Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"allofoone" - 7 õppematerjali

Lingvistika - Foneetikast ja fonoloogiast
2
doc

Lingvistika - Foneetikast ja fonoloogiast

tähenduslik lausung. Keelesüsteemi kõige väiksemad koostisosad on foneemid - need on häälikuklassi abstraktsioonid (foneemid märgitakse kaldkriipsude vahele / r /). Foneemidel on olemas neile omane väline vorm ja võime eristada sõnade tähendusi. Samas ei ole ka foneemidel (nagu häälikutelgi) tähendusi. Iga abstraktne foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneeme on igas keeles kindel hulk, nende hääldusvariante ehk allofoone aga lõpmatu hulk. Fonoloogia uurib, missugused häälikulised vastandused on keeles tähendusi eristavad, ja tõlgendab häälikusüsteemi funktsionaalselt. Foneemianalüüsi põhiline meetod on minimaalpaarianalüüs. Eesti keeles on 9 vokaalfoneemi: / a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü / ja 17 konsonantfoneemi ( j märgib palataliseeritud foneeme): / p, t, tj, k, f, v, s, sj, s, h, m, n, nj, l, lj, r, j /

Eesti keel → Eesti keel
20 allalaadimist
Üldeeleteaduse-Foneetika ja fonoloogia ptk kokkuvõte
6
doc

"Üldeeleteaduse" Foneetika ja fonoloogia ptk kokkuvõte

võivad olla mõnikord päris suured. Täiendav jaotumine tuleb sageli koartikulatsioonist. Põhjus on kõnemoodustustasandi automaatses prtsessis ­ assimilatsioonis. Sellega ongi seletatav,miks kõneleja ei ole teadlik automaatsusest tulenevatest allofoonidest. Kui allofoonid on kuuldavalt erinevad, on tegemist märgatavate ehk ekstrinssete allofoonidega. Märkamatute eks intrinssete allofoonide erinevused on tajupiiritagused, nende erinevus pole kuuldav. Intrinsseid allofoone ei märgita tavaliselt ka fonetilises transkriptsioonis, v.a kõige täpsemates. Ekstrinssed allofoonid kuuluvad rohkem keele normatiivsesse häälikusüsteemi. Neil on kalduvus põhjustada hääldamisvigu, seega interferentsi võõrkeele omandamisel. Kaht häälikut peetakse ühe ja sama foneemi allofoonideks vad siis, kui nad on foneetiliselt sarnased. Vaba vaheldus Kui kaks häälikut esinevad samas häälikuümbruses, olemata seejuures omavahel opositsioonis, on nad

Keeled → Keeleteadus
71 allalaadimist
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine
5
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

eristavad. Distinktiivtunnused ­ sõna tähendusi eristavad tunnused 6. Mis on paralleelne ja täiendav jaotumine? Kui kahe häälikuga ei leidu ühtegi minimaalpaari ja kumbki esineb vaid sellises ümbruses, kus teine ei esine, on häälikud täiendavas jaotumises ehk komplementaarses distributsioonis. Kui kaks häälikut esinevad samas häälikuümbruses, olemata seejuures omavahel opositsioonis, on nad vabas vahelduses ja kujutavad endast ühe ja sama foneemi allofoone. 7. Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? Kõneaparaat ­ elundid, mida hääldamisel kasutame. 1) Hingamiselundid (ninaõõs, hingetoru, kopsutorud). Ülesanne: hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. 2) Fonatsioonielundid (kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas). Ülesanne: hääle tekitamine. 3) Artikulatsioonielundid ­ ülemine hääleallikas (neel-, suu- ja ninaõõs)

Filoloogia → Eesti foneetika ja fonoloogia
347 allalaadimist
Formaalsed lähenemised keeleteaduses
6
docx

Formaalsed lähenemised keeleteaduses

Fonoloogia kordamisküsimused 1. Fonoloogiline hierarhia Lausung > intonatsiooniline fraas > fonoloogiline fraas > prosoodiline sõna () > jalg ehk kõnetakt (F, ) > silp () > moora () > segment ehk foneem 2. Foneem, allofoon Foneem ­ foneemi ei öelda välja, s.o abstraktne üksus. Ei sõltu kontekstist, vaid hääldus eristab, nii on nt provansaali keeles 'õhtu' seRo ja 'saag' sero (kontekst on sama: se_o) Allofoon ­ allofoone öeldakse selgelt välja. Konteksti poolt määratud, nt kas mõnes Lõuna-Rootsi dialektis on R alati silbi alguses ja r on alati silbi koodas. Foneemid eristavad alati tähendusi, allofoonid on foneemivariandid. Provanssaali r ja R eristavad tähendusi, järelikult need on kaks erinevat foneemi, samuti ph, p ja b hindi keeles. (ph on tegelikult üks häälik, aspireeritud p, aga seda märgitakse transkriptsioonis kahe tähega) Eesti keeles on klusiilide kirjapilt segadusseajav

Eesti keel → Eesti keel
144 allalaadimist
Eesti keele vaheeksami kordamine
14
doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

kvantiteedist, samuti sõna intonatsioon ja selle seost kvantiteediga. Ta oli esimene,kes näita, et ülipikas silbis põhitoon alguses tõuseb ja langeb seejärel järsult. 1939 ,,Hiiu murrete häälikud". 1946 ,,Eesti foneetika", mis hõlmab nii artikulatoorset foneetikat kui fonoloogiat. Raamatus on ülevaade ka inimese hääldusorganitest, kuulmissüsteemi ehitusest, häälikutüüpidest, prosoodiast jpm. Kirjeldab foneeme ja allofoone. 1990 Kalev Wiigi ,,Foneetika alused", mis on tõlgitud soome keelest. Fonoloogia-kesksed probleemid seotud prosoodiaga ehk kvantiteedi, rõhu ja palatalisatsiooniga. Valmen Hallap hakkas 60ndatel esimesene avaldama artikleid fonoloogia tähtsaimatest küsimustest ja eesti häälikusüsteemist. Mati Hindi fonoloogiakäsitlused lähtuvad konkreetsest morfoloogilisest tegelikkusest. Tema oli

Eesti keel → Eesti keel
71 allalaadimist
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
32
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Kahte häälikut peetakse ühe ja sama foneemi allofoonideks vaid siis, kui nad on foneetiliselt lähedased Märgatavad e ekstrinssed allofoonid - kuuldavalt erinevad; kalduvus põhjustada hääldamisvigu ja seega interferentsi võõrkeeleomandamisel. Märkamatud e intrinssed allofoonid - tajupiirangulised, erinevused pole kuulda Kui kaks häälikut esinevad samas häälikuümbruses, olenemata sealjuures omavahel opositsioonis (ja kujutavad endast ühe ja sama foneemi allofoone), on nad vabas vahelduses. (Nagu vaba otsus, kumba kasutada) 14.Fonoloogilised tunnused. Fonoloogiliste tunnusjoonte teooria - foneetilise põhiliigituse edasiarendus. Eesmärgiks on leida universaalsete foneetiliste põhiomaduste võrgustik, mida saaks kasutada mis tahes keele kirjeldamisel. Fonoloogilisi tunnuseid kasutades näidatakse iga foneemi puhul, missugused kasutusel olevad tunnused selles realiseeruvad. Fonoloogilised tunnusjooned on binaarsed e neil on üldiselt kaks väärtust

Eesti keel → Eesti keel
34 allalaadimist
Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
56
doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

) paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte enam klassikaline ladina keel. •Hiliskeskajal (umb. alates 1100) hakkab tekkima ka muude keelte grammatikaid (iiri, kõmri, provansi, islandi). •Islandi keele grammatikas (nn First Grammarian), mille eesmärk oli eelkõige kirjaviisi loomine ladina tähestiku baasil, nt küllaltki selgelt foneemi käsitlus, mis sarnaneb 20. saj Praha fonoloogide omale (allofoone pole tarvis kirjas märkida, selgituseks kasutab minimaalpaare jms) •Keeleteaduslik teooria arenes eelkõige nn skolastilisel perioodil, umbes 1100-1500. •Praktiliste ladina keele grammatikate kõrvale tekkisid nn spekulatiivsed grammatikad (nimetati ka modistide grammatikateks, kuna olulisim termin oli modus), mis kombineerisid lad. grammatikat ja skolastilist filosoofiat. •Skolastikud toetusid suures osas Aristotelesele, kuid pidid selle kohandama piibellikule maailmapildile.

Filoloogia → Modernism. Postmodernism
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun