Varakeskajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüd, mis koosned väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Need olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale. Lähis-ida ristisõdades palava päikese all hakati umbse soomusrpp asemel eelistama õhku läbilaskvat rõngassärki ja rõngaspükse. Millele tõmmati ka peale pikk valge mantel. Rõngasrüü ei pakkunud siiski päris tõhusat kaitset: tugev mõõgalöök või odatorge võis selle purustada, saledad vibu- ja ammunooled tungisid tihti rõngaste vahelt läbi. Seetõtti hakati 13. Sajandi teisel poolel täiendavaks kaitseks kinnitama mantlite siseküljele neetide abil väikesi raudplaate. Peagi aga leiti, et õigem on neetida plaadikesi hoomis nahkvesti siseküljele, nii kujunes välja plaatvest. Samal ajal ilmusid ka põlve- ja küünarnukikaitsed, sest löök liigese pihta võis põhjustada käe või jala kangeksjäämist. Tulirelvade välja arenedes täiustati jälle
Eestlastega seoses Henrik vibulaskmist maininud eriti ei ole, vaid kahel korral. Ta mainis saarlasi. Eestlased küll kasutasid vibu, kuid kasutasid seda suhteliselt vähe. Põhjuseks võib olla näiteks see, et meil muinasaja lõpul kütiti metsloomi vähe (metsloomaluid kõigist luudest vaid 10%). See näitab, et jahil on teisejärguline roll, vibu juures on oluline aga see, et vibu saab hästi lasta vaid siis, kui seda iga päev lasta ning harjutada. Ammud ja ammunooled Ammu rekonstruktsioon ca 1220-1250, originaalambe sellest ajast säilinud ei ole. Amb ehk arvalet ehk vibupüss. Ammukaar, ammulaad (pikk puust osa), ammunöör, ammu lae sees on ammu päästemehhanism. Eesti keeles ei ole eriti asjalikku ammu kohta käivat terminoloogiat. Eraldi on amb leiutatud Hiinas ning Vana-Kreekas ning ei saa kindlalt öelda, kuid võib-olla nendest mõlemast veel eraldi ka Vana-Roomas. Nende ambude
vinnastamisvahendina. 14. sajandi viimasel veerandil (kui isegi mitte mõnevõrra varem) leiutati kõige täiuslikumad vinnastusmehhanismid, milleks olid liitplokkvints ja hammaslattvints. Esimest nimetatakse kirjanduses sageli Inglise vintsiks ja teist Saksa vintsiks, viimase puhul kasutatakse ka sõna cranequin. Mõlema mehhanismi abil oli võimalik suhteliselt kerge vaevaga vinnastada isegi üle 500 kg suuruse tõmbejõuga ambe. 7. Kuidas täiustati keskajal ammunooli? Ammunooled muutusid keskajal järjest laugemaks ja sujuvamaks, noolte kael lühemaks, leht samuti lühikeseks ja jämedaks. 8. Millal ja miks lõppes raudrüüde kasutamine? 15.- 17. sajandini muutusid raudrüüd järjest haruldasemaks. Sellel oli tõenäoliselt kaks põhjust esiteks muutusid relvad järjes läbistavamaks ja seega kadus turvisel mõte. Teiseks ja ilmselt määravamaks põhjuseks oli lahingutaktika muutumine, kus kadus raskes turvistes ratsaväelaste koht
soomusekujulistest metallplaadikestest. Need olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale. Lähis-ida ristisõdades palava päikese all hakati umbse soomusrpp asemel eelistama õhku läbilaskvat rõngassärki ja rõngaspükse. Ülekuumenemise vältimiseks tõmmati neile veel peale pikk valge mantel. Rõngasrüü ei pakkunud siiski päris tõhusat kaitset: tugev mõõgalöök või odatorge võis selle purustada, saledad vibu- ja ammunooled tungisid tihti rõngaste vahelt läbi. Seetõtti hakati 13. sajandi teisel poolel täiendavaks kaitseks kinnitama mantlite siseküljele neetide abil väikesi raudplaate. Peagi aga leiti, et õigem on neetida plaadikesi hoopis nahkvesti siseküljele, nii kujunes välja plaatvest. Samal ajal ilmusid ka põlve- ja küünarnukikaitsed, sest löök liigese pihta võis põhjustada käe või jala kangeksjäämist.
· Kaitsevarustus o kaitserüü o kiiver o kilp KAITSERÜÜ JA RÜNDERELVADE ARENG · Soomusrüü Frangi riigi päevil, koosnes väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest, mis olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale. · Rõngassärk ja rõngaspüksid õhku läbilaskvamad · Rõngasrüü ei pakkunud päris tugevat kaitset, tugevama löögiga võis selle purustada, saledad vibu- või ammunooled tungisid sellest läbi. · Raudplaadid täiendavaks kaitseks, algselt mantli siseküljel. Arenes välja plaatvest- nahkvesti siseküljel. Kaitseks panid peale põlve- ja küünarnukikaitsed ning paremini võitlemiseks kahekäemõõgad, sõjakirved, sõjavasarad, sõjanuiad. · Arenesid laskerelvad, eriti amb. · Tulirelvad 14.saj algul, algselt meenutasid väliselt kolbi või vaasi, üritati lasta nooli. Peagi aga areneti edasi
24 4.4.1 Paberpakend LK. 24 4.4.2 Metallpakend LK. 24 4.4.3 Klaaspakend LK. 25 4.4.4 Plastpakend LK. 26 4.5. LÕHKEAINETE KASUTAMISE KÕRGKULTUUR LK. 26 4.5.1 Vormitud (disainitud) laengud LK. 26 4.5.2 Torulaengud LK. 27 4.5.3 Tibatillukesed laengud, mis suurt mürtsu teevad LK. 27 4.5.4 Elektripirnipommid LK. 27 4.5.5 Raamatpommid LK. 28 4.5.6 Telefonpommid LK. 28 5.0. SPETSLAENGUD VISKERELVADELE JA MÜRSKUDELE LK. 28 5.1. SPETSLASKEMOONPRIMITIIVSETELE VISKERELVADELE LK. 28 5.1.1 Vibu- ja ammunooled LK. 28 5.1.2 Puhkpüssi laengud LK. 29 5.1.3 Lingude ja kadade laskemoon LK. 29 5.2. ERILASKEMOON TULIRELVADELE LK. 29 5.2.1 Püstolite laskemoon LK. 29 5.2.2 Vintpüsside laskemoon LK. 30 5.3. HEITRELVAD (SURVEGAAS) LK. 30 5.3.1 177 kaliibriga B.B. püssi laskemoon LK. 30 5.3.2 22 kaliibriga haavlipüssi laskemoon LK. 30 6.0. RAKETID JA KAHURID LK. 30 6.1. RAKETID LK. 30 6.1.1 Harilik rakettpomm LK. 31 6.1.2 Suure laskeulatusega rakettpomm LK. 32 6.1.3 Mitme lõhkepeaga rakettpommid LK. 32 6.2
Suhteline kronoloogia täpseid aastaarve ei teata. Räägitakse leiust võrreldes teiste leidudega, nt tollest odaotsast vanem aga sellest mõõgast noorem. Stratigraafiline meetod jälgitakse esemete leiukohta ja kihti jälgitakse tähelepanelikult, et õiget aega paika panna. Alati ei saa arvestada sügavust, vata kihti! Stratigraafia on kihtide kujunemise lugu mitte sügavus. Tüpoloogiline meetod (Oscar Montelius) teatud esemed esinevad koos. Ammunooled muutuvad peenemat paksemaks, sest kaitserüüd muutuvad tugevamaks. Võimalik kasutada täppisteadusi. Metalli koostise järgi ei saa eseme vanust! Vanu pronksesemeid on kasutatud uute tegemiseks, koostis ei ütle ei asukohta ega vanust. Materjalid, mida dateeritakse on orgaanilist päritolu, populaarseim radiosüsinikmeetod(C14). Radiosüsinikmeetod C14 tuleb atmosfäärist ja satub inimestesse (luudesse) ning taimedesse. Surres
annaabi.ee 
