ehk rooma betooni seguga. Esinduslikumad hoone kaeti ka marmoriga. Marmor sai Roomas esinduslikuse tähenduse. Näide “Rooma Foorum” (all linn, turuplats) on maailmas linna väljakute ideaaliks. Kreekas oli ülalinn Akropol ja alllinn Agora ehk turuväljak. Ülalinnas olid ainult templid ja elasid nn. jumalad ning alalinna majad olid hajevil ja kaootiliselt ehitatud. Rooma ülalinnas Kapitooliumis oli rohkem administratiivseid hooneid ja seal oli ilmalikum elu kui Kreekas. Alllinnas Foorumis olid ehitised ja majad kompaktsemalt ja tihedamalt. Linnade jagunemine toimus ka hiljem ala- ja ülalinnaks. Näiteks meie enda Tartu linn, kus Toomkirik oli üla linn ning Raekoja plats alllinn. . Rooma triumfikaar on roomalikkus. Tegemist on täiesti ebafunktsionaalse eshitisega: sisse pole võimalik minna, kuid alt saab läbi minna. Ta sümboliseerib ühest elu staadiumist teise mineku vahe lüli. Näiteks, väejuht võitis lahingu, siis ratsutas ta sealt läbi
· Tavainimesi kujutati töötegemis poosis · Proportisioonis kujud Egeuse kultuur puudub :D(pole töös) Kreeka kultuur 1. Arhailine ajajärk 7-6 saj e.Kr 2. Klassikaline ajajärk 5-4 saj e.Kr 3. Hellenismi ajajärk 330-146 a. e.Kr · Muistne Kreeka polnud ühtne riik, koosnes linnriikidest e. Polistest · Polise keskus pealinn(koosnes alllinnast ja ülalinnast e.) · Alllinnas elumajad, käsitöö kojad , agoraa e. Turuplats · Künkal asus kindlustatud ülalinn, kuhu püstitati templeid ja mindi sõja ajal varjule · Tänavad olid ristuvad ja nendega oli linn jagatud kvartaliteks · Jumala austamisega kaasnesid ronkäigud, pidustused, atleetide, poeetide ja muusikute võistlused · Spordivõistlustest arenesid Olümpia Mängud, mille ajal kehtestati rahu · Suurimad saavutused: kunst, filosoofia, kirjandus ja teadus
dekoratiivsed freskod. Mükeene Lõvivärav on monumentaal skultuuri näide. Vanakreeka kunst Arhailine ajajärk 7-6 saj eKr Klassikaline ajajärk 5-4 eKr Hellenismi ajajärk 330-146 a eKr Muistne Kreeka asus Balkani ps lõuna osas. Kultuuri arenemiseks oli määravaks ühendus merega. Muistne kreeka ei olnud ühtne riik, vaid koosnes linnriikidest, polistest. Polise keskuseks oli pealinn ja see koosnes alllinnast ja ülalinnast ehk akropolist. Alllinnas olid elamud. Keskväljaks- agoraa- kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Ülalinnas ehk akropolil asusid templid ja sinna mindi sõja ajal varjule. Linnades olid veejuhtmed ja algeline kanalisatsioon. Linn oli jagatud sirgete tänavatega täisnurkseteks kvartalisteks. Muistsetel kreeklastel oli huvitav usund ja rikas fantaasia. Tähtsamad olid olümpuse jumalad, eesotsas Zeusiga. Kreeklaste uskumuste kohaselt ei olnud Olympose jumalate võim piiramatu. Kreeka jumalatele
· Südalinna kõrgtipp, basiilika · Samalaadne Niguliste kirik, hetkel muuseum (keskaeg) · Tallinna Toomkirik · Basiilika, torn barokkstiilis · Pühavaimu kirik · Kodakirik, 2-lööviline · Kloostrid (20-30), likvideeriti reformatsiooni käigus · Pirita, varemetes, hetkel kontserdipaik, birgitiinid, segaordu, 3-lööviline kodakirik · Püha Katariina klooster, esialgu Toompeal, hiljem alllinnas, alles müürid, ristikäiguga siseõu · Püha Miikaeli nunnaklooster, Gustav Adolfi gümnaasiumi hoones · Padise klooster, varemetes, restaureeritud, eraldatud, rajatud maale (50 km Tallinnast) Tartu ja Lõuna-Eesti · Urvaste- ainus maabasiilika, kooriruumiga, lühike lai pikihoone · Tartu toomkirik suurim gooti stiilis, 2 läänefassaadi torniga, säilinud varemed, kooriruum ümber ehitatud
b) laenuosakonna juhataja poolt mittemõjutatavad kulud c) laenuosakonna otsekulud d) laenuosakonna kaudkulud e) diferentsiaalkulud f) piirkulu g) alternatiivkulu h) pöördumatu kulu Kulud 1. Laenuosakonna juhataja ametipalk 2. Laenuosakonna kasutatud kontoritarbed 3. Laenuosakonna juhataja poolt eelmisel aastal osakonnale ostetud PC maksumus 4. Panga üldreklaami maksumus, mis on jaotatud laenuosakonnale 5. Tulu, mida võiks laenuosakond saada, kui tema kontor oleks avatud alllinnas, mitte aga naabemaakonnas 7. Erinevus panga kuludes, kui võetakse vastu ja töödeldakse üpks täiendav laenuvajadus Ülesanne 8 Järgnevate situatsioonide kohta otsustada, milline on parim klassifikatsioon: Kas tegemist on: 1. pöördumatu kulu 2. täiendkulu 3. muutuvkulu 4. püsikulu 5. segakulu , 6. astmelise kulu 7. kontrollitava kulu 8
Erand on Koknese (Väina ääres), Tartu ka. Tvauri: linna arengus 12sajandil Tartus katkestus, ebamäärane kontinuiteet. Korralik materjal vaid Tallinna kohta. Seega Liivimaa linnaajalugu keskajal just Tallinna ja Riia ajalugu. 3 suurt linna: Tallinn, Tartu, Riia. Euros olid need keskmise suurusega linnad. Maksuandmete järgi arvutatud, et Tallinnas võis 1374 olla 5500-6000, 1390 2100 elanikku. Kõikumise põhjus, et pole koostatud võrdsetel printsiipidel. 16saj I pooles alllinnas 5000 elanikku Toompeal 1000, eeslinnas 700. Kokku sajandi keskel ca 7000-8000. Tallinnas Lübecki õigus. 1248 esmamainimine. 1230. aastate alguses oli juba kaupmehed. Umbes sel ajal sai taanlastelt Lübecki õiguse. Tartu sai 1254 piiskopi residentsiks. 1262 linnast ennast juttu, raadist ka. Kehtis Riia õigus, mis oli Ojamaa ja Hamburgi õigusega seotud, mis omakorda Lübecki õigusega. Keskaja lõpus 5000-6000 inimest. Pigem siiski vähem.
maksunimekirju 14. ja 16. sajandist säilinud on. Probleem sellest, et maksunimekirjades on märgitud ainult maksukohustlased ja perekonnapead. Tekib probleem nende maksunimekirjade omavahelisel võrdlemisel. 14. sajandi maksunimekirjade alusel arvutatud linnaelanikkonna arvukust. Maksunimekirjad võivad olla koostatud ka mittevõrreldaval tasemel - nt maksukohustlased alaregistreeritud jne. 1538. aasta maksunimestiku põhjal on TLN elanikonna arvuks hinnatud u 6700-7000, millest alllinnas umbes 5000, toompeal 1000. 16. sajandi keskel arvatakse Tallinna elanikkonna arvuks 7-8 tuhat. Euroopa mastaabis suurepoolne, keskmine linn. Lübeckis on hinnatud 20-30 tuhat inimest, Riias 10-15 tuhat. Tallinn umbes sama masti linna kui Stockholm ja Hannover. Need elanikkonna arvud on suurel määral hinnangulised. Teised Eesti linnad olid siis Tallinnaga võrreldes olulisemalt väiksemad, erandina Tartu. Tartu elanikkonna suurust on võimalik arvutada retrospektiivselt
annaabi.ee 
