Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaazi pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Iga järgmise auastme teenimiseks on vaja omandada teatud hulk kogemusi ja teadmisi. Auastmete andmise õigus on järgnevatel isikutel: Ohvitseridele- Vabariigi president Allohvitseridele- Kaitseväe juhataja Sõduritele- Väeosa ülem Maaväe auastmed jagunevad järgmiselt: Sõdurid alustavad reamehest ning saavad edasi kapraliks. Edasi tulevad nooremallohvitseride auastmed, mille esimene variant on nooremseersant, selle järgneb seersant ning lõpuks võib saavutada vanemseersandi tiitli. Vanemallohvitserid on veeblid. Alustatakse nooremveeblist, saadakse veeblistaatus, sealt edasi vanem-, staabi- ja ülemveebel. Edasi tulevad tähtsamad auastmed
Hinnatakse isikute juhtimisvõime, hariduse, staazi või ka teenete järgi, neid kantakse sõjaväe vormiriietusel. Mida edukam teenija, seda kõrgem ta auaste. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. · Kes annab välja ? Auastmete andmise õigus on järgnevatel isikutel: vabariigi president - ohvitseridele kaitseväe juhataja - allohvitseridele väeosa ülem - sõduritele · Kuidas tekkisid ? Enamik auastmetest tekkisid Vabadussõja käigus, 1918.-1920. aastatel Uus auaste ,,Brigaadikindral" tekkis 1991 aastal, Vene okupatsiooni käigus · Kuidas auastmed välja näevad ? Maa- ja õhuväe auastmed on ühesugused, ainult ,et maaväe auastme taust on pruuni-hallikat värvi, ning õhuväe hele-sinise taustaga. Kindral on kõrgeim auaste, ning madalaim on reamees.
Jõgeva NK ja KT Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaazi pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Auas tme te andmis e õ ig us o n järg ne vate l is ikute l - vabariigi president - ohvitseridele kaitseväe juhataja - allohvitseridele - väeosa ülem - sõduritele Jõgeva NK ja KT Auastmed jagunevad maaväe, õhuväe (samased maaväe auastmetega) ja mereväe auastmeteks. Jõgeva NK ja KT Maaväg i ja õ huväg i S õ durid Kapra l Reamees No o re mallo hvits e rid Vanemseersant Seersant Nooremseersa nt Vane mallo hvits e rid Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel Veebel
kuu pikkusena. Esines juhtumeid, kus Nõukogude Armees ajateenistust alustanud, kuid sealt seoses Eesti taasiseseisvumisega välja arvatud mehed teenisid oma aega edasi Eesti kaitseväes. Peagi vähendati kaitseväes teenistuse aega 12 kuuni. Teenistusse võtmine toimus 4 või 3 korda aastas ja ajateenijatega komplekteeriti ka siseministeeriumi haldusalas olevaid teenistusi. 2001–2002 2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud
Kaitseliitlased on osalenud toetava jõuna politseioperatsioonides, taganud korda massiüritustel, osalenud loodusõnnetuste, näiteks metsatulekahjude likvideerimisel, otsinud inimesi jne. Peale otsese sõjalise väljaõppe annab Kaitseliit oma liikmetele ka palju muid elus vajalikke oskusi ja kogemusi. Nii on õpperühmades omandatud parameediku oskuseid kasutades nii mitmelgi korral päästetud eluohtlikkusse olukorda sattunud kaaskodanikke. Reservohvitseridele ja -allohvitseridele pakutakse võimalust põhitööst vabal ajal rakendada ja lihvida omandatud juhioskusi vabatahtlike üksuste pealikena või kitsama eriala spetsialistidena. Kui seni oli jao- ja rühmapealike ning erialaspetsialistide koolitus Kaitseliidus killustunud, siis käesolevast aastast käivitunud Kaitseliidu kool võimaldab viia läbi koolitust ja täiendõpet nii vabatahtlikele kaitseliitlastele kui kaaderkoosseisule tsentraliseeritult ja ühtse standardi järgi.
aastal valmistatud Vene ratsaväepüstoleid. Püstoleid kanti reeglina paarikaupa sadulataskutes, rauasuue allapoole. Tegemist polnud mingi imerelvaga, isegi 10 meetri kauguselt tulistades oli neist raske märki tabada. Nii ründeks kui kaitseks eelistasid ratsaväelased ebatäpsele püstolile mõõka. Napoleoni sõdade järel kadusid püstolid ratsaväe sõdurite relvastusest nii Venemaal kui ka Inglismaal ja Prantsusmaal, jäädes alles ainult ohvitseridele ning allohvitseridele. XIX sajandi alguse püstol on suurepärane näide minimaalse lahinguväärtusega relvast, mida vaatamata teadaolevatele puudustele kunagi suurtes kogustes valmistati. Sellised relvad näitavad hästi traditsioonide tähtsust. Tänapäeval ei hoitaks relvastuses viletsat püstolit, mida eeldatavalt lahingus ei kasutatagi. Seetõttu peegeldab iga säilinud tolleaegne siledaraudne ratsaväepüstol hästi vanade konservatiivsete sõjaväelaste ning relvatootjate kivinenud seisukohti.
Kaitseliitlased on osalenud toetava jõuna politseioperatsioonides, taganud korda massiüritustel, osalenud loodusõnnetuste, näiteks metsatulekahjude likvideerimisel, otsinud inimesi jne. Peale otsese sõjalise väljaõppe annab Kaitseliit oma liikmetele ka palju muid elus vajalikke oskusi ja kogemusi. Nii on õpperühmades omandatud parameediku oskuseid kasutades nii mitmelgi korral päästetud eluohtlikkusse olukorda sattunud kaaskodanikke. Reservohvitseridele ja -allohvitseridele pakutakse võimalust põhitööst vabal ajal rakendada ja lihvida omandatud juhioskusi vabatahtlike üksuste pealikena või kitsama eriala spetsialistidena. Kui seni oli jao- ja rühmapealike ning erialaspetsialistide koolitus Kaitseliidus killustunud, siis käesolevast aastast käivitunud Kaitseliidu kool võimaldab viia läbi koolitust ja täiendõpet nii vabatahtlikele kaitseliitlastele kui kaaderkoosseisule tsentraliseeritult ja ühtse standardi järgi.
saatmisel umbes tuhat meest. Pataljoni ülem oli kapten Eberhardt, rahvuselt sakslane, eestisõbralik ja lahinguis meeste poolt hinnatud ohvitser. Pataljon allutati rindele minekul Norra vabatahtlikest koosnevale Relva-SS diviisile ja suunati lõunarindele Ukrainasse. Seal saavutas pataljon oma silmapaistva vaprusega kuulsuse Tserkassõ lahingutes. Õppelaager oli jagatud neljaks niinimetatud ringiks. Iga ring tähendas ringteed, mille äärtel asusid elamud sõduritele ja allohvitseridele. Seal olid ka üksustele vajalikud töökojad, garaazid, laod ja majandusüksused. Ohvitserid elasid ringi keskel asuvates barakkides. Eestlaste üksused asusid kõik ringis nr.2. Iga kompanii käsutuses oli kolm barakki. Igas toas olid kolmekordsed narid, riidekapid, taburetid ning suur laud. 18 Sooja andis väike malmahi. Pesuruumides oli vaid külm vesi. Õppustega alustati kohe. Instruktoriteks olid sakslased,
ametikohta, ent kuulusid ohvitserkorpusesse. Samuti kuulusid ohvitserkonna hulka sõjaväeametnikud, keda kaotasime 12. Isegi, siis kui jätame kõrvale sõjaaegse auastme aseohvitser, tõuseb kaotus ohvitserkonnas 252 meheni. Sisuliselt ei ole aga õige aseohvitsere kõrvale jätta. Päevakäsuga 21.jaanuarist 1919 kehtestas ülemjuhataja selle auastme neile pooleli jäänud haridusega vene sõjakoolide kadettidele ja silmapaistvatele allohvitseridele, kes tegelikult täitsid ohvitseride ülesandeid. Mitmed aseohvitserid tõusid kompaniiülema kohale ja mitmeid autasustati Vabadusristiga. Aseohvitsere kaotasime kokku 17. Üldine ohvitseride kaotus oleks seega : 269 ohvitseri. Ja seegi arv ei pruugi olla lõplik. Siia pole näiteks arvestatud Ingeri rügemendi kaotusi. Samuti on jäetud välja ka need kelle kohta on andmed ebakindlad või äärmiselt ebamäärased. Kokkuvõttes võime arvestada ümmarguselt 300 ohvitseri kaotusega
linnades. Nõndasama kui eestiaegsed Tallinna majad, võisid ka nõukogudeaegsed puitkorterelamud esineda nii laudisega viimistletuna kui ka krohvituna, sealjuures võisid ka sarnast tüüpi elamud samas kvartalis või sama tänava ääres valmida erineva viimistlusviisiga. Sageli ehitasid neid asutused oma töölistele. Puitelamute gruppe kohtab ka sõjaväeosade juures, sest kiiresti püstitavaid karkasskonstruktsioonis maju ehitati elamuteks üleajateenijatele-allohvitseridele. Tihti hoonestati terve kvartal või tänavalõik ühte tüüpi elamutega. Tegemist on monteeritavate puitkilphoonetega, mis on aga üle krohvitud ning millele on antud stalinistlikule ajastule omane väliskujundus. Krohvitud puuelamud on sageli sõna otseses mõttes stalinistlikud, kaunistatud tollele ajale omaste stiliseeritud uusklassitsistlike detailidega. Seevastu laudisega viimistletud hoonetüübid on barakitaoliselt lihtsad, ajastuomastest
annaabi.ee 
