väikeserakulisel kopsuvähil on võime organismis kiirelt levida ning on tundlik keemiaravi suhtes. Kirurgiline ravi on tervendaval eesmärgil teostatav vaid umbes 5 % -l väikeserakulise kopsuvähiga haigetest. Põhiliseks ravimeetodiks on antud juhul kemoteraapia. Kiiritusravi rakendatakse väikeserakulise kopsuvähi ravis siis, kui on tegemist lokaliseerunud haigusekoldega, mis ei ole allutatav kirurgilisele ravile (Labotkin 2004). RINNAVÄHK Rinnanäärmevähk on Eestis naistel sagedasimaks avastatud vähitüübiks, moodustades pea viiendiku kõikidest naistel esinevatest vähkidest. Meestel esineb aastas üksikuid selle vähi juhte. Rinnavähi haigestumise võimalus kasvab koos naise vanusega ning saavutab maksimumi 50-60 eluaasta vahel. Rinnavähk noorematel kui 30 eluaastat on harv juhus ning suure tõenäosusega seotud kaasasündinud geneetiliste defektidega.
Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. 12. Milliseid "süvataseme" ja "pealispinna" vastandusi on erinevates kultuuriteoreetilistes distsipliinides esitatud? 13. Millised suhted on võimalikud erinevate kultuuride vahel? Kultuurid võtavad teistest kultuuridest üle elemente nii ebateadlikult, teadlikult kui pealesunnitult. Kui toimusid kultuurikontaktid koloniaalvallutuste kaudu, siis oli inimeste ettekujutus kultuurist, kui millestki, mida saab prognoosida ning mille seaduspäraseid arenguid peavad kõik läbi tegema
struktuuri binaarsetest opositsioonidest jäävad väljapoole tekstid , mis seda dihhotoomilist ülesehituse printsiipi püüavad ületada või mis üldse ei käi sellise liigenduse alla. struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus, võimalused, vabadus, hetkelised nähtused. struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st. kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. strukturalismis on subjekt objektiivselt tunnetatav, poststukturalismis mitte. Poststrukturalismis eristuvad kaks suurt suunda: a) tähtsustatud on teksti reaalsust. Derrida -- "Väljaspool teksti pole midagi" b) rõhutatakse eelkõige poliitilist reaalsust. Deleuze -- "Kõik on lõppkokkuvõttes poliitika". Huvitav, et Derrida jõudis lõppkokkuvõttes ka poliitikasse (vt. Mart Lilla "Vikerkaares") JACQUES DERRIDA (1930)
Kõik meie tunded on mõnu/naudingu või ebameeldivustunded (Lust oder Unlustgefühle). Naudingut tunneme me, kui miski vastab meie vajadusele; ebameeldivust, kui 18 see vajadus ei saa rahuldatud. Vajadusi võib üldiselt nimetada ka eesmärkideks (otstarbeiks). Siit tuleme iseenesest otstarbekuse mõiste juurde. Iga tunnet kirjeldav lause on alati allutatav kujutletavale objektile, eesmärgile, otstarbele. Kui ma midagi söön, mille järele mul on isu, siis on mul mõnutunne, kuna just see söök on selle vajaduse rahuldamiseks "otstarbekas". Mõnel teisel korral, kui mul isu pole võib sama söök olla mulle vastumeelne. Selline mõnutunne jääb subjektiivseks, sõltuvaks minu meeleoludest ja vajadustest. Seejuures ei ole meil mingit üldist mõõdupuud tunnete üle otsustamise jaoks.
minetanud talle omase reaalse ja tõsiselt võetava eksistentsi. Mütoloogiliste haldjate Avalon ei pruugi olla midagi enamat kui muinasjutumaailm, sest mistahes enamlevinud õhtumaistes uskumustesüsteemides pole neile enam kohta (välja arvatud kõik loodususundid, mis moodustavad siiski vähemuse). Haldjas pole enam ennast ise kehtestav ehk reaalne olend, kellel on teatud omadused ja iseseisev tahe, vaid kunstilistele ja mängulistele eesmärkidele fantaasiaga allutatav vorm. 36 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud 37 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud KASUTATUD KIRJANDUS 1. Cotterell, A. Lääne mütoloogia entsüklopeedia. Tallinn: Varrak, 2001. Lk 101-102 2. Day, D. Tolkieni entsüklopeedia
tegelikult toimub, välistades selle, mis seal võiks (loogiliselt) toimuda, tegelikult aga ei toimi. Mõned seadused, mis vastavad falsifitseeritavuse kriteerumile (71- 73). 3.Falsifiteeritavuse aste. Selgus ja täpsus (73-77). hea teaduslik teooria on falsifitseeritav just seetõttu, et ta väited maailma kohta on kindlapiirilised. Marsi näide, et: esitada maailma kohta eriti laiahaardelisi väiteid, olleks ise eriti hästi falsifikatsioonile allutatav, ning ise suudaks falsifitseerimisele alati ja igas olukorras vastu seista (73). Potentsiaalne falsifitseerija (74). Falsifikatsioonile hästi allutatuid teooriaid tuleb eelistada neile, mille suhtes on falsifikatsiooni raskem rakendada – tingimusel, et neid tegelikult falsifitseerida ei suudeta. Me õpime vigadest. Teadus edeneb katse ja eksituse varal. Et loogiline situatsioon teeb universaalsete teooriate ja seaduste tuletamise vaatlusotsustustest
See võime võimaldabki rakendada 12 kategooriat eriliste kaemussidemete suhtes. Oma tunnetes me mõõdame objekti, oma kujutust sellest. Mõõdupuu asub meis eneses. Kõik meie tunded on mõnu ehk naudingu, ebameeldivuse tunded. Naudingut tunneme, kui miski vastab meie vajadusele; ebameeldivust tunneme, kui see ei rahulda meie vajadust. Vajadusi võib nimetada ka eesmärkideks, otstarbeks. Iga tunnet kirjeldav lause on alati allutatav kujutletavale eesmärgile, otstarbele (N: söön midagi, kuna mul on selle järgi isu - mõnutune; kui isu pole, on see söök vastumeelne). On olemas üldine ilutaju - kes nõus pole, peetakse maitsetuks. Püüab määratleda esteetilise otsustusvõime piire. Me langetame pidevalt otsuseid otstarbekuse üle. Objetiivne otstarbekus. Elava looduse vaatlusel ei saa läbi otstarbekusele viitamata. Elavate olendite puhul on ilu võimalik mõista just selles organismis.
- kriitika strukturalismi, funktsionalismi ja Parsonsi kohta: · süsteem on alati korras, ebakõlad on ajutised. 50ndatel levinud. Põhjus: väärtuskonsensus ühiskonna sees, aga 60ndate konfliktid näitasid mudeli piiratust. · struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus, võimalused, vabadus, hetkelised nähtused. · struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st. kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. · näeb harmooniat, konfliktide puudumist ideaalina, võtab enesestmõistetavana et inimeste eesmärgid on ühised · on "hiigelteooria" (Grand Theory), mida on raske tegelikkuses testida. # Samas annab omamoodi perspektiivi millega institutsioone vaadelda # strukturalismis on subjekt objektiivselt tunnetatav, poststukturalismis mitte. 4. SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED - Mõlemad loovad indiviidi ja struktuuri vahel sideme
annaabi.ee 
