Kumbki neist nõredest on eraldi märksa vähem mürgine kui nende segu. On kindlaks tehtud ka mitmed elemendid, mis kattuvad maomürgiga (rästik ja prillmadu). Mesilasmürk on bioloogiliselt aktiivne happelise reaksiooniga( pH 4,5-5,5) aine. Tema aktiivne osa koosneb erinevate valkude kompleksist, mis käitub antikoagulandina(verevedeldajana) ja põhjustab lokaalselt põletikku. Mürgi koostisse kuulub: vett, valke (13), fermente (fosfolipaas, mellitiin), amiinohappeid (18), mineraalaineid, glükoosi, fruktoosi. Põhilise osa valkude kompleksist hõlmab mellitiin (52%). Keemiliselt on mellitiin polüpeptiid, mis koosneb 26-st aminohappest. Ta on tugeva põletikuvastase toimega, põhjustab organismis kortisooli ("stressihormoon") vabanemist, on lüütilise (rakke lahustava) ja antimikroobse toimega.
portsjonitena. Nimetatud kahjulikku mõju tõestavad loomkatsed ning seda on võimalik ära hoida munade keetmisega. Seda tuleb pidada meeles ka vedela või kuivatatud munavalge kasutamisel toiduvalmistamisel või dieedi eesmärkidel. Munavalges on ainult B-vitamiine; muud vitamiinid on munakollases, sest nad on rasvas lahustuvad. Seevastu on munavalges head mikroelementide proportsioonid. Munakollane Munakollane sisaldab palju rasvu, amiinohappeid ja vitamiiine, tänu millele on suurepäraseks toiteallikaks. Munarebu rasv koosneb erinevatest rasvhapetest, kolesteroolist, letsitiinist ja kefaliinist. Munakollase rasvhapete hulka kuulub ka linoolhape; munakollane on selle kasuliku polüküllastumata rasvhappe tähtis allikas. Rasvhape on tähtis ka seetõttu, et inimene ise ei suuda seda toota. Munakollase rasvade hulka kuulub ka palju poleemikat tekitanud kolesterool. Kolesterool on
need on asendamatud (*) Asendamatud vaid mõningatel juhtudel (**) Mittepõhilised aminohapped Valguallika kvaliteedist Kõrge kvaliteet (olemas kõik AH) Keskmine kvaliteet (puudu <2 AH) · Sisaldavad kõiki · Pähklid (35-43%) asendamatuid · Riis (40%) amiinohappeid (ning on · Soja (48%) kergelt omastatavad) · Kartul (34%) · Piim (imendub 76%) · Kaer (25%) · Munad (88%) · Liha (liha sh. kana 68%, kala Madal kvaliteet (puudu >2 AH) 78%) Nisujahu (44%) Oad (39%) Kas tead miks on üleüldse valku vaja? · Kas see võiks olla erinev: jõualade ja vastupidavusalade puhul
Aegadest, millal inimene oli jahipidaja ja korilane on põllumajanduse areng olnud drastiliselt kiirem, kui maailmamere resursside kasutuselevõtt. Samas, "suur sinine põld" on tegelikult peamine allikas bioloogiliselt kõrgeväärtuslike toitainete tootmisel. Valkained, rasvained, mineraalained ja vitamiinid sealhulgas. Suurimat huvi peaksid siinjuures pakkuma just maailmamere elusorganismides leiduvad valkained. Need sisaldavad kõiki inimesele vajalikke amiinohappeid. Praegu aga saame maailmamerest vaid 6 % kogu valkainetest, mida inimkond tarbib. See osak peaks järsult tõusma. FAO andmetel saadakse 82.2 % maailmamerest hangitavast inimtoidust kaladest, 12.7 % selgrootutest, 4.8 % veetaimestikust ja ülejäänud mereorganismidest (k.a. imetajad) v aid 0.3 %. Kalad anda oluline toitu sadadele miljonitele inimestele maailmas. Üldiselt mere saak moodustab 16% maailma loomse valgu tarbimist. Üldiselt inimesed
lupiin, hernes, uba, jpt. Ja mügarbakter kuulub rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised, gramm negatiivsed, liiguvad kas mono trihaalselt või peritrihaalselt paiknevate viburitega bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nim bakteroidideks. Kunstlikul söötmel võib mullas vabalt elavana, kasutada mügarbaktereid lämmastikühenditena lämmastikhappe soolasid, paljusid amiinohappeid jne. Sel juhul nad õhu lämmastiku ei kasuta. Keskkonna optimaalne pH on 6,5-7,5. Paljunemine lakkab 4,5-5 juures või üle 8 juures. Optimalne kasuvutemperatuur on 20-24 C ja nende kasv lakkab alla 5 C ja üle 37 C. Mügarbakterid on võimelised tekitama mügaraid ainult teatavatel liblikõieliste taimede rühma juurtel. Kuna nad valivad peremeestaime tungimaks nende juurtele, siis nimetatakse neid spetsiifilisteks. See spetsiilfilisus on võetud aluseks ka nende klassifitseerimisel. Nt
lupiin, hernes, uba, jpt. Ja mügarbakter kuulub rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised, gramm negatiivsed, liiguvad kas mono trihaalselt või peritrihaalselt paiknevate viburitega bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nim bakteroidideks. Kunstlikul söötmel võib mullas vabalt elavana, kasutada mügarbaktereid lämmastikühenditena lämmastikhappe soolasid, paljusid amiinohappeid jne. Sel juhul nad õhu lämmastiku ei kasuta. Keskkonna optimaalne pH on 6,5-7,5. Paljunemine lakkab 4,5-5 juures või üle 8 juures. Optimalne kasuvutemperatuur on 20-24 C ja nende kasv lakkab alla 5 C ja üle 37 C. Mügarbakterid on võimelised tekitama mügaraid ainult teatavatel liblikõieliste taimede rühma juurtel. Kuna nad valivad peremeestaime tungimaks nende juurtele, siis nimetatakse neid spetsiifilisteks. See spetsiilfilisus on võetud aluseks ka nende klassifitseerimisel. Nt
üheks parimaks monosahhariidide kandjaks, tänu millele võib süsivesikute üldratsiooni 1/3 võrra vähendada. Mesi sisaldab 20% vett, 15% valku, 47-70% mono- ja disahhariide, 4-10% polüsahhariide (tärklis), 0,8-1,3% orgaanilisi aineid ja palju muud, mis vajalik inimorganismile. Veel sisaldab mesi rauda, kaaliumi, mangaani, niklit, koobaltit, räni, kroomi, kulda, fosforit, väävlit ja paljusid teisi mikro- ja makroelemente ning mitmeid inimorganismile vajalikke amiinohappeid ja vitamiine. Kuna tegu on puhta, naturaalse produktiga ja inimorganismile väga vajaminevate toitainete kogumiga, siis on mesi asendamatu toiduaine meie igapäevases elus. Üks mee parimaid omadusi on tema bakteritsiidne toime, see tähendab mikroobidele ebasoodsat keskkonda (kaaliumi sisalduse tõttu). Ideaalse niiskusesisaldusega puhas mesi lõhustab ka bakterid. Mesi on organismi jaoks valmistoode, temas ei toimu enam muudatusi ja ebasoovitavaid protsesse nagu suhkru liigsel kasutamisel
Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Munadest süüakse peamiselt kanamune, veelindude munade kasutamist piirab salmonnelloosioht. Süüakse ka pardi-, hane-, kalkuni-, vuti- ja jaanalinnumune. Munavalge sisaldab 10.1 % proteiini, mis moodustab 89 % energiast. Munavalges ei ole tavaliselt rasva ja vitamiinidest leibud seal ainult B vitamiine. Munakollane sisaldab palju rasvu, amiinohappeid ja vitamiine, tänu millele on suurepärane toiteallikas. Munarebu rasv koosneb erinevatest rasvhapetest, kolesteroolist, letsitiinist ja kefaliinist. Munakollase rasvas on A-, E-, K- ja D- vitamiine (rasvas lahustuvad) ning munakollane on ka hea rasva ja mineraaliallikas. Munakoor - Toores, kuivatatud ja jahvatatud (mitte keedetud) munakoor sisaldab kõiki organismile vajalikke mineraalsooli ja mikroelemente. Munakoort on hakatud
annaabi.ee 
