reindeer põhjapõder (Rangifer tarandus), põhjapõdrad rely on toetuma, lootma renewable taastuv, uuendatav, pikendatav reserve broneerima, reserveerima resource ressurss, vahend rhetorical retooriline, ilukõneline rhyme riim, salmike rhythm rütm rotor blade rootori laba rubbish dump prügi mahapaneku koht run juhtima safeguard kindlustama, turvaliseks muutma 2 sanctuary varjupaik, pühamu, altariruum sawmill saeveski seed seeme, iva set up üles seadma, valmis panema, installeerima share jagama shortage nappus, puudujääk shower duss, (vihma)valang significant oluline, paljutähendav, märkimisväärne sleepy-head unimüts solar päikese- sorrel punakaspruun sow külvama stitch piste storm torm swallow pääsuke swift kiire, vilgas take advantage of ära kasutama take for granted enesestmõistetavaks pidama tear pisar, rebend
linnades. Kirik on ainulaadne ka oma peasissekäigu ees kõrvuti asuvate kahe arukase leinavormiga. 1895.-1898. ehitati kiriku ümber raudaed. 1901. a. muretseti kirikule 8 vitraazakent. Vitraazid on valmistatud Riias. Praegu kuuluvad Paide kiriku vitraazaknad kunstimälestistena riikliku kaitse alla. 1909.-1910. a. tehti kirikule viimased ulatuslikud juurdeehitused: lääneossa sissekäik kirikusse, eeskoda, trepikäigud koorile, idaossa altariruum. Paide kirik on Järvamaa noorim. Sellest tingituna on ka siinsed kunstivarad suhteliselt uued. Riikliku kaitse alla kuulub 67 kunstimälestist. Altarisein pärineb aastast 1848. Altarimaali "Kristuse taevaminek" on maalinud K. T. Neffi järgi v. Baranoff 1848. a. (originaal asus keiserlikus kabelis Peterburis). Altariümbruse kujundus on A. Roosilehelt. Ristimisvaagen kujutab endast Filipiinidelt toodud merekarbi ühte poolt, mille kinkis kogudusele Mäo mõisnik admiral O. V. Stackelberg
Basilikaalne - e baasilikale omaselt; pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega kolmeks (või 5-ks) lööviks jaotatud kirikuehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, asub iseseisva katuse all ja saab valgust ülemistest, akendega osast e valgmikust. Koor - kristlikus arhitektuuris algul vaimulikele määratud laulmiskoht, hiljem kesklöövi laiune ja selllest võidukaarega eraldatud ruum kiriku idaosas, nn altariruum, kus asetses peaaltar; koor lõppes tavaliselt apsiidiga. Krüpt - põrandaalune hauakamber Kooriümbriskäik - külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega tekib nn kooriümbriskäik. Apsiid - poolringikujulise või polügonaalse (mitmetahulise) põhiplaaniga ja poolkuplikujulise võlviga kaetud juurdeehitis kiriku kooriruumi idaosas kesklöövi pikendusena. Kabelitepärg - e kabelipärg - ümber kiriku kooriruumi poolringikujuliselt paiknevad kabelid,
ja kapiteel. apsiid - poolringikujuline või polügonaalne võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul vikkel - sfääriline kolmnurk, mis toetab neljast osast kuplit, kujut, nelja evangelisti amhon - varakristliku basiilika kesklöövi lõpposas asetsev, põhja ja lõunasse suunatud kahe lugemispuldiga poodium, mis on vahevõrega kokku ehitatud ja kummalgi pool varustatud treppiga sanktuaarium - altariruum, harilikult kiriku idaosas paiknev ruum, kus asetseb peaaltar ja kus toimub jumalateenistus. paradiis - varakristliku basiilika kinnine sammaskäiguga eesõu, kus võisid viibida patukahetsejad, keda ei lubatud kirikusse; kiriku eraldatud eesõu narteks - avar lahtine galeriitaoline eeskoda basilikaalsete ehituste lääneküljel. Varakristlikus kirikus oli mõeldud katekumeenide e. leeriõpilaste jaoks, kes ei tohtinud minna kirikusse.
tellismüüritisega. Hilisemal ajal laiendati hauakambrid kabeliteks. Rahvahulkade jumalateenistuse pidamiseks hakati kasutama antiikajast tuntud basiilikat ja kuppelehitist. Varakristlik basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks. Basiilikate kõrval levisid kodakirikud. Erinevalt basiilikatest asuvad kodakirikute löövid ühise katuse all, on enamasti ühekõrgused ja puudub ka ristlööv, seetõttu liitub altariruum kohe pikihoonega Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist. Varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse põhiplaaniga sakraalhooned Joonis 7. Püha Peetri basiilika plaan 8 BÜTSANTS Ehitati peamiselt basiilikaid ja kodakirikuid, kabeleid ristimiskodasid ja riskuppelkirikuid.
Kuna kiviehituse kogemused puudusid ei ehitatud võlve, kupleid, vaid lamedaid puitlagesid. Kasutati mitte sambaid, vaid piilereid- kandiline. Uus osa kirikuhoones. krüpt- ehitati pühade säilmete hoidmiseks, sinna maeti tähtsaid kirikutegelasi.meenutab ristiusku. kiriku sissekäigukohale ehitatakse looz , mis on mõeldud valitsejale.lääne euroopa kuningas pole taevaliku võimu esindajad.ei võtnud osa jumala teenistusest nagu Bütsantsi keisrid. Kooriruum ehk altariruum -pikihoone ja krüpti keskel; ehitatakse kirikupõrandast kõrgemale. Maalikunst. Seintel freskod, mis kujutasid Testamendi lugusid. Miniatuurmaalid Skulptuur- tähtsusetu, kasut luunikerdusi raamatukaante kaunistamiseks. käsikirjadele reljeefsed kuld ja hõbekaaned, sätendasid vääriskivid ja pärlid. Reljeefkaunistused ka tarbeesemetel. Valitsejad kantsid purpurset mantlit, teised ei tohtinud mitte midagi sarnast kanda. aadlikud- kuub romaani ja germaani stiilis kirikuid pole.
Eestis hakati kirikuid ehitama pärast maa ristiusustamist 13. sajandil, need rajati peamiselt linnadesse ja kihelkonnakeskustesse. Kirik kui sakraalkunsti vorm on tähtis nii kunsti- kui ka kultuuriloo vaatekohast. Põhilised kirikutüübid on tsentraalse kompositsiooniga kuppelkirik ja pikiehitislik kirik Viimane on ruumilahenduselt basiilika, kodakirik või saalkirik. Harilikult ida–lääne sihis asetseva kiriku tähtsaim osa on idas paiknev altariruum ehk kooriruum (sel võib olla apsiid). Kooriruumi ühendab kogudusele määratud pikihoonega võidukaar. Koori juures asub harilikult käärkamber. Monumentaalsuse lisamiseks ja kellade paigutamiseks on kirikul üks või mitu torni; on ka kirikust eraldi seisvaid kellatorne (kampaniil). Kogudus- Kristlaste ühendus. Kogudus on ühte ja samasse uskkonda kuuluvate usklike ühendus (nt ristikogudus), ka kiriku ühte halduspiirkonda ja ühe vaimuliku tegevuspiirkonda
"paradiisiõu", kuhu tänavalt pääses läbi värava. Varakristlike basiilikate fassaad oli lihtne, kogu tähelepanu pöörati interjöörile. Basiilikate kõrval olid eriti Väike-Aasias levinud 34 kodakirikud. Erinevalt basiilikatest on kodakirikute löövid ühekõrgused ja puudub ka ristlööv, seetõttu liitus altariruum kohe pikihoonega. Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist ning varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse põhiplaaniga sakraalhooned, nende kõrval võis kohata ka ühepikkuste ristiharudega (nn. kreeka rist) põhiplaaniga hoonet, mille keskosa oli kaetud kupliga.
on ju hermeetika ja ehituskunsti vahel olemas sisemine seos. Gringoire, kes varem oli Kivide tahumisest (lad. k.). 376 armastanud ideed, oli hakanud armastama idee välist vormi. Ühel päeval seisatas ta Saint-Germain-1'Auxerrois' kiriku ligidal maja nurgal, mille nimi oli Piiskopi-vangla, kuna üle tänava oli teine maja, Kuninga-vangla. Piiskopi-vanglal oli tore kabel neljateistkümnendast sajandist, mille altariruum oli tänava poole. Gringoire uuris hardusega selle kabeli välimisi skulptuure. Ta oli parajasti andunud egoistlikule, kõikeunustavale naudingule, kus kunstnik maailmast näeb ainult kunsti ja maailma ainult kunstis, kui ta äkki tundis oma õlal kellegi kätt. Umber pöördudes nägi ta oma vana sõpra, endist õpetajat, ülemdiakonit. Ta oli hämmastunud. Ammu polnud ta enam ülemdiakonit näinud, dom Claude oli aga üks
annaabi.ee 
