kannataks kvaliteet. Üksiku detaili keevitamisel ei ole väga tähtis ka tootmise mehhaniseeritavus ja keevituskiirus. Elektroodkeevitus: 1. Keevituskaar 2. Detail 3. Keevituselektrood 4. Varras 5. Kate 6. Keevisõmblus 7. Keevisvann 8. Gaasikaitse 9. Vedel räbu 10. Tardunud räbu 11. Sula metalli tilk Ülesanne 3 Elektrood: Kasutatavateks elektroodi kateteks valin RB kattega elektroodi. Tegemist on aluselis- rutiilkattega, mille puhul tulevad esile mõlema poole head omadused. Aluseliseline kate sobiks antud detaili keevitamisel, aga kuna ma valisin töökeskkonnaks välitööd, on aluselisel kattel liiga suur niiskumisoht ja see omakorda põhjustab defekte keevises (külmpraod). Lisaks veel see, et aluselist katet kasutatakse vastutusrikastel keevistel, selleks on kindlasti ka ehitus. Rutiilkatet kasutades on keevitamine lihte, kaar püsiv ja pritsmeid vähe.
Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus ning selle pinnale tardunud räbukoorik. 4. Lisamaterjalide põhimõtteline valik Teraste käsikeevituselektrood koosneb vähese lisandisisaldusega madalsüsinik- või kõrglegeerterasest vardast ja elektroodkattest. Elektroodikatte koostise ja omaduste järgi liigitatakse kattega elektroode happeliseks (A), rutiilseks (R), tselluloosseteks (C), aluselisteks (B), paksrutiilseteks (RR), happelis-rutiilseteks (RA) ja aluselis-rutiilseteks (RB). Näiteks aluseline madala vesinikusisaldusega elektrood sobib süsinikteraste keevitamiseks. Käsikaarkeevituse vooluallika valikul peab jälgima, et vooluallikas annaks madala pingega (15-50 V) voolu ja voolutugevus oleks 15-500A. Samuti peab vooluallikal olema võimalik keevitusvoolu reguleerida. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis- kui vahelduvvoolu
molekulide arvu. Monomolekulaarne reaktsioon, bimolekulaarne reaktsioon, trimolekulaarne reaktsioon Keemil reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. Reaktsiooni kiirus oleneb kontsentratsioonist ja temperatuurist, ka katalüüsist. Katalüsaatorid, inhibiitorid Homogeenne katalüüs (reagendid, katalüsaator samas faasis), heterogeenne (reagendid ja katalüsaator erinevates faasides), aluselis-happeline katalüüs (katalüsaatoriteks ioonid või üldised alused ja happed), biokeemiline katalüüs (valkudevahelised reaktsioonid organismides). Reagentide ja katalüsaatori reageerimisel tekivad ebapüsivad vaheühendid, reaktsiooniahela lõpuks lagunevad, vabastades katalüsaatori. Katalüsaator ei muuda tasakaaluolekut ega saa põhjustada termodünaamiliselt võimatut reaktsiooni, saab kiirendada vaid võimalikke reaktsioone.
Pagaripärm kuulub mesofiilide rühma, sest bakterite kasvu optimum oli 20-35 oC. Kuid ta hästi kasvas ka madalatel temperatuuridel. pH optimum: Migroorganismid rohkem eelistavad neutraalsed keskkonnad kasvamiseks ja arengumiseks, kuid on ka neid mikroobid, mis ka võivad areneda ja paljuneda happelises või leeliselises keskkonnades. Saccharomyces cerevisiae pH optimum on 7, järelikult parem ta areneb neutraalses keskkonnas, kuid ta hästi areneb aluselis keskkonnas. Saccharomyces cerevisiae suhtub alkalofiilide rühma. Staphylococcus sp optimaalne arenevuse keskkond on neutraalne ja tema pH optimum on 7. Kuna bakter arenes suhteliselt võrdselt happelises ja aluselises keskkonnas, siis ei saa öelda antud tulemuste järgi kas ta on atsidofiil, või alkalofiil. Kuid pH 9 juures Rhodococcuse lag-faas on kõige väiksema kestvusega, siis võib öelda et ta on alkalofiil
alkoholilt. Järgnevalt osutub võimalikuks substraadi koosseisust hüdriidioni sidumine nikotiinamiidi tsükliga, tekivad NADH ja aldehüüd. Järgnevalt vabanevad produktid aktiivtsentrist ja His51 deprotoneerub, millega on taastatud ensüümi esialgne olek ja katalüütiline tsükkel saab korduda. ADH katalüütiline mehhanism sisaldab seega üleminekuoleku stabilisatsiooni (eriti hapniku aatomil tekkiva negatiivse laengu stabilisatsiooni ) ja aluselis-happelist katalüüsi. Samuti on tähelepanuväärne, kui suures ulatuses võivad muutuda teatud rühmade pKa väärtused sõltuvalt spetsiifilisest keskkonnast. Vitamiin B2 (riboflaviin) Riboflaviin on prekursoriks flaviinkoensüümidele FMN ja FAD. Flaviinid on kollase värvusega, valguse toimel kiiresti lagunevad ühendid. Riboflaviini defitsiiti meie organismis praktiliselt ei esine. FMN ja FAD ei ole tavaliselt ensüümidega kovalentselt seotud, ent moodustavad
keskkond,lahus sisaldab valku,mis koosneb rohkem,kui kahest peptiidsidemest. 2.Ksantoproteiinreaktsioon(Mulderi reaktsioon) Mulderi reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete(Tyr,Trp,Phe) olemasolu valgus.Kontsentreeritud lämmastikhape lisamisel valk denatureerub pöördumatult ja sadestub.Soojendamisel toimub aromatsete tuumade nitreerumine.Moodustub nitrofenooli tüüpi ühend,mis on intensiivse kollase värvusega,käitub hape/alus indikaatorina,omandades aluselis keskkonnas oranzi värvuse. OH OH O Töö käik: Katseklaasi valan 1 ml munavalgu lahust. Lisan 5-6 tilka kontsentreeritud HNO 3, soojendan reaktsioonisegu. Seejärel jahutan segu, lisan NH4OH kuni ammoniaagi lõhn ilmub. Tulemus: Pärast munavalgu ja kontsentreeritud lämmastikhape segamist tekkis valge sade,see tähendab seda,et valk denatureeris ja sadestus. Mis veel valguga juhtus
- pritsmete tekkimine ja nende hulk, - räbu voolavus, eemaldatavus, - asendiomadused - keevismetalli voolavus, viskoossus, - õmbluse üleminek põhimetallile, õmbluse pinna tasasus. Elektroodikate koostise ja omaduste järgi liigitatakse kattega elektroode: - happelisteks (A), - rutiilseteks (R), - tselluloosseteks (C), - aluselisteks (B), - paksrutiilseteks (RR), - happelis-rutiilseteks (RA), - aluselis-rutiilseteks (RB). Happelise kattega e. happelised elektroodid (A) sisaldavad happelisi Mn, Si ja Fe oksiide ja ferromangaani (FeMn). Oksiidide lagunemisel eraldub hapnik, mis vähendab sula keevisvanni pindpinevust ja suurendab metalli voolavust. Väikese keevismetalli pindpinevuse tõttu esineb peentilksiire, millega kaasnevad väikesed keevitusvoolu ja kaare pinge muutused. Seetõttu on keevituskaare võimsus suur ja elektroode nimetatakse ,,kuumalt" keevitatavateks.
annaabi.ee 
