Varakeskajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüd, mis koosned väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Need olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale. Lähis-ida ristisõdades palava päikese all hakati umbse soomusrpp asemel eelistama õhku läbilaskvat rõngassärki ja rõngaspükse. Millele tõmmati ka peale pikk valge mantel. Rõngasrüü ei pakkunud siiski päris tõhusat kaitset: tugev mõõgalöök või odatorge võis selle purustada, saledad vibu- ja ammunooled tungisid tihti rõngaste vahelt läbi. Seetõtti hakati 13. Sajandi teisel poolel täiendavaks kaitseks kinnitama mantlite siseküljele neetide abil väikesi raudplaate. Peagi aga leiti, et õigem on neetida plaadikesi hoomis nahkvesti siseküljele, nii kujunes välja plaatvest. Samal ajal ilmusid ka põlve- ja küünarnukikaitsed, sest löök liigese pihta võis põhjustada käe või jala kangeksjäämist. Tulirelvade välja arenedes täiustati jälle
Eestlastega seoses Henrik vibulaskmist maininud eriti ei ole, vaid kahel korral. Ta mainis saarlasi. Eestlased küll kasutasid vibu, kuid kasutasid seda suhteliselt vähe. Põhjuseks võib olla näiteks see, et meil muinasaja lõpul kütiti metsloomi vähe (metsloomaluid kõigist luudest vaid 10%). See näitab, et jahil on teisejärguline roll, vibu juures on oluline aga see, et vibu saab hästi lasta vaid siis, kui seda iga päev lasta ning harjutada. Ammud ja ammunooled Ammu rekonstruktsioon ca 1220-1250, originaalambe sellest ajast säilinud ei ole. Amb ehk arvalet ehk vibupüss. Ammukaar, ammulaad (pikk puust osa), ammunöör, ammu lae sees on ammu päästemehhanism. Eesti keeles ei ole eriti asjalikku ammu kohta käivat terminoloogiat. Eraldi on amb leiutatud Hiinas ning Vana-Kreekas ning ei saa kindlalt öelda, kuid võib-olla nendest mõlemast veel eraldi ka Vana-Roomas. Nende ambude
Kaitserüüde arendamise põhjustest 13. 17. sajandini 1. Mida kujutasid endast soomusrüüd ja rõngasrüüd? Kes ja millal neid kandsid? Soomusrüü kujutab endast väikeseid metallplaate, mis on ühest otsast alusnaha külge kinnitatud (needitud tavaliselt ühe või kahe neediga) sedasi, et kinnituskoht on järgmise soomuse poolt kaetud, meenutab kalasoomust. Frangi riigi ajal hästi levinud. Pidas paremini nooli, samas on see väga palav. Rõngasrüü on omavahel kinnitatud väikesed (10-15mm sisediameetriga) rõngad, rõngad on otstest kinnitatud kas needi või sepakeevisega. Kuna on paremini õhku läbilaskev kui soomusrüü, muutus ristisõdade ajal populaarseks ja levis siia ka, Eestisse tulid ristisõdijad juba rõngassärkidega. Rõngassärgi valmistamine kestis kuni aasta, särk oli väga kallis. Kandsid ainult rikkurid. 2. Kuidas ja millal kujunesid plaathõlstid ja plaatvestid? Kas need olid tuntud ka keskaegses Eestis? 13. sajandi keskpaiku hakati ...
soomusekujulistest metallplaadikestest. Need olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale. Lähis-ida ristisõdades palava päikese all hakati umbse soomusrpp asemel eelistama õhku läbilaskvat rõngassärki ja rõngaspükse. Ülekuumenemise vältimiseks tõmmati neile veel peale pikk valge mantel. Rõngasrüü ei pakkunud siiski päris tõhusat kaitset: tugev mõõgalöök või odatorge võis selle purustada, saledad vibu- ja ammunooled tungisid tihti rõngaste vahelt läbi. Seetõtti hakati 13. sajandi teisel poolel täiendavaks kaitseks kinnitama mantlite siseküljele neetide abil väikesi raudplaate. Peagi aga leiti, et õigem on neetida plaadikesi hoopis nahkvesti siseküljele, nii kujunes välja plaatvest. Samal ajal ilmusid ka põlve- ja küünarnukikaitsed, sest löök liigese pihta võis põhjustada käe või jala kangeksjäämist.
· Kaitsevarustus o kaitserüü o kiiver o kilp KAITSERÜÜ JA RÜNDERELVADE ARENG · Soomusrüü Frangi riigi päevil, koosnes väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest, mis olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale. · Rõngassärk ja rõngaspüksid õhku läbilaskvamad · Rõngasrüü ei pakkunud päris tugevat kaitset, tugevama löögiga võis selle purustada, saledad vibu- või ammunooled tungisid sellest läbi. · Raudplaadid täiendavaks kaitseks, algselt mantli siseküljel. Arenes välja plaatvest- nahkvesti siseküljel. Kaitseks panid peale põlve- ja küünarnukikaitsed ning paremini võitlemiseks kahekäemõõgad, sõjakirved, sõjavasarad, sõjanuiad. · Arenesid laskerelvad, eriti amb. · Tulirelvad 14.saj algul, algselt meenutasid väliselt kolbi või vaasi, üritati lasta nooli. Peagi aga areneti edasi
24 4.4.1 Paberpakend LK. 24 4.4.2 Metallpakend LK. 24 4.4.3 Klaaspakend LK. 25 4.4.4 Plastpakend LK. 26 4.5. LÕHKEAINETE KASUTAMISE KÕRGKULTUUR LK. 26 4.5.1 Vormitud (disainitud) laengud LK. 26 4.5.2 Torulaengud LK. 27 4.5.3 Tibatillukesed laengud, mis suurt mürtsu teevad LK. 27 4.5.4 Elektripirnipommid LK. 27 4.5.5 Raamatpommid LK. 28 4.5.6 Telefonpommid LK. 28 5.0. SPETSLAENGUD VISKERELVADELE JA MÜRSKUDELE LK. 28 5.1. SPETSLASKEMOONPRIMITIIVSETELE VISKERELVADELE LK. 28 5.1.1 Vibu- ja ammunooled LK. 28 5.1.2 Puhkpüssi laengud LK. 29 5.1.3 Lingude ja kadade laskemoon LK. 29 5.2. ERILASKEMOON TULIRELVADELE LK. 29 5.2.1 Püstolite laskemoon LK. 29 5.2.2 Vintpüsside laskemoon LK. 30 5.3. HEITRELVAD (SURVEGAAS) LK. 30 5.3.1 177 kaliibriga B.B. püssi laskemoon LK. 30 5.3.2 22 kaliibriga haavlipüssi laskemoon LK. 30 6.0. RAKETID JA KAHURID LK. 30 6.1. RAKETID LK. 30 6.1.1 Harilik rakettpomm LK. 31 6.1.2 Suure laskeulatusega rakettpomm LK. 32 6.1.3 Mitme lõhkepeaga rakettpommid LK. 32 6.2
Arheoloogia (loengu materjalid) Ird ja Kinnismuistised. Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud as...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
