Naist tuleb käsitleda inimese, mitte loodet kandva anumana. Tema moraalseid õigusi ja vajadusi ei saa eirata ning neile tuleb tähelepanu pöörata. Üheks olulisimaks moraalseks õiguseks peetakse õigust oma keha üle ise otsustada. Kuna loode eksisteerib naise kehas, on naisel õigus abort valida, kui olukord seda nõuab, eriti siis, kui ohus on kas sündiv laps, olgu see siis väärarengu või muude tingimsute tõttu, või hoopis last kandev naine. Nii saab abordi keelamise ja amoraalsuse ebaeetiliseks liigitada, kuna see läheks vastu naise õiguste ning valikuvabadusega, sundides teda tegema midagi vastu oma tahtmist ning seades ta potentsiaalselt ohtlikku olukorda. Abordi seadustega keelamine tooks enesega kaasa ka suureneva illegaasete vahendite abil raseduse katkestamise, pannes seeläbi naised eluohtlikku olukorda, kui protseduuri korrektselt teostatud ei ole. Võttes naistelt õiguse oma keha ise kontrollida, sealhulgas otsustada, kas loodet kanda või
, Virginia Woolf. JAMES JOYCE (1882-1941) iirlane, Dublinist, vaeses peres. Õppis jesuiitide koolides, Dublini ülikoolis. Ütles end kirikust lahti. 1902 viibis J Pariisis, vireledes, kirjutas luulet. Naases Dublini, elas Martello kindlusetornis. Naasis elukaaslase Nora Barnacle'iga Mandri-Euroopasse. Andis Triestes inglise keele tunde - ,,Dublinlased". I maailmasõda pagulus Zürichis ,,Kunstniku noorpõlveportree" ja näidend ,,Pagulased". 1920 siirdus Pariisi, 1922 ilmus ,,Ulysses", amoraalsuse tõttu ei avaldatud Inglismaal enne 1936. USAs enne 1933. aastat. Süvenev silmahaigus viis lõpuks pimeduseni, tütar vaimuhaigeks. Viimane teos 1939 ,,Finnegans Wake". Suri Zürichis (II maailmasõda). ,,ULYSSES" muinaskreeka eepose ,,Odüsseia" faabulale. Peategelane, ajalehe väikekodanlasest kuulutuseotsija, juudi päritolu Leopold Bloom on sümboolselt Odysseus, tema naine Marion on meest koju ootav Penelope, kolmas peategelane, noor
Senjoori Celestino lemmik autor on Nietzsche ja ta tsiteerib teda kogu aega kõige ebakohasematel situatsioonidel ja isegi ei saa täiesti aru tema õpetusest oma piiratud mõistuse tõttu. Igal nendest ,,mesilastest" on oma lugu, aga kõik nad elavad ühes ,,tarus". Kõik nad on millegagi piiratud. Suures osas oma süü tõttu ja sellepärast autor ei tunne varjamatut poolehoidu kellelegi tegelastest. Cela tegelaste elu hämmastab amoraalsuse ja mõttetusega. Inimesed justkui kramplikult klammerduvad eluprotsessi külge, elementaarseid vajadusi rahuldamise võimaluse külge. Nad isegi käivad kirikus, paluvad jumalat, aga vaimsus ei tule kõne allagi. Ümberringi on nälg ja kohutav vaesus. Harvad tegelased kes elavad enam-vähem jõukuses kannatavad vaimuvaesust, aga muidugi ei aima seda. Üks meeldejäävamast lugudest minu jaoks oli see, mis mahtub kahele reale, aga samal ajal
mis võiks neil lasta kokku puutuda poliitilise ja sotsiaalse maailmaga. Remarque´i veendumuste kohaselt on poliitika alati halb, tuues inimestele häda ja viletsust, ta näeb selles toda blankovekslit, millega inimkond püüab kinni maksta oma läbematust, kus eesmärk pühendab abinõu. Apoliitilisus elus ja kirjanduses on tema jaoks inimsuse esmaseks mõõdupuuks. Rõhutades nõnda oma üldinimlikkuse taotlust, võrdsustab Remarque vastavalt poliitilisuse ja amoraalsuse ning apoliitilisuse ja moraalsuse. Ainus, mida veel saab vastandada sõjale, on loodus, elu kõigis oma inimesest puutumatuis, esmastes vormides. Kui romaani tegelased unistavad tulevikust, on selleks eelkõige selge taevas, võimalus hingata ja kuulata lehtede sahinat. Ja samal ajal, millal hävineb inimese maailm koos unelmate, kahtluset, rahutuste ja rõõmudega, elab loodus oma elu. Kokkupuude loodusega see annabki kangelastele jõudu minna uuesti lahingusse.
ruumid.Struktuuri väärikus, mida võib pidada üheks, ühtseks, sõbralikkuks, võimsaks.Ma arvan , et ei ole väärt ütlemist, sest see on loomulik.Amoraalide moraal aga ei võimalda neil saada ühtsaks, nad lähtuvad oma moraalist ja loovad individualistide gruppi.Nad võitlevad mõju ja kõrgemate seisundite eest, selle asemel et ühineda.Sellepärast tuleb moraali orjadel oma enamuse eelistust ära kasutada, oma tugevust ehk üksust.Võidelda pattu, ebaviisakuse, amoraalsuse, liiderlikkuse ja rikutiste vastu.Moraalsete orjade jõud peitub ka veel selles, et nad suudavad alistatuid andestada ja nende hävitamise asemel neid ümber kasvatada.Võime andestada, heldelt andestada on ka omamoodi jõud, mis kuulub ainult kõrge moraaliga inimestele.Klasside kaotamisel (no midagi ei toimi ilma marksismi-lenini terminoloogiata see lihtsalt on nii võimas), õigemi öeldes amoraalide klassi kaotamisel.Moraalne osa
eesmärgiga võita nende poolehoidu või läbi suruda tees (poliitiline otsus), mille veenvaks tõestamiseks või põhjendamiseks argumentatsioon puudub või on ebapiisav.10 Loogikas on demagoogia mõistel täpne tähendus- demagoogia on väärkujutluse kujundamise ja tõe moonutamise loogikaline võte. Loogika hindab negatiivselt demagoogia kasutamist tõestuses. Demagoogia kuulub mittelojaalse argumentatsiooni hulka. Kui demagoogiat kasutatakse sihilikult, siis o see amoraalsuse üheks ilminguks. Järeldused, mis 9. Crusius ja Channell 1995, 3-5 10 . Grauberg 1996, 106 9 toetuvad demagoogiale, on pettejäreldused ehk sofismid. Demagoogilised võtted on laialt levinud, kuid ainult mõned neist on hästi identifitseeritud. Klassikaliste demagoogiliste võtete hulka kuuluvad peamiselt- argumentum ad ignorantiam, argumentatsioon põhineb kogenematusel või teadmatusel, argumentum ad
protekstionistlik suund tarbimisele (merkantilistlik buillon ehk kulla sissevedu ja luksuse väljavedu oli soositav: N. Itaalia siidi ei tohtinud kanda). Modernismiaja ilmingud: prostituutide riietus ja kollane lipik (linna anonüümsuse ja ülerahvastatuse uued tingimused). Nais ja meesteenrite flirtimisvastased seadused 19 sajandi 3 lõpus samuti vanemate kontrolli alt väljas noorte amoraalsuse vastu. Kunagised seadused logardite ja rändurite märgistamiseks (16 sajandil) jätkus murena töölisklassi vaba aja sisustamise pärast (,,Nad ju lähevad käest ära!"). Seega tarbimisseadused ei olnud mitte kuritegelikud vms vaid liikusid koos ühiskonnaga, esindades selle konservatiivsemat ülemklassi muret. Alkoholikeelud: · 1900 to 1948 in Prince Edward Island, and for shorter periods in other locations in Canada · 1914 to 1925 in Russia and the Soviet Union
rohkenesid (staatuste asemel hakasid tekkima klassid, välimiste klassisümbolite säilitamine tähtsustus), protekstionistlik suund tarbimisele (merkantilistlik buillon ehk kulla sissevedu ja luksuse väljavedu oli soositav: N. Itaalia siidi ei tohtinud kanda). Modernismiaja ilmingud: prostituutide riietus ja kollane lipik (linna anonüümsuse ja ülerahvastatuse uued tingimused). Nais ja meesteenrite flirtimisvastased seadused 19 sajandi lõpus samuti vanemate kontrolli alt väljas noorte amoraalsuse vastu. Kunagised seadused logardite ja rändurite märgistamiseks (16 sajandil) jätkus murena töölisklassi vaba aja sisustamise pärast (,,Nad ju lähevad käest ära!"). Seega tarbimisseadused ei olnud mitte kuritegelikud vms vaid liikusid koos ühiskonnaga, esindades selle konservatiivsemat ülemklassi muret. Alkoholikeelud: · 1900 to 1948 in Prince Edward Island, and for shorter periods in other locations in Canada · 1914 to 1925 in Russia and the Soviet Union
annaabi.ee 
