvartsi, mäekristalli, puhast liiva. Kvarts on maal levinuim mineraal. Liiv koosneb peenetest kvartsiterakestest. Looduses on tuhandeid räniühendeid, silikaate, mida inimkond kasutab mäletamatutest aegadest. Siia kuuluvad savi ja päevakivid. (11) Ränidioksiid esineb kristalsena ja amorfsena ning kuulub paljude kivimite koostisesse. Kristalsena esineb see hallikasvalge kvartsi terakestena graniidis. Ahhaat ja tulekivi sisaldavad nii amorfset kui ka kristalset ränidioksiidi.(11) 3. Saamine Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element (27 massi%) , puhtal kujul teda looduses ei esine. Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 °C elektrikaarahjus. Pooljuhtööstuses kasutatavat räni puhastatakse
elementaarrakkude ehitust, kuivõrd räni ja hapniku seost. Nimelt on silikaatidele iseloomulik röni ja hapniku tetraeedrte esinemine. Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne. Erinevates silikaatide struktuurides on need SiO4(-4) tetraeedrid ühendatud erinveateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Süsiniku modifikatsioonid---süsinik esineb mitme polümorfse modifikatsioonina ja ka amorfsena. Teemant- toatemp ja atmosfäärirõhul metastabiilne modifikatsioon. Tekib ülikõrgel rõhul. Struktuuri saame, kui TTK võre sisse asetada teine samasugune võre, mis on esimese suhtes nihutada ¼ kuubi diagonaali võrra. Kõige kõvem materjal. Elektrijuhtivus on äärmiselt väike, kuid soojusjuhtivus suur. Optiliselt läbipaistev ja suur murdumisnäitaja. Kasutatakse lõikeriistadena. Teemantit saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena,
Savi ühes põhikomponendis kaoliinis on need (SiO)² kihid seotud Al(OH)² kihtidega (joon 8-23). Need kaks kihti on seotud omavahel tugevate iooniliste kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi. Sellistest paralleelsetest kaksikkihtidest koosnevadki õhukesed savi ,,libled", läbimõõduga kuni 1 m. Kihilise ehitusega on ka paljud teised silikaatsed mineraalid. Süsiniku modifikatsioonid Süsinik esineb mitme polümorfse modifikatsioonina ja ka amorfsena. Teemant on toatemperatuuril ja atmosfäärirõhul metastabiilne modifikatsioon. Ta tekib ülikõrgel rõhul. Sidemed on puhtalt kovalentsed. Iga süsiniku aatomi naabrid moodustavad jällegi tetraeedri. Võre on võrdlemisi hõre Teemandi füüsikalised omadused on äärmiselt atraktiivsed. Ta on kõige kõvem kõigist tuntud materjalidest. Elektrijuhtivus on äärmiselt väike, kuid soojusjuhtivus on ebanormaalselt suur mittemetallilise aine jaoks. Ta on optiliselt läbipaistev
Savi ühes põhikomponendis kaoliinis on need (SiO)² kihid seotud Al(OH)² kihtidega (joon 8-23). Need kaks kihti on seotud omavahel tugevate iooniliste kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi. Sellistest paralleelsetest kaksikkihtidest koosnevadki õhukesed savi ,,libled", läbimõõduga kuni 1 m. Kihilise ehitusega on ka paljud teised silikaatsed mineraalid. Süsiniku modifikatsioonid Süsinik esineb mitme polümorfse modifikatsioonina ja ka amorfsena. Teemant on toatemperatuuril ja atmosfäärirõhul metastabiilne modifikatsioon. Ta tekib ülikõrgel rõhul. Sidemed on puhtalt kovalentsed. Iga süsiniku aatomi naabrid moodustavad jällegi tetraeedri. Võre on võrdlemisi hõre Teemandi füüsikalised omadused on äärmiselt atraktiivsed. Ta on kõige kõvem kõigist tuntud materjalidest. Elektrijuhtivus on äärmiselt väike, kuid soojusjuhtivus on ebanormaalselt suur mittemetallilise aine jaoks. Ta on optiliselt läbipaistev
37). Vaatamata sellele, et Si ioon omab mõlemas olekus sidet kolme hapniku iooniga, on amorfne struktuur korrapäratum ja mitteregulaarne. Materjalid, mis on iseloomustatud suhteliselt keerulise struktuuriga, kristalliseeruvad sageli amorfsetega, sest süsteem ei suuda kristalli-satsiooniprotsessis täielikult moodustada korrapärast kristallstruktuuri. Seega kiire jahutamine kristallisatsiooniprotsessis soodustab materjali väljakristalliseerumist amorfsena. Materjalide kiire jahutamine leiab tehnikas ka sageli kasutamist amorfsete materjalide tehnoloogias. 42 5. DEFEKTID TAHKETES MATERJALIDES 5.1. Sissejuhatus (Joonis 3.38) Seni eeldasime, et tahketes materjalides esineb aatomtasemel ideaalne korrapära. See oli idealiseeritud pilt, mis on võimalik vaid temperatuuril T= 0K. Tavaliselt sisaldab materjal suurtes kontsentratsioonides erinevaid defekte ehk ebakorrapäratusi
Need kaksikkihid on seotud teiste kaksikkihtidega aga nõrkade van der Waalsi sidemetega. Seega koosneb kaoliin omavahel nõrgalt seotud kaksikkihtidest. Sellistest paralleelsetest kaksikkihtidest koosnevadki õhukesed savi ,,libled", läbimõõduga kuni 1 m. Kihilise ehitusega on ka paljud teised silikaatsed mineraalid, millistest peale kaoliini on tuntumad talk ja muskoviit (vilgu komponent) . 8.2.3 Süsiniku modifikatsioonid Süsinik esineb mitme polümorfse modifikatsioonina ja ka amorfsena. Teemant on toatemperatuuril ja atmosfäärirõhul metastabiilne modifikatsioon. Ta tekib ülikõrgel rõhul. Tema struktuur on sfaleriidi struktuuriga sarnane, ainult kõik osakesed on samad (C) (joon 8-11). Teemandi struktuuri saame, kui TTK võre sisse asetada teine samasugune võre, mis on esimese suhtes nihutatud ¼ kuubi diagonaali võrra. Koordinatsiooni arv on seal 4. See tuleneb sideme tüübist sidemed on puhtalt kovalentsed (suunatud) ja tingitud sp3 hübriidsete orbitaalide poolt
nõrkade van der Waalsi sidemetega. Seega koosneb kaoliin Al2(Si2O5)(OH)4 omavahel nõrgalt seotud kaksikkihtidest. Sellistest paralleelsetest kaksikkihtidest koosnevadki õhukesed savi ,,libled", läbimõõduga kuni 1 m.Kihilise ehitusega on ka paljud teised silikaatsed mineraalid, millistest peale kaoliini on tuntumad talk Mg3(Si2O5)(OH)2 ja muskoviit (vilgu komponent) KAl3Si3O10(OH)2. 12.2.3 Süsiniku modifikatsioonid Süsinik esineb mitme polümorfse modifikatsioonina ja ka amorfsena. Teemant on toatemperatuuril ja atmosfäärirõhul metastabiilne modifikatsioon. Ta tekib ülikõrgel rõhul. Tema struktuur on sfaleriidi struktuuriga sarnane, ainult kõik osakesed on samad (C) (joon 12- 11). Teemandi struktuuri saame, kui TTK võre sisse asetada teine samasugune võre, mis on esimese suhtes nihutatud ¼ kuubi diagonaali võrra. Koordinatsiooni arv on seal 4. See tuleneb sideme tüübist sidemed on puhtalt kovalentsed (suunatud) ja tingitud sp3 hübriidsete
materjalide korral. Käitumise üldised seaduspärasused temperatuuri ja rõhu mõjul, näited. Tahkeks nimetatakse ainet ja materjali, mis omavad kindlat iseseisvat massi ja kuju. Tahke aine ei voola ning tema molekulide vahel mõjuvad tugevad jõud nii, et nad saavad üksteise suhtes ainult võnkuda. Tahkete ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende keemilisest koostisest ning mikro- ja makrostruktuurist. Tahke aine ja materjal võib eksisteerida kristalsena või amorfsena. Makrosisestruktuuri, so palja silmaga nähtava struktuuri, alusel on võimalik vaadelda poorseid, kihilisi, kiulisi jms materjale. Mikrosisestruktuuri alusel võib tahkeid aineid jaotada: kristalsed ja amorfsed, aga ka klaasjad. Kristalsetes ainetes paiknevad molekulid kindla korra järgi ning molekulide ümberpaiknemisi (voolamist) toimuda ei saa, küll aga võnguvad nad ümber oma tasakaaluasendi. Kristalsetel ainetel on kindel sulamis ja tahkumistemperatuur ning nende
Käitumise üldised seaduspärasused temperatuuri ja rõhu mõjul, näited. Tahkeks nimetatakse ainet ja materjali, mis omab kindlat iseseisvat massi ja kuju. Tahke aine ei voola ning tema molekulide vahel mõjuvad tugevad jõud, nii et nad saavad üksteise suhtes ainult võnkuda. Tahkete ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende keemilisest koostisest ning mikro- ja makrostruktuurist. Tahke aine ja materjal võib eksisteerida kristalsena või amorfsena. Makrosisestruktuuri, so. palja silmaga nähtava struktuuri, alusel on võimalik vaadelda poorseid, kihilisi, kiulisi jms. materjale. Mikrosisestruktuuri alusel võib tahkeid aineid jaotada: kristalsed ja amorfsed, aga ka klaasjad. Kristalsetes ainetes paiknevad molekulid kindla korra järgi ning molekulide ümberpaiknemisi (voolamist) toimuda ei saa, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Kristalsetel ainetel on kindel sulamis- ja
korral. Käitumise üldised seaduspärasused temperatuuri ja rõhu mõjul, näited. Tahkeks nimetatakse ainet ja materjali, mis omavad kindlat iseseisvat massi ja kuju. Tahke aine ei voola ning tema molekulide vahel mõjuvad tugevad jõud, nii et nad saavad üksteise suhtes ainult võnkuda. Tahkete ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende keemilisest koostisest ning mikro- ja makrostruktuurist. Tahke aine ja materjal võib eksisteerida kristalsena või amorfsena. Makrosisestruktuuri, so. palja silmaga nähtava struktuuri, alusel on võimalik vaadelda poorseid, kihilisi, kiulisi jms. materjale. Poorsed makrosisestruktuuri seisukohalt nähtav. Kui sisestruktuur sisaldab poore, siis see tähendab et ainel on tühimikud e poorid. Kihilised kui sisestruktuur sisaldab kihte, siis see tähendab et aine on kihtidena kokku pakitud e kihiliselt. Mikrosisestruktuuri alusel võib tahkeid aineid jaotada: kristalsed ja amorfsed, aga ka klaasjad
annaabi.ee 
