aluseline oksiid, neutraalne oksiid, amfoteerne oksiid, hüdroksiid, leelis, amfoteerne hüdroksiid, hapnikhape, vesiniksool, neutralisatsioonireaktsioon 2. Hapete ja happeanioonide valemid ja nimetused 3. Oksiidide, hüdroksiidide ja soolade (sh vesiniksoolade) valemite ja nimetuste koostamine 4. Anorgaaniliste ainete liigitamine põhiklassidesse 5. Oksiidide liigitamine keemiliste omaduste põhjal (happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks oksiidideks) 6. Hapete liigitamine (tugevuse, prootonite arvu ja hapniku sisalduse järgi) 7. Hüdroksiidide liigitamine lahustuvuse (tugevuse) järgi 8. Soolade liigitamine lihtsoolad, vesiniksoolad, kristallhüdraadid 9. Võrrandite koostamine oksiidide, hapete, aluste ja soolade keemiliste omaduste ning saamise kohta, arvestades reaktsioonide toimumise tingimusi · metall + hapnik (aluseline) oksiid · mittemetall + hapnik (happeline) oksiid
+ H2o, c)Mg + H2O. 9) Millised järgmistest metallidest reageerivad a) hapete lahustega, b) veega tavatingimustes, c)kuumutamisel veeauruga(ei reag tavatingimustes): Ca, Hg, Ni, Zn, Li, Sn, Au, Mg? Kirjutage toimuvate reaktsioonide võrrandid. 10) Mitu kuupdetsieetrit vesinikku (normaaltingimustesa9 eraldub 15 g kaltsiumi reageerimiselveega? 11) Milliseid hüdroksiide nimetatakse amfoteerseteks? 12) Millised metallid reageerivad leelistega? 13) Mis on hüdroksokompleks? Kuidas ta tekib? 14) Kirjutage järgmiste reaktsioonide võrrandid: a) Al(OH)3 + NaOH, b) Zn + NaOH. 6.4 metallide reageerimine soolade lahustega 6.5 reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid 6.6 Lämmastikhappe ja kontsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega 6.7 redoksreaktsioonide tasakaalustamine
(oksüdatsiooniastmes -2). Oksiidide saamine Lihtainete vaheline reaktsioon Paljusid oksiide võib saada lihtaine reageerimisel hapnikuga. Näide: C + O2 =CO2 Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel Paljusid oksiide on võimalik saada neile vastavate hüdroksiidide või ka mõnede soolade(eelküige karbonaatide) lagundamisel kõrgel temperatuuril. Näide: Cu(OH)2 = CuO + H2O CaCO3= CaO + CO2 Liigitus Oksiide liigitatakse aluselisteks, happelisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks. Aluselised oksiidid Aluselisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide(leelis-ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Nendele vastavad hüdroksiidid on vees hästilahstuvad tugevad alused ehk leelised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselise. Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidi vees praktiliselt ei lahustu. Reageerimine hapetega
Anorgaanilised ained oksiidid hüdroksiidid happed soolad Oksiidid Oksiidid liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik koostise järgi liigitatakse oksiide · metallioksiidideks (FeO, Al2O3) · mittemetallioksiidideks ( CO2, P2O5) omaduste järgi liigitatakse oksiide · happelisteks (SO2, CO2, P4O10 jne.) · aluselisteks (Na2O, Fe2O3, MgO jne.) · amfoteerseteks (Al2O3,ZnO) Aluselised oksiidid on moodustunud metalliaatomitest ja hapniku aatomitest Reageerivad hapetega moodustades soola ja vee Nimetuste andmisel lisatakse metalli nimetusele sõna "oksiid", muutuva o.a.ga metalli puhul näidatakse sulgudes metalli o.a. või kasutatakse eesliiteid, näiteks: · Na2O naatriumoksiid · FeO raud(II)oksiid · Fe2O3 raud(III)oksiid ehk diraudtrioksiid Happelised oksiidid
ANORGAANILISED AINED OKSIIDID - Ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Oksiide saadakse: Lihtainete vaheline reaktsioon 2Mg + O2 -> 2MgO CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O Hüdroksiidide ja karbonaatide kuumutamisel MgCO3 --to> MgO + Co2 OKSIIDIDE LIIGITUS - Oksiide saab liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks ning neutraalseteks oksiidideks (happelisust, ega aluselisust üldse ei avaldu) ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3).
CuO+H2SO4-H2O+CuSO4 CuO+SO3-CuSO4 CuO+Fe-Fe2O3+Cu CuO+MgSO3-MgO+CuSO3 2. Järgnevalt on toodud erinevate oksiidide loetelu: N2O, SiO2, MgO, SO3, FeO, CO, Na2O, ZnO, K2O, Al2O3 a) Andke kõikide oksiidide nomenklatuursed nimetused! dilämmastikoksiid, ränidioksiid, magneesiumoksiid, vääveltrioksiid, raud(II)oksiid, süsinikoksiid, naatriumoksiid, tsink(II)oksiid, kaaliumoksiid, alumiinium(III)oksiid b) Grupeerige oksiidid kas happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks või neutraalseteks! Neutraalne: CO N2O Happeline: SiO2 SO3 Aluseline: MgO FeO Na2O ZnO K2O Al2O3 Amforteersed: Feo ZnO Al2O3 c) Millised toodud oksiididest reageerivad NORMAALTINGIMUSTEL veega? Kirjutage ja tasakaalustage vastavate reaktsioonide võrrandid! MgO+H2O-Mg(OH)2 Na2O+H2O-2NaOH K2O+H2O-2KOH 3. Antud on anorgaaniliste ainete loetelu: Fe, FeO, BaO, CO2, Ag, Zn(OH)2, ZnO, P2O5, K2CO3, Cu a) Millised antud ainetest reageerivad lahjendatud väävelhappega? Kirjutage ja
Siiski kõrgematel temperatuuridel kontsentreeritud väävelhape ja kontsentreeritud lämmastikhape astuvad reaktsiooni alumiiniumiga ning väävelhape redutseerub SO2ni ja lämmastikhape NO2ni. 6) Reageerimine leelistega ( Al(OH)3 + NaOH > Na[Al(OH)4] ) Moodustuvad hüdroksüaluminaadid. Leelistega reageerivad ka alumiiniumoksiid ja alumiiniumhüdroksiid. Veega mittereageerivaid, ent hapete kui ka leelistega reageerivaid oksiide ja hüdroksiide nimetatakse amfoteerseteks. 7) Reageerimine sooladega ( 2Al + 3CuCl2 > 2AlCl3 + 3Cu ) Oksiidikihist vabastatud alumiinium tõrjub temast vähemaktiivsemaid metallse nende vesilahustest välja. 8) Aluminotermia ( 2Al + Fe2O3 _ Al2O3 + 2Fe ) Alumiiniumi omadust kõrgel kuumusel teisi metalle nende oksiididest välja tõrjuda nimetatakse aluminotermiaks. Seda kasutatakse mitmete metallide (kroomi, vanaadiumi, raua jt) metallide tööstuslikuks tootmiseks.
orienteeritud molekulidest. Mitselle moodustavate PAA-de hulka kuuluvad kõik 4 pesemisvahendid ja emulgaatorid. Pindaktiivsed ained on disperssete süsteemide efektiivsed stabiliseerijad.[2] Pindaktiivseid aineid jaotatakse vastavalt mitselle moodustava osa iseloomule anioonaktiivseteks, katioonaktiivseteks, mitteionogeenseteks ja amfoteerseteks.[2] Anioonaktiivsetes pindaktiivsetes ainetes on aktiivne osa negatiivse laenguga. Katioonaktiivsetes pindaktiivsetes ainetes on aktiivne osa positiivse laenguga. Mitteionogeenseid pindaktiivsed ained lahuses ioone ei moodusta.[2] Amfoteersed pindaktiivsed ained toimivad neutraalses keskkonnas mitteionogeenselt, aluselises keskkonnas anioonaktiivselt ja happelises keskkonnas katioonaktiivselt.[2]
Mida rohkem muld sisaldab ibet ja huumust, seda rikkam on ta kolloidide poolest. Kõige enam sisaldavad kolloide huumusrikkad savi- ja liivsavimullad. Kolloidide vaesed on liivmullad - rikkad savimullad ! Vastavalt sellele, milliseid ioone tuuma pindmised molekulid ümbritsevatesse lahusesse dissotsieerivad, jaotatakse kolloidid happelisteks ehk atsidoitseteks, aluselisteks ehk basoidseteks, ja amfoteerseteks kolloidideks. K. võivad esineda mullas kahes olekus : hõljuvas olekus ehk soolina ja sültja helbetaolise sadestisena ehk geelina. Et k. Kannavad elektrilaengut, siis osalevad nad aktiivselt mullas toimuvates füüsikalis-keemilistes protsessides. Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontentratsiooni. Nende hulgalisest vahekorrast olenevalt on muld kas happeline, aluseline või leeliseline
•Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (nt. Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (nt. SO4 2-). •NaNO3 – naatriumnitraat •Cr2(SO4)3 – kroom(III)sulfaat (loeme: kroom-kolm-sulfaat) 24. Oksiidid. Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. •Keemiliste omaduste alusel saab oksiide liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks. Lisaks on mõned oksiidid, millele happelisust ega aluselisust üldse ei avaldu – need on neutraalsed oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Nende hulka kuulub enamik metallioksiide, nt. kaltsiumoksiid, naatriumoksiid, raud(II)oksiid. Neis esineb kas iooniline voi kovalentne polaarne side. Aktiivsete metallide (leelis- ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. (nt, KOH, NaOH jt). Vähemaktiivsete
anioonidest Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (nt Ca 2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (nt SO 42-) 24. Oksiidid. Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side Keemiliste omaduste alusel saab oksiide liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks. Lisaks on mõned oksiidid, millele happelisust ega aluselisust üldse ei avaldu – need on neutraalsed oksiidid Aluselised oksiidid Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamik metallioksiide nt kaltsiumoksiid, naatriumoksiid, raud(II)oksiid. Neis esineb kas iooniline või kovalentne polaarne side
5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O3) 2) lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2) Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks. Aluselised oksiidid on metallioksiidid, happelised aga mittemetallioksiidid. Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib hape (CO2+H2O -> H2CO3), aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega. Tuua näiteid õhus, vees ja maakoores leiduvatest oksiididest. Õhus: Süsinikdioksiid e. Süsihappegaas (CO2), 0,03% Vees: Vesi (H2O), 75% Maa pinnast
Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (nt. Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (nt. SO4 2-). NaNO3 naatriumnitraat Cr2(SO4)3 kroom(III)sulfaat (loeme: kroom-kolm-sulfaat) 24. Oksiidid. Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Keemiliste omaduste alusel saab oksiide liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks. Lisaks on mõned oksiidid, millele happelisust ega aluselisust üldse ei avaldu need on neutraalsed oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamik metallioksiide, nt. kaltsiumoksiid, naatriumoksiid, raud(II)oksiid. Neis esineb kas iooniline voi kovalentne polaarne side. Aktiivsete metallide (leelis- ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. (nt, KOH, NaOH jt).
eritavad lahusesse vesinikioone (H+), nimetatakse happelisteks ehk atsidoidseteks kolloidideks. Kolloidosakesi, mille tuuma pindmised molekulid dissotsieeruvad alustena st. eritavad lahusesse hüdroksüülioone (OH-), nimetatakse aluselisteks ehk basoidseteks kolloidideks. Osad elemendid (Fe, Al, Mn jt) dissotsieeruvad kolloidses olekus sõltuvalt keskkonna reaktsioonist kas happena või alusena. Selliseid kolloide nimetatakse amfoteerseteks kolloidideks. Eesti muldades põhimassi moodustavad negatiivse laenguga atsitoidsed kolloidid. Suurem osa neist on ränihappe- ja huumuskolloidid. Kolloidide esinemisel hajutatult nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nimetatakse seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks (soolgeel). Võib olla pöörduv või pöördumatu
Kui on tuum, millel esimene laengute kiht käitub nagu happeline kolloid, siis sellele kihile järgneb vastandioonidekiht. Osa neist on tuuma lähedal, osa aga jäävad tuumast suhteliselt kaugele lahusesse. Neid kolloide, millised käituvad happena, nimeatakse happelistes ehk atsidoitseteks kolloidideks. Neid, mis käituvad aluselna, nimetatakse basoidseteks kolloidideks. Raua-alumiiniumi kolloidid võivad käituda nii ja naa, olenevalt keskkonna pH-st ja neid nimetatakse amfoteerseteks kolloidideks. Mida raskema lõimisega muld (savimuld), seda rohkem on kolloide, samuti, mida huumusrikkam muld, seda rohkem kolloide. Kolloidid tunneb ära näiteks, kui on savine pinnas ja vihma sajab ja tekivad loigud, mis on mitu päeva hägused, siis nendes loikudes hõljuvad koloidid. Vad hõljuvad, sest sama laenguga kolloidid tõukuvad üksteisest eemale. Kolloidlahust nimetatakse sooliks. Kui kolloidlahus vananeb, kui kuivab, kui sinna lahusesse satuvad elektrolüüdid (soolad),
annaabi.ee 
