või H2N-CH(CH3) -COOH + NH3 à H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat · alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH à H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 · ETC., ETC., ETC. Aminohapped on vastavatest karbhapetest nõrgemad happed Alustena reageerivad aminohapped · hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused H2N-CH(CH3) -COOH + HCl à Cl-( H3N+-CH(CH3) -COOH) Peptiidne (amiidne) kondensatsioon Aminorühm ja karboksüülrühm võivad võivad anda kondensatsioonireaktsiooni. Eraldub vesi ja tekib peptiidne rühmitus H O H O I II I II - N - H + H - O - C - à HOH + ---- N ------- C ---- ehk lihtsustatult -NH2 + HOOC- à -NH - CO- + H2O rühmitust -CONH- ( või -NHCO- vahet ju pole ) kutsutakse peptiidseks rühmituseks ja C - N sidet peptiidses rühmituses kutsutakse peptiidsidemeks
Taimetoiteelemendid Loengu konspekt 1) N taimetoitelemendina ja N- väetise liigid N on mineraalväetis. Esineb taimeded rakutuumas ja rakuplasmas nukleiinhapete, valkude, fermentide, ensüümide ja vitamiinide koostises. Taimedes olev üldlämmastik jaguneb kahte rühma : a) valklämmastik jaguneb lahustumise järgi nalja fraktsiooni : albumiinid, globuliinid, gluteliinid, prolamiinid b) mittevalguline lämmastik jaguneb 5 rühma : nitraat lämmastik, NH4-N, amiidne lämmastik, amiin lämmastik, aluselised lämmastiku ühendid (solaniin) Taimed omastavad lämmastikku mullast nitraatidena ja amooniumlämmastikuna. NH4-N ühineb taimekudedes mingi dikarboonhappega ja moodustub primaarne aminohape. NO3-lämmastik on loomadele ohtlik kui kuivaines on 0,07% , surmav 0,2%.taimedele ohtlik kui taime kuivaines on 0,1 %. Vees olev NO3-lämmastik on inimesele ohtlik kui on 22mg/l, loomadele ohtlik 45mg/l
Looduses domineerivad a,L-aminohapped · D,L-klassifikatsioon (D,L-nomenklatuur) Suhteline - baseerub kiraalse tsentri konfiguratsiooni võrdlusele glütseeraldehüüdi konfiguratsiooniga · R,S-klassifikatsioon (R,S-nomenklatuur) Absoluutne - baseerub kiraalse C aatomiga seotud funktsio-naalsete rühmade prioriteetsusele ("vanusele"). PEPTIIDSIDEME ISELOOMUSTUS · Karbonüülne =O ja amiidne -H on trans-konfiguratsioonis · On iseloomult osaline kaksikside (ajaliselt ~ 40%) · C N vaheline side on ~0,133 nm pikk, st lühem kui tüüpiline üksikside ja pikem kui kaksikside · Tänu kaksiksideme iseloomule on peptiidsideme 4 aatomit asetunud planaarselt · Peptiidi põhiskelett on kergelt laetud: amiidrühma N on osaliselt positiivne; karbonüülrühma O osaliselt negatiivne.
H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH à H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 · ETC., ETC., ETC. Aminohapped on vastavatest karbhapetest nõrgemad happed Alustena reageerivad aminohapped 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 30 · hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused H2N-CH(CH3) -COOH + HCl à Cl-( H3N+-CH(CH3) -COOH) Peptiidne (amiidne) kondensatsioon Aminorühm ja karboksüülrühm võivad võivad anda kondensatsioonireaktsiooni. Eraldub vesi ja tekib peptiidne rühmitus H O H O I II I II - N - H + H - O - C - à HOH + ---- N ------- C ---- ehk lihtsustatult -NH2 + HOOC- à -NH - CO- + H2O rühmitust -CONH- ( või -NHCO- vahet ju pole ) kutsutakse peptiidseks rühmituseks ja C - N sidet peptiidses rühmituses kutsutakse peptiidsidemeks
19) N taimetoitelemendina ja N- väetise liigid N on mineraalväetis. Esineb taimeded rakutuumas ja rakuplasmas nukleiinhapete, valkude, fermentide, ensüümide ja vitamiinide koostises. Taimedes olev üldlämmastik jaguneb kahte rühma : a) valklämmastik jaguneb lahustumise järgi nalja fraktsiooni : albumiinid, globuliinid, gluteliinid, prolamiinid b) mittevalguline lämmastik jaguneb 5 rühma : nitraat lämmastik, NH4-N, amiidne lämmastik, amiin lämmastik, aluselised lämmastiku ühendid (solaniin) Taimed omastavad lämmastikku mullast nitraatidena ja amooniumlämmastikuna. NH4-N ühineb taimekudedes mingi dikarboonhappega ja moodustub primaarne aminohape. NO3-lämmastik on loomadele ohtlik kui kuivaines on 0,07% , surmav 0,2%.taimedele ohtlik kui taime kuivaines on 0,1 %. Vees olev NO3-lämmastik on inimesele ohtlik kui on 22mg/l, loomadele ohtlik 45mg/l
või H2N-CH(CH3) -COOH + NH3 H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat · alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 · ETC., ETC., ETC. Aminohapped on vastavatest karbhapetest nõrgemad happed Alustena reageerivad aminohapped · hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused H2N-CH(CH3) -COOH + HCl Cl-( H3N+-CH(CH3) -COOH) Peptiidne (amiidne) kondensatsioon Aminorühm ja karboksüülrühm võivad võivad anda kondensatsioonireaktsiooni. Eraldub vesi ja tekib peptiidne rühmitus H O H O I II I II -N-H + H-O- C- HOH + ---- N ------- C ---- ehk lihtsustatult -NH2 + HOOC- -NH - CO- + H2O rühmitust -CONH- ( või -NHCO- vahet ju pole ) kutsutakse peptiidseks rühmituseks ja C - N sidet peptiidses rühmituses kutsutakse peptiidsidemeks
väga nõrgad alused. Summaarset aluselisust määratakse nt lubja, tsemendi, vee, heitvee jaoks, tulemused antakse enamasti OH- moolide arvuga proovi massiühiku kohta. Muud analüüdid (nt räni, väävel, ketoonid). HA-tiitrimine on nii odav, et seda rakendatakse ka paljude teiste analüütide jaoks, mis iseenesest pole ei happed ega alused. Analüüt tuleb sel juhul muuta kujule, mis oleks hape või alus. Määratakse ka elemente, nt lämmastik (amiinne, amiidne: Kjeldahli meetodiga), räni, väävel ja aineid (estrid, dioolid). 60. Millised omadused peavad olema ainel, et teda saaks kasutada happe-aluse indikaatoriks? Tooge näiteid happe-aluse indikaatorite kohta. Happe-aluse indikaatorid on nõrged happed või alused, mille protoneerunud või deprotoneerunud vormid on lahuses eri värvi. Levinumad indikaatorid on nt metüüloranz (punasest kollaseks pH 3.0 4.4, sobib aluste tiitrimiseks tugeva happega) ja fenoolftaleiin (värvitu-roosa pH 8
annaabi.ee 
