Eestis on ametlikustamisel koordinaatsüsteem L-EST. sisuliselt on seda süsteemi kasutatud juba aastaid. L-EST koordinaatsüsteemis toodetakse Eesti põhikaarti ja ehitatakse geodeetilisi võrke. Siiani on laialdaselt kasutusel nõukogudeaegsed kaardid, millel on erinev koordinaatsüsteem. Tuntumad on nn O-süsteem, millel tunnuseks on Eesti kaardilehtede O-tähega algavad numbrid (peamiselt salajased kaardid) ning C-süsteem, lehe numbrid algavad Eesti ala kohta C-tähega (olid ametkondlikuks kasutamiseks). Lisaks on Eestis mitusada nn kohalikku koordinaatsüsteemi, mis loodi Nõukogude ajal salastamise eesmärgil (sisuliselt iga suurema asula jaoks oma). Neid kasutatakse siiamaani linnades ja alevites oma andmete haldamiseks. Kahjuks on kohalike koordinaatsüsteemide täpne seos tervet riiki katvate süsteemidega teadmata, vastavad mõõdistamised ja arvutused on kulukad. Enamasti on tegu Pulkovo-42 süsteemi modifikatsiooniga, millele on rakendatud nihet ja pööramist
Soovisime kaasata uurimusse erinevate vanuserühmade ja haridusega ning perekuuluvusega inimesi, et saada läbilõikelist hinnangut meeste ja naiste vaheliste erinevuste lõikes. Peamise uuritavate grupi moodustas Justiitsministeeriumi haldusalas toimiva ametkonna töötajaskond, millele lisandus karistamisega seotud teiste valdkondade esindajad kohtutäitur, parkimiskontroll, jurist. PROTSEDUUR Esmalt töötasime välja küsimustiku (vt.Lisa 1), mille ametkondlikuks kasutamiseks lõime ka eformulari, mis asub www.eformular.com/volberg12/erinevused ning ühtlasi võtsime kasutusele ka paberversiooni kuna ei saanud muidu kodutöö suhteliselt piiratud aja jooksul olla kindlad tagasisides vastuste näol. Pealegi eeldas osade vastajate tagasiside saamine nendega vahetut suhtlemist küsimustele vastuste saamiseks. Eformulari saatsime laiali ametkondlikult ( osa ametkonna väliseid inimesi vastas samuti eformulari täites ) ning paberkandjal küsimustiku
Kõne peeti salajasel istungil, kongressi ajal teatati, et on veel salajane istung ning sinna kõik kongressi delegaadid ei pääsenud. Ei pääsenud ka väliskülalised. Oli mõeldud ainult nendele, kes siseriiklikult olid kongressile valitud. Ametlikult jäi Hrustsovi kõne saladuseks 1989. aastani, mil ta esimest korda NSVL-s publitseeriti. Kõne tõi kaasa väga elava vastukaja. Kuidas kõne avalikkuse ette jõudis? 100% selgust ei ole, tõenäoliselt pääses kõne Poola kaudu. Ametkondlikuks tarbimiseks trükiti kõnet pea 10 000 eksemplari. Need saadeti üle NSVL laiali. Korraldati parteikoosolekud, kus loeti kõne ette. Kõik trükitud variandid olid nummerdatud ja tuli tagasi saata. Kõik eksemplarid tuli ametlikult hävitada. Mitmed variandid on siiski alles jäänud. Kui tollast sisepoliitilist olukorda ja tausta arvestada, oli tegemist väga olulise sündmusega. Muutused idablokiriikides. Kõne oli katalüsaatoriks Poola ja Ungari sündmustele
on vajalik kodanikke sarnaselt kohelda (tihti pakutakse teenust geograafiliselt hajusalt), seega on standard see, mis tagab ühesuguse teenuse pakkumise taseme. Avaliku sektori teenused on bürokraatlikumad, sest avalikus sektoris on kehtestatud suuremad nõudmised käitumisele ja info konfidentsiaalsusele. Andmete töötlemine, et tagada salastatus, eeldab põhjalikumat ettekirjutust ehk siis bürokraatlikkust (näiteks info, mis on ametkondlikuks kasutamiseks või lausa riigisaladusega). Avaliku sektori asutused peavad tagama töökorralduse pikaajaliselt - avaliku sektori asutused ei konkureeri omavahel, seega ühe asutuse kadumisel turg erasektoriga sarnaselt uut asutust ei tekita. Seega on loodud bürokraatlikumad reeglid teenuse järjepidevaks pakkumiseks. Eelarve on jagatud arvestades, et teenust suudetakse pakkuda kõik 12 kuud. 6. Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud?
Ta kuulub Eesti esimene punane harilik võipätakas, kivisisalik, kassikakk, metsis ja lendorav. äärmiselt ohustatud (CR) liikide sekka. nimestik anti 1982. aastal Esimene Eesti punane nimestik koostati 1979. aastal. Algselt ametkondlikuks välja illustreeritud "Punase kasutamiseks mõeldud andmebaasi põhjal anti 1982. aastal välja Kui liigi väljasuremisoht on suur, siis määratakse talle raamatuna". värvijoonistega raamat. Teine punane nimestik valmis 1988 ja see avaldati kategooria ohustatud (EN)
ja kitsalt piiritletud ülesanne materjali koguda ,,tehniliste" ülesannete jaoks. * Moonutamise süsteemist ei saanud needki mööda, eriti kui ajad muutusid Hrustsevi ,,sula" järel # järeldused ei saanud olla kriitilised kehtiva ühiskonnakorra suhtes, üldistuste tegemine oli väga piiratud. Kui tulemused ise olid sobimatud üritati nendest raportidest lahti saada ja nad jäid ringlema vaid ,,ametkondlikuks kasutamiseks". Praegu veel järelmõjud sellisest mõtlemisest: Sotsioloogia on teatav andmete kogumise tehnika - Aga: kas sotsioloog jääbki ainult küsitluste tegijaks ja faktide kogujaks? * Mõnevõrra on sotsioloogid ka ise tahtnud esitleda oma tegevust eelkõige materjalide kogumise meetodina. keskendudes tabelitele ja keerulistele statistilistele meetoditele. # Ühe põhjusena on olnud püüe saavutada tunnustatud/aktsepteeritud teaduse
tsensoriteks. Lehe juures aga kutsuti seda isikut poliittoimetajaks. 1960. a-te keskpaigast nimetasid nad end ka omavahel toimetajateks. Nõukogude tsensuurile oli ainuomane eel- ja järeltsensuuri ühendamine. Jälgiti ka raadio- ja telesaateid: enne kui saade eetrisse läks, pidi tsensor selle tekstile loa andma. Tsensuuri suunas NLKP ja sellega oli seotud julgeolek! Andmed tsensuuri organisatsioonist, iseloomust ja töömeetoditest olid salastatud. Tööeeskirjad levisid piiratult ametkondlikuks kasutamiseks. Alusdokumendid tulid Moskvast. Tsensuuritöötajatelt võeti tööle asumisel vaikimiskohustuse kohta allkiri. Tsensori üle valitses järeltsensuur, nn Moskva silm. Tsensuurile allutatud temaatika võiks jagada mitmesse kihti (vt Maimik): · Tabuteemad mida ei tohtinud üldse puutuda · Pühad teemad võis käsitleda vaid rituaalselt, ettekirjutuste kohaselt · Ideoloogilised teemad (ühiskonna poliitilise struktuuri käsitlused)
annaabi.ee 
