Rippuvas asendis või sirgeks tõmmatult ulatub viimane sabalüli kuni kannaliigeseni. Karv on jäme, sirge ja tihe, kuid ilma vimplit moodustamata. LIIKUMINE : Jõuline, mahukas, võimsa esisammu ja tagatõukega. Tagajalad liiguvad samal joonel esijalgadega, seejuures jääb selg tugevaks, kindlaks ja horisontaalseks. -5- KARV : Karvkate on kahekihiline. Alusvill on paks, pehme, tihe ja kattekarvast lühem. Kattekarv on sirge, kare/jäik ja veidi kerest eemalehoiduv. Peas, jalgade alumistel osadel ja kõrvadel on karv lühem. Turjal ja laudjal on karva pikkus ligikaudu 5 cm ning seega ka veidi pikem kui ülejäänud kerel, peale saba, kus karv on kõige pikem ja kõige lopsakam. VÄRVUS : Kõik värvid nagu punane, liivakarva, valge jne on lubatud, kaasa arvatud vöödiline ja laiguline
Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse) · säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust). Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu: · alusvill (kõige peenemad, pehme läikega kiud) · ogakiud (kõige pikemad ja jämedamad, tugeva läikega) · üleminevad kiud (alusvilla ja ogakiudude vahepealsed). Lambavilla klassifikatsioon Eri tõugu lammastelt saadakse erineva kvaliteediga villa. Ühtlase kiuga villad on: · peenvill koosneb ühtlastest peentest kiududest, mis on kõige kvaliteetsem toormaterjal tekstiilitööstusele. Sellest valmistatakse näiteks trikookangast, kalevit, drappi.
Kammelivilla kogutakse kokku kevadel, kui see eraldub kiutupsudena. Varakevadel, karvaajamise ajal, mis kestab 6-8 nädalat, eraldub karv esimesena kaela piirkonnast, siis lakast ja seejärel ülejäänud kehalt. Ühelt kaamelilt saadakse aastas 2,5-4,0 kilogrammi villa. Kaamel annab segavilla: peent ja väärtuslikku alusvilla ning karmimat pealisvilla. Karmim pealisvill eraldatakse peenest alusvillast kammimise teel. Alusvill on peenuselt meriinovillaga ühest klassist. Alusvilla pikkus on 30 - 150 mm ja läbimõõt 10 - 30 μm. Värvus varieerub helepruunist tumepruunini. Alusvill on lauge säbarusega ja siidja läikega. Karmima pealisvilla pikkus on 300 - 400 mm ja läbimõõt 80 - 120 μm. Pealisvilla värvus varieerub liivakollasest helepruunini. Pealisvill on tuhmim ja laugema säbarusega, tugev ja vanub kergesti.
TAASVILL Tunduvalt lühema ja ebaühtlasema pikkusega kiud kui uus vill Sisaldab suures koguses katkenud kiude Märgatavalt väiksema säbarusega kui uus vill Väiksema elastsuse ja vetruvusega Ei saa värvida heledatesse või erksatesse värvitoonidesse VÄÄRISVILLAD CASHMERE e. Kašmiir (WS) Kašmiirkitse vill, mille jämedus on alla 19 um. Segavill (peen, lühike alusvill+pikk, jäme pealisvill) Kiud väga peen, hallikas, pruunikas, must, harvem valge. Väga hea soojapidavus. Hästi värvitav. Väga tundlik keemilistele mõjutustele. Vanub lambavillast kergemini. Suur niiskusimavus. Väga kallis. Kasut. Vaid kvaliteettoodetes. PASHMINA Kašmiirkitse vill, mille peenusesks on 10-14 um. (sallid; ülikonna-ja mantliriided) LAAMAVILL (WL) Värvus: must, pruun, valge.
pole leitud keemilist kiudainet, millest oleks võimalik valmistada viltesemeid.Hea lammas on kiire kasvu ja rikkaliku villaanniga. Ühelt lambalt võib aastas saada 2,5 - 3 kg villa. On olemas villalambaid, kes annavad rohkesti head peenikest villa. Nendest kõige rohkem kasvatatakse peenvillast askaania - meriino lammast (annab 10 - 12 kg villa aastas). Villkarvade liigid on ära määratud nende kuju, ehituse, jämeduse ja tehnoloogiliste omaduste poolest järgmisteks liikideks: alusvill-, ülemineku-, pealis-, surnud-, ohe- ja kempvillkarvadeks. Eestis peetakse eesti tumeda- ja eesti valgepealist lambatõugu. Need on liha-villalambad. Nad annavad peale villa ka suure koguse heakvaliteedilist liha. Villa saadakse lammastelt pügamise teel. Lambaid pöetakse 1 - 2 korda aastas. Käsitsi pügamisel kasutatakse lambaraudu, mehhaniseeritud pügamine toimub elektrimasinaga. Elektripügamismasin on umbes samasugune nagu see, mida kasutab juuksur oma töövahendina
Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse) · säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust). Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu: · alusvill (kõige peenemad, pehme läikega kiud) · ogakiud (kõige pikemad ja jämedamad, tugeva läikega) · üleminevad kiud (alusvilla ja ogakiudude vahepealsed). Lambavilla klassifikatsioon Eri tõugu lammastelt saadakse erineva kvaliteediga villa. Ühtlase kiuga villad on: -3- · peenvill koosneb ühtlastest peentest kiududest, mis on kõige kvaliteetsem toormaterjal tekstiilitööstusele
Jämevill üle 37 mikromeetri. Peenvill merinovill. Mida peenem on vill, seda rohkem on villal lookeid, vill on säbar annab villale elastsuse. Mida jämedam on vill, seda väiksem on säbarus ning vill läheb üldiselt pikemaks. Peenem vill annab pehmema toote, see mõjutab kvaliteeti palju. Kui vill üle 31 mikromeetri siis on toode torkiv. Villakust järgmine struktuuriüksus on villa säuk (säugu tüübid). Säugu tüübid: ühtlik, ebaühtlik (jämevill peen alusvill, jäme pealisvill). Tallevill on peenem, mis saadakse umbes 5-6 kuu vanuses. Villa kvaliteet Villkarval on väga palju erinevaid tehnilisi omadusi (peenus, pikkus, tugevus, säbarus, venitatavus, vetruvus, elastsus, vormitatavus, läige, värvus, niiskus, hügroskoopsus jm). Mõned nimetatud omadustest on lõpptoodangu kvaliteeti silmas pidades olulisemad teistest. Alljärgnevalt keskendume põhiliselt just nendele tehnilistele
Jakivill ( WY) kiud on pehme ja läikiv, tumepruun, kohaliku tähtsusega vill rõivakangaste must valmistamisel, tehniliseks otstarbeks( köied, tekgikatted) Kaamlivill WL pealisvill on tuhmim, laugema alusvillst:kostüüme, alusvill sama nagu kitsevillal, soovitav säbarusega, tugev, vanub kudumeid, mantliriiet. helepruunist puhastada keemiliselt või kergesti, head termostaatilised Pealisvill: köied, rihmad, tumepruunini,pe kasutada käsipesu, vanumise omadused( külmas kaitseb, telfiriie, vilt alisvill vältimiseks pesta ettevaatlikult
välja sellega, et päästab üksiku karjaliikme eksimisest ja ohtudest, mis kindlasti iga põõsa taga varitsevad ning juhib ta oskuslikult ülejäänud karja juurde tagasi. Ta on väga sõbralik laste kui ka teiste loomade suhtes. Kui pika- ja lühikarvaline kolli ei ole väga aktiivsed, siis borderkolli on väga aktiivne. Ta pea on lai, lame ja ruudukujuline kolp. Tema kõrvad on rippuvad ja karvased. Tema karvkate on väga pehme, pehme alusvill, aga tugevam ja karedam pealiskarv. Põskedel, alumistel mokkadel ja lõual karvkate pikeneb ja moodustab tüüpilise habeme. Habekolli saba on pikk, ulatub isegi kuni kannatipuni. Emastel koertel on turja kõrguseks 51-53 cm, isastel aga 53-56. Tema keskmine eluiga on palju kõrgem, kui pika- ja lühikarvalistel ja isegi borderkollist, nimelt elab ta keskmiselt 15-16 aasta vanuseks. 6/31 Inglise mastiff Päris vanasti kasutati Inglise mastiffi
soomusrakkude kiht, mis katab villkarva katusekivitaoliselt, ülehaaravalt. Ta annab villale läike ja ka paljud tehnilised omadused. 2. Koorkiht e. korteks moodustab enamuse (alus-ja üleminekuvillkarvad) või väiksema (surnud-, jämedad pealisvillkarvad) osa villkarva mahust koosnedes pikkadest käävjatest rakkudest, mis annavad villale tugevuse, elastsuse ja jämeduse. Koorkihis paikneb ka värviline pigment. Koorkihi osatähtsus alusvill-karvas moodustab 90%, pealisvillkarvas 60-70% ja surnud villkarvas vaid 5-6%. 3. Säsikiht e. medulla koosneb hulknurksetest sarvestunud rakkudest, mis on osaliselt täidetud õhuga. Villkarva uurimisel mikroskoobi all on säsikiht nähtav tumeda pideva või katkendliku joonena pealis-, ülemineku või surnud villkarvades. Säsikihi olemasolu vähendab villkarva tehnoloogilisi omadusi, s.t. villa kvaliteeti, tänu millele
annaabi.ee 
