1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu. Otsekohe alanud vaidlused, kas naiste sagedased kaebused pole mitte ühenduses keha kokkunöörimisega, viisid lõpuks jäikade ja piinavate korsettide kadumisele. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud. Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi aga kaasa priiskava meestemoe, mis sai tõelise hoo sisse. Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Rõivaste eest maksti hiigelhindu, hea maitse ja elegants asendusid toretsemisega. Et küll ei tee küllale liiga, näitab tõsiasi, et kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Meeste ehtimishimu
Kasutusel oli lihtsalt aluspesust rääkides sõna "need". Nii nägingi sellel näitusel meie esivanemate privaatsemat, samas ka argisemat poolt. Näituseeksponaadid olid valdavalt pärit Viljandi ja Heimtali muuseumi kogust ning erakogudest. See vanavanade aluspesu on meie jaoks kui müstika. Kõik puha linane, hele, käsitöö, pitslisanditega jne. Tekib ettekujutus nooriku veimevaka suurusest, mis pidi mehelemineku ajaks valmis ja riidekirstus olema. Oi, millised alusseelikud ja pika säärega püksikud, korsetid ja tripivestid! Näitust külastades oli tunne nagu oleksin sattunud kellegi salajasse kambrikesse ja püüdnud hoolega varjatud saladust piiluda. Oli huvitav ja hariv kogemus. Nüüd tean rohkem vanavanemate pesust. Tean, mida nad pikkade ja kurguni kinninööbitud kleitide, särkide ja seelikute all kandsid, sest vanad fotod ju seda teavet ei sisalda. Need siis olid minu huvitavamad , samas ka harivad elamused muuseumide vahendusel.
liialt kallis kangas. tuunikad, Karvastatud kampsunid, jakid, väljanägemisega hommikumantlid. ning sarnaneb Laste mänguasjad sametile. Tavaliselt Sallid, kleidid, läbipaistev, väga seelikud, Šifoon kerge, libe ja labase alusseelikud, sidusega kangas. aluspesu, vooder Toimse sidusega, Šoti ja Iiri kildid- enamasti kasutatakse seelikud, sallid, Šoti ruut villa, värvilise õlasallid, jakid, kodu ruudustikuga, sisustus keskmise raskusega. Kõrgema mustriga, mis on kootud kangasse
kangastest; linasest lõngast. puuvillaste kleitide aluskangas või vooder; oosärgikangas. Kerge; õhuline; läbipaistev; elegantse Kleidi; seelikud; Sifoon välimusega; suure keeruga krepp- alusseelikud; (Chiffon) lõngadest kootud labase õhukesed kleidid; sidusega; kortsumatu; õhtukleidid; pesu; valmistatakse puuvillast või sallid; siidist; hästi volditav ja voodimaterjalid. kroogitav. Läikiva ja luksusliku välimusega, Pulmakleidid; teised Atlass elastne, keskmise raskusega kleidid; voodipesu;
elastaani jne. Tihedalt kootud, jäik riie, mida tehakse siidist, nailonist, viskoosist. Ideaalne materjal Taft /Taffeta/ Sära ja läikega pinnas. peokleitide, rõivaste valmistamiseks Kleidid, alusseelikud, Kerge kaaluga, tihti läbipaistev, libe seelikud, Šifoon /Chiffon/ kangas. Standarstselt siidsit kerged/õhulised valmistatud, kuid ka nailonist, mis ei pluusid, pesu, sallid, hargne hõlpsasti. õhtuseks ürituseks riietus, vooderdised.
Aluspesu jäi üldiselt õhemaks ega nõudnud enam nöörimist ,aga selle disainile mõeldi veel vähe.Populaarsed olid nii kitsa kui laia säärega aluspüksid.Rinnahoidja olevat leiutanud Caresse Crosby,kes improviseeris selle koos oma prantslannast toatüdrukuga kahest taskurätistja pikast paelast 1912 aastal.Esmalt läks see moodi Prantsusmaal,siis Ameerikas,kuid tunnustust Caresse ei leidnud. Uued alusseelikud olid kergemad ja neis kasutati vähem pitsi,et hoida puusad moodsalt saledad. Paul Poiret´ õhtukleit,1912. Lühikesed juuksed ja rikkalikult ehitud pea- pael-1910.aastate ide- aalne väljanägemine. Vornon ja Irene Castle-nad tegid sagedasi,suure meediakäraga Reise Inglismaale,kus neid võtsid vastu nii kõrgseltskond kui
1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu, mis viis lõpuks jäikade ja piinavate korsettide kadumisele. Järgneva uuendusena kadusid ülakeha pigistanud ja lamendanud rõivaesemed, mille asemele tulid lühikesed taljesse töödeldud siidjakid. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud.Varrukad olid nüüd küünarnukini. 18. sajandil kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke, mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunas kuni pooleteise meetrini. Seeliku juurde kuulus alati korsett ja sügavalt rinda paljastav dekoltee, seelikuosa oli eest lahti lõigatud ning jättis alusseelikud nähtavale. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi, sameti ja
Oluline uuendus hakati kandma seelikut ja pluusi. Esialgu oli see jalutuskäikudel ja piknikel käimise riietus. Kleidid rikkalikult kaunistatud lipsukeste, lintide. paelte, pitsidega. Lipsud, lindid ja paelad olid ühevärvilised ja erksates värvitoonides: punased, roosad, rohelised, sinised, valged, kollased. Alates 1830-ndatest hakati seeliku alläärt kaunistama ka volangiga. Aluspesu lumivalge ja hästi tärgeldatud, rikkalike tikandite, rohkete satsikeste ja pitsikestega. Alusseelikud puuvillased ja väga laiad, kanti kuni 10 alusseelikut korraga. Ka püksid tärgeldatud, puusadelt tugevasti kroogitud, allääred kaunistatud pitsidega. Alates 1820.a. jälle korsett (tööstuslik tootmine 1832.a, 1828. a. leiutati saapasilm), eest nööbitav (nööritav), kandsid naised kõikidest ühiskonna kihtidest. Ka korsetid kaunistatud satside, pitside ja lipsukestega. Soengud dekoratiivsed ja fantaasiarikkad. Juuksed kammiti tagant pealaele, seati seal
Järgneva uuendusena kadusid ülakeha pigistanud ja lamendanud rõivaesemed, mille asemele tulid lühikesed taljesse töödeldud siidjakid. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Vahel võis näha veel kolmnurkset vahetükki, kuid see oli nüüd lühem ja pehmem. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud. Piha ja seelikuosa ühenduskohta rõhutati endisest vähem, sajandi keskpaike hakati kleidi ülaosa või pihiku sees kandma tugevdajaid metallist, puust või elevandiluust ribakesi. Varrukad lühenesid, ulatudes nüüd küünarnukini, ning olid viimistletud rikkaliku pitsmansetiga. Versailles` daamid kandsid korraga kolme seelikut, millest pealmisel võis olla nõnda pikk vedik, et seda pidi kandma daami järel kõndiv paaz. Esimesena tõmmati
Järgneva uuendusena kadusid ülakeha pigistanud ja lamendanud rõivaesemed, mille asemele tulid lühikesed taljesse töödeldud siidjakid. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Vahel võis näha veel kolmnurkset vahetükki, kuid see oli nüüd lühem ja pehmem. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud. Piha ja seelikuosa ühenduskohta rõhutati endisest vähem, sajandi keskpaike hakati kleidi ülaosa või pihiku sees kandma tugevdajaid metallist, puust või elevandiluust ribakesi. Varrukad lühenesid, ulatudes nüüd küünarnukini, ning olid viimistletud rikkaliku pitsmansetiga. Versailles` daamid kandsid korraga kolme seelikut, millest pealmisel võis olla nõnda pikk vedik, et seda pidi kandma daami järel kõndiv paaz. Esimesena tõmmati
annaabi.ee 
