Prantsusmaa piirkonnad Alsace Akvitaania ·Île-de-France Auvergne ·Languedoc-Roussillon ·Limousin Alam-Normandia ·Lorraine Burgundia ·Midi-Pyrénées Bretagne ·Nord-Pas-de-Calais Keskpiirkond ·Pays de la Loire Champagne-Ardenne ·Picardie Korsika ·Poitou-Charentes Franche-Comté ·Provence-Alpes-Côte d'Azur Ülem-Normandia ·Rhône-Alpes Majandus: väliskaubandus Eksport Import Vein ·Autod Autod ·Naftatooted Lennumasinad ·Automaatikaseadmed Autode tagavaraosad ·Autode tagavaraosad Ravimid ·Naftatooted Elektroonikatooted
5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid · Riigilipp · Hümn · Deviis Rahvuslikud sümbolid · Marianne · Gallia kukk Tähised · Vapp Majandus Eurotsooni liikmesriigid (tumesinisega) Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009.
3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid * Riigilipp * Hümn * Deviis Rahvuslikud sümbolid * Marianne * Gallia kukk Tähised * Vapp Majandus Väliskaubandus Eksport 1. Vein 2. Autod 3. Lennumasinad 4. Autode tagavaraosad 5. Ravimid 6. Elektroonikatooted Import 1. Autod 2. Naftatooted 3. Automaatikaseadmed 4. Autode tagavaraosad 5. Naftatooted Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa,
Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid · Riigilipp · Hümn · Deviis Rahvuslikud sümbolid · Marianne · Gallia kukk Majandus Eksport 1. Vein 2. Autod 3. Lennumasinad 4. Autode tagavaraosad 5. Ravimid 6. Elektroonikatooted Import 1. Autod 2. Naftatooted 3. Automaatikaseadmed 4. Autode tagavaraosad 5. Naftatooted
1. Alsace 2. Akvitaania 3. Auvergne 4. Alam-Normandia 5. Burgundia 6. Bretagne 7. Keskpiirkond 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Transport Lennundus Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadade. Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047 m, on 14 Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat ] Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal.
Pealinnaks on Pariis. Pindala 547 030 km2 . Rahvaarv 62 814 233 (ilma meretaguste piirkondadeta). Rahaühik euro, SKT elaniku kohta 33 678 USD. 2) Ajaloolised linnad. Pariis ehk Prantsusmaa pealinn on üks vanemaid linnu Euroopas. Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. 987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn. Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône departemangu keskus. Marseille on elanike arvult Prantsusmaa teine linn ja suuruselt kolmas linnastu. Linna asutasid umbes 7. sajandil eKr kreeklased, kes nimetasid linna (Massalia). 49 eKr vallutasid linna roomlased. 1218. aastal Marseille iseseisvus, kuni 1481 a. prantslased linna vallutasid. Marseille' ülikool asutati 1409. 3) Riigi rahvastiku tihedus. Prantsusmaa rahvastiku tihedus 110 in/ km2
Peamised majandusnäitajad Prantsusmaa on sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest maailmas viiendal kohal peale USA-d, Jaapanit, Hiinat ja Saksamaad. Euroopa Liidu kogutoodangus annab Prantsusmaa ca 16% (2008.a., Eurostat ). Riigi majandustegevus on koondunud Ile-de-France`i (Pariisi ümbrus) piirkonda. 2008.aastal tõusis Pariis välisinvesterijate jaoks Euroopa kõige atraktiivsemaks pealinnaks, edestades Londonit (uuring Institut CS, jaanuar 2009). Muud tööstuspiirkonnad on Rhône-Alpes (9,8% SKP-st) ja Provence-Alpes-Côte d'Azur (6,8%). Antud kolme piirkonda tehakse ka enamus riiki tulevatest välisinvesteeringutest. Tööhõive Kuni 2008.aastani vähenes tööpuudus tänu sotsiaalse ühtekuuluvuse plaani efektiivsele toimimisele Prantsusmaal järjepidevalt. Sotsiaalse ühtekuuluvuse plaan sisaldab töötute personaalset pikaajalist nõustamist, eraisikutele suunatud teenuste arendamist jne. 2008.aastal oli tööpuuduse keskmine tase 7,4%, registreeritud töötute
ekspordi liigset orienteeritust traditsioonilistele ja aeglaselt kasvavatele turgudele, bürokraatiat ning keerulist maksusüsteemi. Prantsusmaa on sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest maailmas viiendal kohal peale USA-d, Jaapanit, Saksamaad ja Ühendatud Kuningriiki. Euroopa Liidu kogutoodangus annab Prantsusmaa üle 16%. Riigi majandustegevus on koondunud Ile-de-France`i (Pariisi ümbrus) piirkonda. Muud tööstuspiirkonnad on Rhône-Alpes (9,8% SKP-st) ja Provence-Alpes-Côte d'Azur (6,8%). Antud kolme piirkonda tehakse ka enamus riiki tulevatest välisinvesteeringutest. Väliskaubandus · EKSPORT 1. Vein 2. Autod 3. Lennumasinad 4. Toiduaineid 5. Ravimid 6. Elektroonikatooted 7. Alkoholijooke · IMPORT 1. Autod 2. Keemiatooteid 3. Veondusseadmeid 4. Autode tagavaraosad · Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia,
PABLO PICASSO 1881-1973 Pablo Picasso (tegelikult Pablo Ruiz) sünnib 1881. aastal Málagas. Joonistusõpetajast isa avastab varakult poja andekuse ja annab talle esimest õpetust. Picasso edasine areng kulgeb tormiliselt: 1896. aastal õpingud Barcelona ühes kunstikoolis, 1897. aastal valmivad esimesed illustratsioonid. 1901. aastal esimene skulptuur. Olles varsti pärast sajandivahetust kunstnikuna juba väljakujunenud isiksus, võtab noor Pablo kasutusele oma ema nime ja reisib korduvalt Pariisi, kus hakkab 1904. aastast lõplikult elama. Stiilikriteeriumide alusel jaotatakse Picasso looming perioodideks. Esimene umbes kolm aastat kestev "sinine" periood lõpeb 1904. aastal. Temaatiline raskuspunkt asub ühiskonna ääremail olevate inimeste kujutamisel. Järgneb 1906. aastani kestev "roosa" periood, mil Picassot huvitab peamiselt tsirkusemaailm. Picasso tutvub 1906-1907....
2001.a. oli Prantsusmaa Sisemajanduse kogutoodang (SKP) 1460 mld ?. Prantsusmaa SKP moodustas 2001.a üle 5,5% OECD liikmesriikide kogutoodangust, olles neljas majanduslik võimsus peale USA-d, Jaapanit ja Saksamaad. EL kogutoodangus on Prantsusmaa osa üle 16%. Prantsusmaa majanduslik võimsus on koondunud Ile-de-France`i piirkonda, kus toodetakse üle 28% rahvuslikust rikkusest, kuigi seal elab ainult 18,8% riigi elanikkonnast. Sellest jäävad tunduvalt maha muud tööstuspiirkonnad Rhône-Alpes (9,8% SKP-st) ja Provence-Alpes-Côte d'Azur (6,8%). SKP ühe elaniku kohta oli 2001.a. 23 300 ?. Alates 1990.a. on SKP juurdekasv olnud 2,5 % ümber, olles selle perioodi kõrgeim 3,4 % 1998.a. ja madalaim (negatiivne) -1,3 % 1993.a. 2001.a. SKP juurdekasv oli 1,8%, 2002. aastaks prognoositakse 1,0- 1,2% juurdekasvu. Majanduse tugevad küljed: Lennuki -, auto- ja toiduainetööstuse paindlikkus ja konkurentsivõime
7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Prantsusmaa riigiasjadega tegelesid kuni revolutsioonini 1789 monarhid ja nende isiklikult välja valitud ministrid. 1958. aasta põhiseaduse kohaselt kuulub Viiendas vabariigis kogu valitsemissüsteemis kõige suurem poliitiline vastutus presidendile. Samamoodi nagu meil Eestiski on seal teisel kohal peaminister. Kõrgeim apellatsioonikohus on ülemapellatsioonikohus. Liikmed määrab president. Jaguneb kuueks kolleegiumiks.
Pa ie 19.Picard arentes o it o u -C h d'A zur 20.P -C o t e . P r o v e n c e-Alpes 21 -Alpes 22.Rhône t u d k okku 101 Depa Piirkonnad on ja o t a a r t ement). rtema departema nguks
Léger has been called a progenitor of Pop art.[17] He was active as a teacher for many years. Among his pupils were Nadir Afonso, Robert Colescott, Charlotte Gilbertson, Hananiah Harari, Asger Jorn, Beverly Pepper, Victor Reinganum, Marcel Mouly and George L. K. Morris. In 1952, a pair of Léger murals was installed in the General Assembly Hall of the United Nations headquarters in New York, New York. In 1960, the Musée Fernand Léger was opened in Biot, Alpes-Maritimes,France. In November 2003, his painting, La femme en rouge et vert sold for $22,407,500 United States dollars. His sculptures have been selling in excess of 8 million dollars. In August 2008, one of Léger's paintings owned by Wellesley College's Davis Museum, Mother and Child, was reported missing. It is believed to have disappeared some time between April 9, 2007 and November 19, 2007. A $100,000 reward is being offered for information that leads to the safe return of the painting
lõpp; 8.) vokaalides nn iitatsism; 9.) eesliited (a: asotsiaalne, anti: antibiootikum, düs: düsleksia, eu: eutanaasia). 56. Millised on uusajal levinuimad müüdid kreeka keele ja kultuuripärandi kohta? 1.) keskajal ei osatud (tegelikult oskus tuli bütsantsi põgenikega pärast 1453. Aastat) 2.) kopisti märkus käsikirjal: Graecumest, nonlegitur (tegelikult Johannes Argyropulose sõnad: Graecia trans volavit Alpes) 57. Miks nimetatakse Vana-Roomas kõneldud keelt ladina, mitte aga rooma keeleks, samas kui Vana-Kreekas kõneldu on vanakreeka, Prantsusmaal prantsuse, Inglismaal inglise keel? Roomlaste tavamõiste oma keele jaoks võeti üle maakonnalt ja hõimuliidult, mis ümbritses Rooma linna – Latiumis elanud latiinidelt. 58. Millistel sajanditel oli ladina keel elav keel paljude funktsioonidega? 5. sajand eKr – 5. sajand pKr. 59
annaabi.ee 
