ainult mainis, et siis saab Margarita meistri kohta natukenegi teada. Tema emotsionaalsus väljendus ka stseenis, kus tänu Azazello antud võlukreemile sai ta võime lennata ning kasutas seda, et maksta kätte Lavinskile, isikule, kellest sõltus, kas meistri raamat läheb trükki või mitte. Kui Margarita oli nähtamatu, hävitas ta mehe korterit nii nagu oskas ja tundis kättemaksust täit naudingut. Ka raamatu lõpu poole oli mulle kui lugejale Margarita vihasööst Aloizi Mogarõtsi vastu vägagi sokeeriv, kui naine mehele küüned näkku lõi ning teine näost veriseks muutus. Ometi oli Margarita oma seisukohtades väga kindlameelne ning otsustav. Saatana väljavalituks osutuski ta tänu oma sihikindlusele, välja öeldud lausele:" Annaksin oma hinge kuradile, kui ainult saaksin teada, kas meister on elus või ei ole!" ning võimele armastada, mis ka ei juhtuks. Saatana ballil, kuhu oli kutsutud
Kõik külalised olid surnud, kuid ärkasid ballisaali jõudes ellu. Viimaks ilmus Woland öösärgis koos külalisega,kes oli elus. Woland nimetas teda nuhiks ning ta tapeti. Pärast külalise vere joomist muutus Wolandi rüü ballirüü taoliseks ning ta käskis verd juua ka Margarital, mida naine ka tegi. Margarita sattus ukse juurde, millest ta sisse astus. XXIV peatükk Tegelased: Margarita, Woland, Peemot, Korovjev, Azazello, meister, Aloizi Mogarõrts, teenijatüdruk Hella, koduabiline Natasa, Margarita naaber Nikolai Ivanovits, Varenuhha Toimub ballijärgne õhtusöök Wolandi juures. Süüakse, juuakse. Margarita hakkab ära minema ning mõtleb, et imelik, kuna kõiki jätab see nagu külmaks. Siiski Woland peatab teda ja palub naisel öelda, mida too tänutäheks soovib. Esmalt soovib ta,et mingilt naiselt võetaks ära see rätik, millega ta oma lapse lämmatas. Seejärel soovib ta oma meistrit tagasi. Meister ilmubki
Kolmiku moodustavad ka Afranius (Pilatuse esimene abiline), Korovjev-Fagott (Wolandi abiline) ja Fjodor Vassiljevits (Stravinski abi). Nad karistavad kõiki, kes on nende peremehi solvanud. Marcus Rotitapja, Azazello ja Artsibald Artsibaldovits (Gribojedovi Maja restorani direktor) täidavad timuka rolli, viimane küll vaid jutustuses, kui muutub piraatide laeva kapteniks. Reeturite kolmikusse kuuluvad Juudas Kiriafist (Jozef Kaifa spioon), parun Maygell (vaatemängude komisjoni liige) ja Aloizi Mogarõts (ajakirjanik). Juudas reedab Jesua, Mogarõts Meistri ja Maygell kavatseb, kuid ei jõua reeta Wolandit ballil. Kolmiku moodustavad ka Jesua ja Meistri õpilased: Leevi Matteus (tulevane evangelist ja Jesua õpetuse järgija), luuletaja Ivan Bezdomnõi (Berliozi sõber ja Meistri kaaslane hullumajas) ning luuletaja Rjuhhin (Bezdomnõi sõber, kes meeletult kadestab Puskinit tema ande pärast).
unenäos tenor sureb aaria lõpus, siis aga tõuseb üles, pühkides pükstelt tolmu, Beemoti elluärkamine arreteerimisel. · Meister põletab käsikirja leegitsevad kaustad Gribojedovi majas (ametliku nõukogude kirjanduse sümbol), kuid erinevalt neist Meistri käsikiri ei hävine Tõde, tõeline looming on hävimatu · Jeesus ja 12 jüngrit 12 MASSOLIT-i liiget ootamas Berliozi · äraandjad Juudas ja Aloizi, motiivid: raha ja keldrikorter (kuid epiloogis selgub, et Aloizi elab edasi ja saab varieteeteatri finantsdirektoriks!) · Pesu väel naised Varieteeteatris paljad naised saatana ballil · Juuda rahakott valuuta, mille nimel tehakse kõike, raha peitmise motiiv · Margarita eneseohverdus Saatana ballil Jesua ohverdus (tunde kestev piinarikas kannatamine; käsnaga antakse Jesuale juua käsnaga hõõrutakse Margarita põlve)
Eriti sügava mulje jätab Margaritale naine Freida, kes härdalt palub oma piinade lõpetamist. Toimub värskendamine, jalutuskäik külaliste hulgas ja pidulik lõpp Berliozi pea, parun Meygel ja Wolandi muututmine verekarikast joomise järel (joob ka Margarita). Söömine ja joomine Wolandi magamistoas. Margarita palub Freida vabastada. Woland toob tagasi ka meistri, kes arvab, et kõik on üksnes uni. "Käsikirjad ei põle" Õnnelik lõpp vana käsikiri, keldrikorter (pealekaebaja Aloizi Mogarõts saab oma palga), minema hullumajast; Natasa jääb omal soovil nõiaks; Nikolai Ivanovits läheb koos tõendiga, oma öiste tegemiste kohta, koju; Varenuhha samuti; Margarita saab Wolandilt kingituseks teemantidest hobuseraua. (mille Margarita kogemata kaotab ning Annuska leiab. Viimane peab siiski leiust loobuma.) Kõik hakkab lahenema, lõpule jõudma. Margarita ja Meister elavad rõõmsalt keldrikorteris. Linnas püütakse leida seletusi kõikidele
Eriti sügava mulje jätab Margaritale naine Freida, kes härdalt palub oma piinade lõpetamist. Toimub värskendamine, jalutuskäik külaliste hulgas ja pidulik lõpp Berliozi pea, parun Meygel ja Wolandi muututmine verekarikast joomise järel (joob ka Margarita). Söömine ja joomine Wolandi magamistoas. Margarita palub Freida vabastada. Woland toob tagasi ka meistri, kes arvab, et kõik on üksnes uni. "Käsikirjad ei põle" Õnnelik lõpp vana käsikiri, keldrikorter (pealekaebaja Aloizi Mogarõts saab oma palga), minema hullumajast; Natasa jääb omal soovil nõiaks; Nikolai Ivanovits läheb koos tõendiga, oma öiste tegemiste kohta, koju; Varenuhha samuti; Margarita saab Wolandilt kingituseks teemantidest hobuseraua. (mille Margarita kogemata kaotab ning Annuska leiab. Viimane peab siiski leiust loobuma.) Kõik hakkab lahenema, lõpule jõudma. Margarita ja Meister elavad rõõmsalt keldrikorteris. Linnas püütakse leida seletusi kõikidele viimasel ajal toimunud
dokumendisüsteemita rakendada. Peatükis 13 küsib Ivan, mis on Meistri nimi ning too vastab:"Mul ei ole enam nime." Ta ei tee sedasi mitte ainult seepärast, et ta tahtis loobuda kõigest, mis seondus ajaga, mil ta oli koos Margaritaga, vaid ka sellepärast, et tal polnud enam dokumente, ametlikult teda enam ei eksisteerinud. ""Pole dokumenti, pole ka inimest," lausus Korovjev rahulolevalt. "Ja see on teie majavaldaja majaraamat?" "Ja-ah..." "Kes sinna sisse on kirjutatud? Aloizi Mogarõts?" Korovjev puhus majaraamatu leheküljele. "Korras! Teda pole enam, ja pange tähele, pole olnudki."" (M&M lk 283). Bulgakov on püüdnud oma teoses näidate, kui tobe on see, et ühelt poolt on võimalik ilmselgelt toimunud asju ilma dokumendita olematuks muuta, teisalt sai ka dokument tõestada võimatut. ""Ma palun teid väga anda mulle tõend," nõudis Nikolai Ivanovit tungivalt, metsikul pilgul ringi vahtides, "selle kohta, kus ma möödunud ööl viibisin." "Misjaoks
täiskuuballi. Miks Woland sai Moskvasse tulla? Seal on ka kaks ajalist tasandit Jersalaim ja teine tasand on Moskva 20nda sajandi 20ndatel aastatel. Bulgakov: "Samasugune kurjus nagu on Jersalaimis, valitseb ka Moskvas. Sellepärast sai ka Woland ehk saatan sinna tulla. Moskva on teine Jersalaim. Seal valitseb samasugune kurjus nagu valitses juutide poolt Kristuse ristilöömisel." Tegelased. Seal on kolm reeturi kuju. Esimene on Juudas, teine on Aloizi Mogarõts, kolmas reetur on parun Mayggel. Sarnase saatusega isikud on Jeesua Ha-Nostri ja Meister. Keegi neid ei mõista ja neid kuulda ei võta. Ivan Bezdomnõi (vene keeles koduta inimene). See tegelaskuju kannab Bulgakovi ühte pseudonüümi. Siin on pilatud seda, et 20ndatel aastatel oli kombeks NSVL, et kirjanikud võtsid kummalisi hüüdnimesid endale. Usuvastaseid poeeme kirjutati sel ajal hirmus palju, sest vene rahvas oma põhiolemuses on väga usklik ja kannatlik. Lõhuti
annaabi.ee 
