... Arendustegevus Kontrolli ! Juhtimistegevus ... Teosta ! Strateegiline kavandamine kui juhtimistegevus Strateegia kui juhtimisvahend Strateegiline juhtimine (Strategic management) ... on strateegia väljatöötamine, elluviimine, kontrollimine, hindamine, millele eelneb keskkonna analüüs ...on tippjuhtkonna vahend eesmärkide poole pürgimiseks või ühe tegevusala piires alternatiivplaanide loomine (Albaneese) ... on juhtimisprotsess, mis koosneb strateegia väljatöötamisest, selle väljaarendamiseks vajaliku potentsiaali plaanimisest ja seatud eesmärgi saavutamist tagavate muutuste juhtimisest MISSIOON JA VISIOON VÄÄRTUSED Keskkond Strateegia Tulevik Aeg TÄNA KESKKONNA HOMME
mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. • Juhtimine – Üksvärav: tähendab inimeste käitumise ja tegevuse sihipärast suunamist ning üheks hästi toimivaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada org. eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. • Strateegiline juhtimine – Albaneese: tippjuhtkonna vahend eesmärkide poole pürgimiseks (investeeringud, ostud) või 1 tegevusala piires alternatiivplaanide loomine (turu laiendamine, ressursside ümberjagamine jne.). • Strateegia Minzberg: organisatsiooni ja selle väliskeskkonda vahendav jõud, mis sisaldab organisatsioonilisi otsuseid ja keskkonna suhtes. See on organisatsiooni otsuste järjepidev voog keskkonnaga suhtlemisel ja temaga toimetulekuks. Shapiro: annab organisatsioonile suuniseid, mis lubavad saavutada eesmärke kooskõlas keskkonna võimaluste ja ohtudega, st. on üks kavandamise viise.
Juhi rollid: esindamine, eestvedaja, info jagamine, info edestamine, strateegilised muutused, ressursside jaotamine Kalev Kaarna Planeermise eesmärk on langetada tulevikku suunatud otsuseid, millega määratakse ära tulevikueesmärkide saavutamise tegevused ja meetmed. Klassikaline planeermisprotsess: 1.) Eesmärkide püstitamine 2.) Probleemi analüüsimine 3.) Informatsiooni kogumine 4.) Alternatiivplaanide väljatöötamine 5.) Plaani vastuvõtmine 6.) Plaani elluviimine 7.) Tulemuste kontroll Põhjused planeerimiseks: Eelarvestamise funktsioon, kompassi funktsioon, motivatsiooni funktsioon, ennetava analüüsi funktsioon, muud funktsioonid(keerukuse vähedamine, optimeerimine, õppimine, kontroll) Mintzberg: 10 planeerimise koolkonda 1.) Mitte plaan vaid planeermine on probleem 2.) 3 kontrollipõhist(design, planning, positioning) 3
2.5. Planeerimine Planeerimine (planning) on strateegiast tulenevate alleesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine. On alternatiivsete tulevikutoimingute kavandamine. Planeerimise etapid: 1. Info kogumine: * turustamis- ja varustamise võimalused, * finantseerimisvõimalused; * tööjõuturu ülevaade; * tehnilised ja tehnoloogilised võimalused; * konkreetsed tootmisvõimalused ettevõttes; * ettevõtte majandusliku ümbruse ülevaade. 2. Alternatiivplaanide väljatöötamine. 3. Alternatiivide valik. 4. Plaani väljatöötamine. 5. Plaani korrigeerimine. Plaane oma olemuselt võib jagada: * kontseptuaalne prognoos; * strateegiline plaan; * operatiivne plaan (kesk- ja lühiajaline); Planeerimise meetodeid võib klassifitseerida järgnevalt: 1. Juhtimistasandist lähtuvalt: * ülalt-alla-planeerimine (top-down-planning); * alt-üles-planeerimine (bottom-up-planning. 2. Lähtealustest ja detailsusest lähtuvalt
Planeerimise põhilisteks kandjateks ettevõttes on juhtkond ja arvutid, mis on ühendatud teatud kindlasse organisatsioonistruktuuri. ETAPID-Planeerimisprotsess toimub mitmes etapis. I etapp: informatsiooni kogumine. Selles staadiumis on oluline hankida kõik need andmed, mis on kuidagi seotud planeerimise objektiga. Et otsuseid teha, on vaja koguda infot *turgude,*finantseerimisvõimaluste,*olemasolevate tehniliste meetodite, *konkurentsi,*üldise majandusolukorra jne. kohta. II etapp: alternatiivplaanide väljatöötamin. Sel etapil töötatakse välja alternatiivplaanid, millest igaüks kujutab endast üht võimalust püstitatud eesmärgi saavutamiseks. III etapp: otsustamine. Sel etapil otsustatakse, missugune alternatiivplaanidest valitakse. Selle otsusega määratakse kindlaks, milline tegutsemisvariantidest on antud olukorras parim ja mille täitmist hiljem kontrollitakse. Kontrollimine on tingimata vajalik. Iga plaani juurde peab alati kuuluma nn. kontrollplaan, mille abil
I) informatsiooni kogumine: ammendava ülevaate hankimine kavandamise C) vastassuunaline plaanimine algab enamasti retrograadselt nn (esi)algse objekti kohta (sh turud, tehnoloogia ja tehnika, rahastamisvõimalused jne); raamplaaniga, mille alusel tehakse algsed osaplaanid; jätkub progressiivselt, teostatavuse kontrolliga. Protsess võib alata ka progressiivselt. II) alternatiivplaanide väljatöötamine kõigi (mis tegelikult üha võimatumaks (-) ajakulu (ehk rahakulu) muutub) võimaluste leidmine, mis võimaldavad saavutada soovitud eesmärki; Enamasti langevad plaanimis- ja juhtimistasandid kokku (vähemasti tuleks seda taotleda).
Prognoos on planeerimise meetod. Hinnatakse, millised sündmused tõenäoliselt toimuvad. Planeerimise kui protsessi etapid: 1)info kogumine: *olukorrast turustus- ja varustusturul; 52 *finantseerimisvõimalustest; *tehnilistest-tehnoloogilistest võimalustest; *konkreetsetest tootmisvõimalustest; *üldisest majanduslikust olukorrast jne. Planeerimise põhiprobleemiks on infopuudus. 2)alternatiivplaanide-stsenaariumide väljatöötamine; 3)alternatiivide otsustav valik. Plaanisüsteemi kuuluvad: 1)kontseptsioon, milles formuleeritakse perioodi põhiülesanded: tegevusala, ressursid. töötajad, tehniline areng, osanikud, ettevõtte ümbrus. 2)strateegiline plaan(pikaajaline plaan) annab strateegiad kindlate toode-turg kombinatsioonide jaoks kuidas luua võimalus edu saavutamiseks. Analüüsitakse olemasolevat turupotentsiaali, tehakse turu segmentimine, analüüsitakse 5 jõudu: tarbijat,
annaabi.ee 
