Ecuador, Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik- Euraasias ja Gabon ja Kamerun- Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks, Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida Indias ja Indoneesias dzungliks. [3] Foto 3 : Vihmametsade asukohad Me kaotame juba ühe maailma suurima bioloogilise aarde, kui alles hakkame selle väärtust hindama. Ekspertide hinnangul hävitatakse viimased vihmametsad vähem kui 40 aastaga. Amasoonas Amasoonase vihmamets katab üle 400 miljoni hektari maad, hõivates maad nii Brasiilias, Venetsueelas, Colombias ja Ecuadori ning Peruu Andide ida poolses osas. Kui Amazonas oleks riik, oleks see ühekas suurim riik. Amasoonase vihmametsa on kirjeldatud kui meie planeedi kopse, sest sest see varustab Maailma hapnikuga, pidevalt kasutades selleks süsihappegaasi. Rohkem kui 20 % Maailma hapnikust toodetakse Amasoonase vihmametsas.
Keskmine temp. on Sademed vihmad viivad märgata mangroovitaimi. kapibaara, anakonda, jaaguar, marju. Materjale keha katteks +25 C. Ja aastas toitained sügavale. Näide: mangroov, viigipuu, taapir, aara. võtavad suured puulehed. sajab 2000 mm. amasoonase viktooria, Kohati tegeletakse kakaopuu, kautsukipuu, maaviljelusega. Uute põldude hiidbambus. jaoks rajutakse metsa. Seal
abrotanum) põletamisel saadud tuhast salvi, millel olevat võime habe kiiremini kasvama panna, et siis mehisem välja näha. Koirohust (A. absinthium) valmistatud teed on soovitatud anda juua sapistele naistele, siis pidavat nende kurjus üle minema. Saksamaal usuti, et puju kaitseb kandjat musta maagia, haiguste, kurjade vaimude ja halva õnne eest. Kui aga keegi kavatseb reisida Lõuna-Ameerika vihmametsadesse, siis võib ta seal kohtuda ilusa roosaõielise liaaniga, kellel tore nimi amasoonase kaapiväät (Banisteriopsis caapi). Kaapiväät on Lõuna-Ameerika loodeosa "vägev ravim", mis ravib nii ravitsejat kui ravialust. Kasutatakse taime kuivatatud või värsket koort. Amasoonase samaanid joovad kaapiväädist valmistatud jooki, et saada ühendus vaimude maailmaga, mis aitab neil haigusi ravida, kohut mõista ja tulevikku ette näha. Kui jooki kasutatakse ravimiseks, siis joob seda samaan, mitte haige.
Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: ferralliitmullad Taimed: 1-2m kõrrelised,
taimed. Rohked taimed, soe ja niiske kliima ning aastaaegade mitte erinemi- ne põhjustavad selle,et taimed saavad õitseda ja vilju kanda sama aegselt, mis tekitab vihmametsas tugevat lõhna. Taimed ühtlustavad veeringet ja pidurdavad kasvuhooneefekti, tarbivad üleliigset süsihappegaasi ning puhastavad vett. Vihmametsades kasvavad näiteks järgmised taimed:viigipuu hiidbambus, kautsukipuu, kakaopuu, mangroovtaimed ning Lõuna-Ameerikas amasoonase viktooria. Loomastik on samuti väga liigirohke. Vihmametsad on väga lärmakad, sest seal on väga palju erinevaid linde ja loomi. Loomadest ühed kärarikkamad on kindlasti ahvid, keda on vihmametsades palju ja erinevaid liike. Ega vihmametsast ka suured ja hirmsad kaslased ei puudu. Enamus vihmametsade loomastikust elab puudel ja nii mõnedki loomad liiguvad ringi vaid öösiti. Vihmametsades elavad veel näiteks jõehobud, tõmmukaimanid, suurimad maod planeedil Maa: anakondad jne
on +25 C. Ja aastas alumiiniumoksiide. Sademed kallastel võib märgata mangroovitaimi. Näide: gorilla, tõmmukaiman, sajab 2000 mm. vihmad viivad toitained kapibaara, anakonda, jaaguar, taapir, sügavale. Näide: mangroov, viigipuu, amasoonase aara. viktooria, kakaopuu, kautsukipuu, hiidbambus.
Väga palju kunstliku niisutamist kasutatakse Egiptuses, Paksitanis ja Jaapanis. 14. Mida tähendab roheline revolutsioon? Roheliseks revolutsiooniks on hakatud nimetama üritust parandada maailma toitlusolusid, peamiselt Lõuna riikide teraviljatoodangut suurendades. 15. Iseloomusta tollipiirangute ja nende kaotamise mõju põllumajandusele! 16. Kus ja miks kasutatakse tänapäeval alepõllundust? Alepõllundus on eriti iseloomulik vihmametsade piirkondadele (Amasoonase jõgukinnas, AafrikasKongo jõgikonnas ning Indoneesias ja Malaisias) 17. Miks on talu olnud sajandeid põllumajanduse tähtsaim tootmisvorm? 18. Millised majanduslikud ja looduslikud probleemid kaasnevad monokultuuride kasvatamisega? 19. Iseloomusta istandusriikide tähtsust põllumajanduses! 20. Millised on toiduainetetööstuse harud? Osa toitainetööstuse harudest(liha, leiva, õlle, veinitööstus)on juba sajandeid vanad , kuid
d)Populatsiooni tervislik seisund e)Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsioonidega 7.Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjuvad vaadeldavat ökosüsteemi 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad igihalja vööndina ekvaatorilähedase ala Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ning Kaug-Aasias. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega Liigirohkeimad on Malai saarestiku ja Amasoonase vihametsad, järgnevad Kesk-Ameerika ja Aafrika vihmametsad. Laiemas tähenduses kuuluvad vihmametsade hulka ka mõningate sademeterohkete alade igihaljad metsakooslused, mis paiknevad lähistroopikas ja parasvöötme soojemas osas. Ümbritseb maakera ekvatoriaalse vööna ja katkeb vaid mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Aasta keskmised temperatuurid kõiguvad vaid mõne kraadi ulatuses 20- 26 kraadi piires. Alumistes rinnetes on õhk pidevalt auruga küllastatud.
fluorosüsivesinikud(HFC), perfluorosüsivesinikud(PFC), väävelheksafluoriid(SF8) jne. Gaasid, mis takistavad UV- ja infrapunakiirgust peegeldumist maapinnalt kosmosesse. 2 3Mida toob kaasa kliima soojenemine? Kliima soojenemisel võivad muutuda kiskja-saak suhete ,areaalide, lindude pesitsusalad, taimede pungade puhkamise muutused.Kevad algab varem. Areaalide liikumine põhjapoole: liblikas pruun kuldtiib liigub põhjapoole, kuna vajab jahemat kliima. Lookalsed muutused: Amasoonase vihmamatsade alade asemel tekkivad hoopis muud metsad. ·Ookeani hapestumine ja soojenemine toob kaasa korallirahude häired ja võimalik ka hävingu ning mõju on kõigile ökoteenustele mida rahud pakuvad ·Järgmise aastatuhande jooksul tõuseb merede tase ·Mäestike liustikud kaovad, mis toob kaasa niisutussüsteemide hävingu ning muudab umbes 20 25% elanikkonna praegust eluviisi ·Muutused temperatuuris ja vee ringes toovad kaasa regionaalsete kliimatingimuste
annaabi.ee 
