Claes Oldenburg Claes sündis 1929.aastal Rootsis Liitus 1950. aastate lõpus noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Kuulsuse võitis ta kolmemõõtmeliste teostega, mis jäljendasid tavalisi objekte ameerikalikke standardtoite või kodumajapidamise esemeid. http://www.eg.bucknell.edu/~hyde/FrankLloydWright/Images/IMG_4553Copying.jpg Apple Core http://faculty.evansville.edu/rl29/art105/img/oldenburg_clothespin.jpg Clothespin http://www.artsconnected.org/artsnetmn/whatsart/oldec01d.jpg Spoonbridge and Cherry http://academics.smcvt.edu/gblasdel/art/C.%20Oldenburg,%20Floor%20Cake.jpg Floor cake Teoste materjaliks enamasti: Erksate emailvärvidega kaetud kile Madratsitäidis
fotoaparaatidest, pudelikorkidest või muust sellisest Cesar- alustas vanametalli kokkukeevitamisega mille leidis prügimäelt. 1960 autovrakkide kokkupressimisele **Kes olid kaks tuntumat neodada esindajat USAs R.Rauschenberg ja J.Johns **Mida kujutas endast neodada variant junk art Utiilikunst- tehti assamblaaze palgijuppidest, autorehvidest ja muust prügimäematerjalist. **Milline seos oli popkunstnike loomingu ja tavalise argielu vahel? Kunstnikud jäljendasid tavalisi objekte-ameerikalikke standardtoite või kodumajapidamise esemeid. **Kust võttis oma teoste motiivid Roy Lichtenstein? Miks on ta maalidel sageli näha korrapäraselt paigutatud punktikesi? Koomiksid, plakatid, kommertstrükised. Ta vihjab punktidega, et suurlinna elanike visuaalne maailm koosneb suures osas punktidest-kes teleekraanil või trükipildis **Milliseid materjale ja vahendeid kasutasid oma teoste loomisel popskulptorid?Nimeta neist kuulsaim Mööbliesemed ühendatud proosalises tegevuses inimfiguuridega
hindadega parima kättesaadavusegakesklinnast välja äärelinnadesse. Kesklinnas kasvab maa- ja kontoripindade hind väga kõrgeks, mistõttu sealsed hooned hakkavad kasvama kõrgustesse, mis on ilmekas Põhja-Ameerikasuurlinnades. Euroopa linnades, eriti Põhjamaades ja ka endises Nõukogude Liidus, kus avalikul võimul on linna planeerimisel olnud märksa suurem roll ja kus paljudel juhtudel on tegemist arhitektuuriliselt üliväärtuslike vanalinnadega, ei ole ameerikalikke city-sid välja kujunenud. Maa hind sellistes keskustes on aga analoogselt väga kõrge tootmine ja elamine on sealt välja tõrjutud ning asendatud teeninduse, eelkõige infoteenindus- ja vaba aja veetmise struktuuridega. Inimese negatiivne mõju biosfäärile avaldub erivades ja metkesistes vormides : *suuremahuline metsade hävitamine. * maade kõrbestumine
Kas globaliseerumist saab seostada amerikaniseerumisega? Kultuuri tasandil ei saa globaliseerumist amerikaniseerumisega seostada. Eksiarvamust põhjustab see, et igaüks tunneb välismaal reisides ära Ameerika logod ja inglise keele ning teevad sellest järelduse, et maailm ongi amerikaniseerunud. Tegelikult maailm ei kõnele rohkem inglise keelt ega söö iga päev ameerika kiirsöögikohtades. Mulje, et globaliseerumine levitab spetsiifiliselt ameerikalikke jooni, tuleneb ingliskeelsete logode, brändide ja Tsärkide levikust, kuid esmamulje võib olla petlik. Näiteks McDonald's. Kõik 800 Jaapanis asuvat McDonald'si restorani kuuluvad jaapani omanikele ning serveerivad hamburgereid wasab'i, teriyak'i, mizo ja riisiga, Indoneesiaskuuluvad kõik restoranid kohalikule moslemist ärimehele ja igapäevases menüüs on vürtsikas kana. Neid restorane seob vaid ühine logo ja frantsiisilepingud. Islamiseerunud Euroopa
3) Kirjelda lähemalt kolme kuulsa USAs tegutsenud pop-kunstniku loomingut (teemad, motiivid, tehnikad jne)! Vaata ka vastavaid reproduktsioone! Claes Oldenburg Roy Lichtenstein Andy Warhol Kuulsuse võitis ta Sai kuulsaks Kuulsaim, järjekindlaim ja kolmemõõtmeliste teostega, suuremõõtmeliste mõjurikkaim popkunstnik. mis jäljendasid tavalisi tahvelmaalidega, mille aine Ka tema alustas objekte--ameerikalikke oli võetud tarbegraafikuna,mis aitas standardtoite või kommertstrükistest, tal äärmsuseni arendada kodumajapidamise esemeid. plakatitest, aga just eriti popkunstile omase Teoste materjaliks oli koomiksitest. Tema teosed kommertslike ja erksate emailvärvidega kujutavad endast mõne standardsete kaetud kile ja üksiku kujundi valmiskujundite kasutamise. madratsitäidis. Väga suurendamist
Kõigil ameerika popkunstnikel on üksteisest selgesti eristatav käekiri, nn. oma ,,firmastiil". KUNSTNIKUD CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate lõpus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Küll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmemõõtmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis jäljendasid banaalseid objekte ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on näiteks erksalt emailvärvidega kaetud kilekotid ja madratsitäidis. Väga oluliseks pidas Oldenburg teose suurust ja nõnda asetas ta näitusesaali põrandale meetripaksuse hamburgeri või paarimeetrise viineri salatiga. Eriti sokeerivalt mõjusid loomulikult kõvade esemete imitatsioonid poolpehmes materjalis (nt. hiiglaslik kirjutusmasin, wc pott jne). Oldenburg deklareerib: ,,..
Kõigil ameerika popkunstnikel on üksteisest selgesti eristatav käekiri, nn. oma „firmastiil“. KUNSTNIKUD ● CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate lõpus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Küll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmemõõtmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis jäljendasid banaalseid objekte – ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on näiteks erksalt emailvärvidega kaetud kilekotid ja madratsitäidis. Väga oluliseks pidas Oldenburg teose suurust ja nõnda asetas ta näitusesaali põrandale meetripaksuse hamburgeri või paarimeetrise viineri salatiga. Eriti šokeerivalt mõjusid loomulikult kõvade esemete imitatsioonid poolpehmes materjalis (nt. hiiglaslik kirjutusmasin, wc pott jne). Oldenburg deklareerib: „..
Kõigil ameerika popkunstnikel on üksteisest selgesti eristatav käekiri, nn. oma ,,firmastiil". KUNSTNIKUD CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate lõpus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Küll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmemõõtmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis jäljendasid banaalseid objekte ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on näiteks erksalt emailvärvidega kaetud kilekotid ja madratsitäidis. Väga oluliseks pidas Oldenburg teose suurust ja nõnda asetas ta näitusesaali põrandale meetripaksuse hamburgeri või paarimeetrise viineri salatiga. Eriti sokeerivalt mõjusid loomulikult kõvade esemete imitatsioonid poolpehmes materjalis (nt. hiiglaslik kirjutusmasin, wc pott jne). Oldenburg deklareerib: ,,..
tehnikate kasuks. Kõigil ameerika popkunstnikel on üksteisest selgesti eristatav käekiri, nn. oma ,,firmastiil". KUNSTNIKUD CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate lõpus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Küll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmemõõtmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis jäljendasid banaalseid objekte ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on näiteks erksalt emailvärvidega kaetud kilekotid ja madratsitäidis. Väga oluliseks pidas Oldenburg teose suurust ja nõnda asetas ta näitusesaali põrandale meetripaksuse hamburgeri või paarimeetrise viineri salatiga. Eriti sokeerivalt mõjusid loomulikult kõvade esemete imitatsioonid poolpehmes materjalis (nt. hiiglaslik kirjutusmasin, wc pott jne). Oldenburg deklareerib: ,,..
Sageli olid ajakirjanduse vastu algatatud kohtuprotsessid tingitud lihtsalt ebaprofessionaalsusest, mitte ajakirjandusvabaduse piiride küsimustest. ... ja ideoloogia muutub Kutse-eetika Kutse-eetika probleemid kerkisid esile seda enam, mida keerulisemaks muutusid ühiskonnasuhted ja suurenes ajakirjanduse mõjujõud. 1930. aastate alguses hakati eesti ajakirjanduses rohkem kõnelema avalikkuse ja üldiste huvide teenimisest, laskumata poliitiliste või ärihuvide surve alla. Uusi, nn ameerikalikke töövõtteid Eesti ühiskonda kandes kaasnesid arutlused, milline on ajakirjaniku roll eesti ühiskonnas. Paraku jäi puudu just erialateadmistest, vältimaks eetilisi libastumisi. 1930. aastatel Eestisse jõudnud majanduskriisi olukorras tuli kutselise ajakirjanikul hakata konkureerima selle tööjõuga, kes tuli nö tänavalt ega teadnud ajakirjanikutöö nõuetest suurt midagi. See hoogustas EALi arutlusi selle üle, keda lugeda ajakirjanikuks ja mille alusel seda teha
annaabi.ee 
