Kopsupõletik võib olla 1. Primaarne 2. Sekundaarne Jaotatakse ka patoloogilise pinna ulatuse järgi: · Lobaarsed · Lobilaarsed · Diffuussed · pleuropneumooniad ·Kopsude respiratoorne pind on väga suur (hobusel 500 m2). Tõsisemad hingamishäired tekivad hingamispinna väljalülitamisel. Põletiku puhul on hingamishäirete tekkeks vajalik väiksema hingamispinna kasutuks muutumine. Respiratoorse pinna vähenemine tekib põletikulisest infiltraadist ja alveolaarruumi kuhjuvast põletikulisest eksudaadist. · Kopsupõletiku puhul hingamine kiirem ja pindmisem vaagusnärvi pulmonaalharude erutuvuse tõus, mis enneaegselt pidurdab inspiratsiooni. CO2 ja põletiku toksiliste produktide kuhjumine verre ärritab hingamiskeskust ning põhjustab hingeldust. · Põletiku toksilised produktid kahjustavad müokardi, südametalitlus kiireneb. Takistus väikses vereringes püsib, venoosne rõhk tõuseb ja see soodustab tursete teket.
kõhulihased. Gaasivahetus toimub väiksema osarõhu suunas. Daltoni seadus iga gaas avaldab gaasisegus osarõhku, mis vastab selle gaasi osale koguruumalas (ka veeaur on gaas). Gaaside osarõhud vedelikes teatud hulga gaase suudavad kõik vedelikud lahustada. Seejuures on lahustunud gaasi hulk sõltuv gaasi osarõhust. Piisava aja ja kokkupuutepinna korral gaaside osarõhud vedelikus ja gaasifaasis tasakaalustuvad. Tasakaal hapniku osarõhkudes vere ja alveolaarruumi vahel saabub 0,25 s jooksul, mis on kolmandik punalible kopsukapillaaris viibimise ajast. Teekond, mida gaasid läbivad on 0,2-1 mikronit. P CO2 suurenemine alveolaarruumis laiendab bronhe, PO2 vähenemine aga ahendab terminaalseid arterioole, mis suunab vere uuesti alveoolidesse, milledes on suurem P O2. Hapniku transport verega: · Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike, 1l veres lahustunult 3ml
kõhulihased. Gaasivahetus toimub väiksema osarõhu suunas. Daltoni seadus iga gaas avaldab gaasisegus osarõhku, mis vastab selle gaasi osale koguruumalas (ka veeaur on gaas). Gaaside osarõhud vedelikes teatud hulga gaase suudavad kõik vedelikud lahustada. Seejuures on lahustunud gaasi hulk sõltuv gaasi osarõhust. Piisava aja ja kokkupuutepinna korral gaaside osarõhud vedelikus ja gaasifaasis tasakaalustuvad. Tasakaal hapniku osarõhkudes vere ja alveolaarruumi vahel saabub 0,25 s jooksul, mis on kolmandik punalible kopsukapillaaris viibimise ajast. Teekond, mida gaasid läbivad on 0,2-1 mikronit. P CO2 suurenemine alveolaarruumis laiendab bronhe, PO2 vähenemine aga ahendab terminaalseid arterioole, mis suunab vere uuesti alveoolidesse, milledes on suurem P O2. Hapniku transport verega: · Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike, 1l veres lahustunult 3ml
vahemikku nullist lõpmatuseni. Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O 2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse ja ventileeritakse neid alvoole, mille kapillaarides voolab veri. Normaalse alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse korral on kõige enam alveoole, kus VA/Q = 0,9. Kopsude üldventilatsiooni all mõeldakse kopsusid läbinud õhuhulka minutis, selles eristuvad alveolaarruumi ventilatsioon VA ja surnud ruumi (anatoomilise ja alveolaarse) ventilatsioon VD. Alveolaarventilatsioon VA - osa kopsusid läbinud õhu hulgast, mis osaleb vere ja alveolaargaasi vahelises gaasivahetuses (vere arterialiseerimisel). Funktsionaalse e. füsioloogilise surnud ruumi ventilatsioon VD - anatoomilistel või teistel põhjustel gaasivahetusest mitteosavõtvate hingamisteede ventilatsioon (selles eristuvad anatoomiline ja alveolaarne surnud ruum VDanat ja VDalv).
Loeng, sl.36 – Ficki diffusiooni seadus Difusioon häirub kui: -osarõhkude vahe väheneb -difusioonipind väheneb -difusioonitee pikeneb 21. Hingamisgaaside transport verega ja gaasivahetus kudedes. Erütrotsüüt läbib kopsukapillaari umbes 0,75 sekundi jooksul, füüsilise töö korral võib see aeg lüheneda isegi 0,3 sekundini. Tervel inimesel on see kontaktiaeg piisav, et veregaaside osarõhud peaaegu võrdsustuks alveolaarruumi osarõhkudega. Täiskasvanud inimene tarvitab ~ 250 ml hapnikku minutis. Südame minutimaht on ~ 5 l/min. Seega iga liiter verd peab transportima kudedeni ~ 50 ml hapnikku. 40 Kaks transpordiliiki: 1) veres füüsikaliselt lahustunud kujul 2) hemoglobiiniga keemiliselt seotult Hapniku lahustumine sõltub O2 osarõhust:
atmosfäärirõhk. Hingamine saab alguse hingamislihastest (m. Intercostales interni et externi et m scalenus et diaphragma), mis saavad muuta rindkere mahtu kolmes projektsioonis. Hingamistsüklite arv on täiskasvanul 12-16 korda minutis. Hingetõmbe sügavus on 0,5 l. Minutiventilatsioon on siis u 16*0,5=8 l Sissehingamisel ei saa hingamisteede takistuse tõttu õhk küllalt kiiresti tungida suurenenud alveolaarruumi. Seetõttu peab rõhk alveoolides langema st võrreldes välisrõhuga negatiivseks muutuma. Intrapleuraalne rõhk muutub tulemusena veel negatiivsemaks. Kui rindkere on lühiajaliselt puhkeseisundis,nagu sissehingamise üleminekul väljahingamiseks, avaldab pleuraõõnele mõju ainult mõju ainult kopsude elastne retraktsioon (kokkutõmbumine) ja see põhjustab negatiivse rõhu. Pidev negatiivne inrapleuraalne rõhk väldib kopsude kokkuvajumist
GAASIVAHETUS TOIMUB VÄIKSEMA OSARÕHU SUUNAS - Daltoni seadus- iga gaas avaldab gaasisegus osarõhku, mis vastab selle gaasi osale koguruumalas ( ka veeaur on gaas). - Gaaside osarõhud vedelikes- teatud hulga gaase suudavad kõik vedelikud lahustada. Seejuures on lahustunud gaasi hulk sõltuv gaasi osarõhust. Piisava aja ja kokkupuutepinna korral gaaside osarõhud vedelkus ja gaasifaasis tasakaalustuvad. - Tasakaal hapniku osarõhkudes vere ja alveolaarruumi vahel saabub 0,25 s jooksul, mis on kolmandik punaliblede kopsukapillaaris viibimise ajast. Teekond, mida gaasid läbivad on 0,2- 1 mikronit. - P(co2) suurenemine alveolaarruumis laiendab bronge, P(o2) vähemine aga ahendab terminaalseid arterioole, mis suunab vere uuesti alveoolidesse, milledes on suurem P(o2) HAPNIKU TRANSPORT VEREGA ·Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike, 1l veres lahustunult 3 ml hapnikku, seega oleks 70 kg
annaabi.ee 
