kolmandal korrusel olid teenindajate elutoad, neljandal korrusel aga külaliste toad ning viiendal ja kuuendal korrusel olid kuninga ruumid. • Terve lossi põrandate ruumala on kokku ligi 6000 ruutmeetrit. Lossis oli kasutusel telefon, veevärgiga tualett ning keskküttega radiaatorid. • Loss on ehitatud Alpide nõlvale. • Ühelt poolt on näha imelist vaadet tasasele järvederohkele Saksamaale ning teiselt poolt kõrguvatele alpidele. Lauljate saal Lossi suurim ruum on Lauljate saal. See oli kavandatud kaheks otstarbeks – kontsertide pidamiseks ning tantsusaaliks. See oli kujunduselt üks kuninga lemmikumaid ruume. • Lossis on mitmeski kohas inspiratsiooni saadud keskajast ning lossi seintel olevad freskod kujutavad stseene Richard Wagneri ooperitest. • Kuna Ludwig II suri enne, kui see loss täielikult valmis sai, pole loss ka täielikult möbleeritud.
seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Liidukogule, täidesaatev võim on 7- liikmelisele liidunõukogule. LOODUS S veits piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Pinnaehituses on eristunud kolm osa: lõunaosas Alpid, mis moodustavad ligi 60 % riigi pindalast, läänepiiril on Juura mäestik ning nende kahe vahele jääb Sveitsi platoo. Tänu Alpidele katab igijää ja -lumi riigi pindalast ligi 5,7 % ning see mäestik loob ka erilise kliima piiri Lõuna- ja Kesk- Euroopa vahel. Jõgesid on palju, need on valdavalt vee- ja energiarikkad. tektoonilistes nõgudes on palju järvi. Mullastikku ja taimkatet iseloomustab kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Sveits vaene, leidub mineraalset ehitusmaterjali, kivisoola, veidi ka kivisütt ja rauamaaki. peamisteks rikkusteks ongi vee- energia ja ainulaadne
tänaseni olin kuulnud vaid ema-isa ülikooliaegsetes mälestustes. Vähe sellest, et ühe korteri elanikud üksteisega väga suhelda tahavad, siin näitavad isegi tudengid naaberkorteritest uskumatult suurt huvi üles! Kui aga ühikast välja astuda ja mööda linnatänavaid uitama minna, siis silmailust kindlasti puudust tulla ei tohiks. Bodensee järv, läbi linna looklev Rheini jõgi, kaunis vanalinn ja vaade Alpidele oleks siin kohal märksõnad, mis teiegi kujutelmades, kallid lugejad, võiks aidata linnast üpriski maalilise pildi kokku panna. Et Konstanz piirilinn on, siis ei ole palju aega tarvis, et teha jalutuskäik Šveitsi, kuigi, olgem ausad, pigem teevad šveitslased siia poole piiri oma jalutuskäike, sest hinnad on Saksamaal silmähtavalt rahakotisõbralikumad. Muidugi autoomanikel ei maksa end eksitada lasta, odavam bensiin ootab just juustu- ja šokolaadimaal. Lisaks on natuke tugevama härra
elutoad. 4. korrusel olid aga külaliste toad ning viiendal ja kuuendal korrusel olid kuninga oma ruumid. Loss on ehitatud suurepärasele kohale – Alpide nõlvale. Ühelt poolt on näha hämmastavat vaade tasasele järvederohkele Saksamaale ning teiselt poolt kõrguvatele alpidele. Neuschwainsteini lossi ligidal on ka Hohenschwangau loss (pildil väike loss paremal nurgas). Nagu ka ennem öeldud - Ludwig II ehitas selle pelgupaigaks, sealjuures tegi ta sellest lossist oma unistuste maailma
jäämasside surve oli suurim, veelgi arvestatavam. Aastatel 1930 1960 kasvas Norra pindala 1664,9 km. Riigi territooriumiks on ka Teravmäed (Svalbard), Jan Mayeni ja Karusaar Arktikas ning koos nendega on Norra pindala 387 266 km. Lisaks loevad norralased oma territooriumiks Bouvet' ja Peeter I saart ning kuninganna Maudi maad Antarktikas. Suurema osa Norramaa pinnast katavad mäed kuulus Skadinaavia mäestik. Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe, iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide taolised mäeseljandikud oosid. Mäed jõuavad mõnel pool, eriti läänes, lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetrise seinana. Mõnikord jääb mägede ja merede vahele siiski rannikumadalikku, mis paaris kohas Oslo lähemas ümbruses ja sealt edasi
Nimelt ei kogu Etna endasse energiat kaua aega, et siis suure hooga plahvatada, vaid eraldab seda vahetpidamata. Etna on ka Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Itaalias võib esineda ka maavärinaid. Itaalias on ka palju parke, mis meelitavad ligi turiste. Seal leidub 23 rahvusparki ning sadu muid, väiksemaid parke. Itaalias on suured kliimamuutused, mis on põhjustatud territooriumi pikisuunalisest väljavenitusest. Põhja-Itaalias on sajused suved ja tänu Alpidele külmad talved, Po madalikul valitseb aga parasvöötme mandriline kliima, see tähendab, et seal on kuivad suved, kuid niisked ja jahedad talved, Appenniini poolsaarel ja ka muudel saartel on aga hoopiski lähistroopiline kliima ehk siis seal on pikad ja kuivad suved ning pehmed sademeterikkad talved. Kui on jahedam ilm, võib sada ka lund. Alpide eelmäestikes puhub tihti soe ja kuiv tuul föön, mis võib tekitada tugevaid torme ( kuni 150 km/h ), mis omakorda võivad kahjustada maju
1. Loodus Sveitsil on viis naaberriiki. Ta piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Pinnaehituses on eristunud kolm osa: lõunaosas Alpid, mis moodustavad ligi 60 % riigi pindalast, läänepiiril on Juura mäestik, mis on madalate ahelikega ja mille alla jääb kümnendik riigi territooriumist ning nende kahe vahele jääb 50 kilomeetri laiune ja keskmiselt 395 meetri kõrgune Sveitsi platoo, mis piirneb edelas Genfi järvega ning kirdes Bodeni järvega. Tänu Alpidele katab igijää ja -lumi riigi pindalast ligi 5,7 % ning see mäestik loob ka erilise kliima piiri Lõuna- ja Kesk- Euroopa vahel. Jõgesid on Sveitsis palju, need on valdavalt vee- ja energiarikkad. Näiteks algavad Sveitsis sellised tähtsad Euroopa jõed nagu Rein ja Rhone. Sveits on kuulus ka oma järvede poolest, mis asuvad tektoonilistes nõgudes. Seal on sellised kaunid ja silmapaistvad järved nagu Boden, Genf, Lugano, Magiore, Zürichi järv jt.
Päikesekiirgus on mägistes piirkondades intensiivne. Kliimat mõjutavad liustikud. Liustike kujunemiseks pole vaja suurt külma, küll aga piisaval hulgal sademeid. Jää sulamine peab olema sel juhul väiksem lume kuhjumisest. Mandriliustikud, mille paksus võib ulatuda mitme kilomeetrini, katavad suuri alasid, selline on näiteks Gröönimaa jääkilp. Alpi oruliustikud on nagu pikad jääjõed, mis on kujunenud mäestikuorgudes. Mandri-Euroopas on lisaks Alpidele liustikke ka Skandinaavia mäestikus. Liustikud on ka Maa tohutud mageveevarude reservuaarid. Hinnanguliselt peitub liustikes 23,8 miljonit kuupkilomeetrit magedat vett, kuid ligi kolmveerand sellest hulgast on meile kättesaamatu. ((Foto: Liustikuorg DeGeerdalenis Isfjordi lõunakaldal Teravmägedes Svalbardis. Teravmägedes jäävad suvised temperatuurid 4-5 kraadi C piirimaile, pikkades fjordides puhuvad tugevad tuuled.)) --- 45 ((Kaart: Näide Euroopa ilmakaardist.))
Kui ta püsti tõusis, olid tüdruk ja kits kadunud. Ta kuulis, kuidas riiv ette lükati. Väikest ust, mis nähtavasti naaberkambrisse viis, sai väljastpoolt kinni panna. «Kas ta mulle vähemalt voodigi jättis?» pomises meie filosoof endamisi. Ta kõndis väikeses kongis ringi. Ainus mööblitükk, mis magamiseks oleks kõlvanud, oli kaunis pikk puust kirst, mille kaas oli nikerdatud. Kui Gringoire sellel end välja sirutas, oli tal tunne nagu Mikromegasel *, kui see kogu oma pikkuses Alpidele magama heitis. 5 7 «Mis parata!» ütles ta end kuidagi magama seades. «Katsume läbi ajada. On aga imelik pulmaöö! Kahju! Ses laulatuses, kus kruus katki löödi, oli tõesti midagi lapselikku ja enneveeuputuslikku, mis mulle väga meeldis.» KOLMAS RAAMAT I. JUMALAEMA KIRIK Kahtlemata on Pariisi Jumalaema kirik veel tänapäevalgi majesteetlik ja meeltülendav ehitus. Aga ükskõik kui kaunina ta vananedes ka säilinud oleks, on ikkagi raske mitte
annaabi.ee 
