asuv forellikasvandus ning Tarbja küla, keskjooksul Paide linn ja osalt ka Türi linn, enamus Türi reovetest juhitakse pärast puhastamist Lintsi jõe lisajõkke, Lokuta jõkke ning alamjooksul Sindi ja osaliselt Pärnu linn ning Tori ja Paikuse alevik. Pärnu jõe suudme- eelsesse ossa kandub reostust ka sadamast ja Sauga jõest. Pärnu jõe veejõudu on kasutatud pikka aega paljudes kohtades - suured veskid on töötanud Türi-Allikul, Jändjal, Kurgjal, Suurejõel, Vihtras jm. 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku veejõujaam ja 1927-1941 Jändja veejõujaam. Suurim vesiehitis on Sindi pais. Pärnu jõgi kuulub Eesti parimate kalajõgede hulka. Sealt võib püüda meriforelli, lõhet, vimba jt. Kuna Sindi pais on olnud tõkkeks kalade liikumisteel ülespoole, siis kudemisrände soodustamiseks on ehitatud sinna kalatrepp, mis võimaldab kaladel paisu kõrvalt vastuvoolu üles liikuda.
kalastikupiiri. 3 Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid . erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus. Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20. sajandi esimesel poolel olid Pärnu jõel veskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, 2 veskit Vihtras, Levil, Asvles ja 2 veskit Oorekülas. Puupapivabriku paisud olid Tori-Jõesuus (Päästalas), ehitatud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis. Tänapäeval on säilinud jõepaisud Tarbjas, Jändjas, Kurgjal ja Sindis. Suurejõe, Vihtra, Levi ja Oore-Virula veskipaisud on lagunenud kärestikeks. 4 Elustik
pussitorkega. Ja paine «olla või mitte olla» ei jäta seda inimest hetkekski. «Hamleti» teeb igavikuliseks see, et autor on tabanud üksikisiku ühiskondliku eksistentsi alusprobleemi. Shakespeare näitab, et vägivalla vastu tõusmine viib omakorda ebaõiglusele ja vägivallale. Ring sulgub, jäävad vaid laibad ja vaikus. // Allik, J. 2000. "Olla?". http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/00/01/08e/lugu14.htm. 25.11.07 8.2. Minu nägemus Ma arvan, et Allikul on õigus. "Hamlet" on aegumatu lugu, mille probleemidest on võimalik tänapäeval aru saada. Peale Hamleti olid ka teistel tegelastel arusaadavad mured. "Hamletis" olid väga keerulised inimeste vahelised suhted ning oli raske ette arvata, mis juhtub enne traagilist lõppu. Teosele võib ette heita, et naissoost tegelastel ei olnud suuremat tähtsust. Neid kasutati ainult ära, et mõni teine tegelane oma tahtmist saaks. 9. Aita õpetajat
Kõrgsood e rabad tekivad veereziimi ja soopinna mikroreljeefi kumerdumise tagajärjel. Turvas jaguneb: madalsoo- ja rabaturbaks. Madalsooturvas: hästi lagunenud, must, tarna, pilliroo ja puidu jäänused. Rabaturvas: halvasti lagunenud, helepruun, koosneb turbasammalde ja villpeade jäänustest. 1.Kirjelda Pärnu jõge Pärnu jõgi kuulub Väinamere-Liivi lahe vesikonda. Pärnu jõgi suubub Pärnu lathe. Pärnu jõe lähe asub Roosna, Allikul, mis saab alguse Pandivere kõrgustikult. Pärnu jõel on parempoolsed lisajõed nt Käru jõgi, Mädara jõgi, Lintsi jõgi, Reopalu jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Kurna jõgi, Navesti jõgi, Aruküla jõgi, Prandi jõgi, Vodja jõgi, Esna jõgi. Jõe alamjooks on tasane ja vooluhulk suudmes on 62,7 m3/s (jõe aastane äravool). Pärnu jõe vasakpoolsed lisajõed Halliste jõgi, Raudna jõgi ja Lemmjõgi koos Navesti jõega ujutavad üle Pärnu jõe vasakpoolse kalda. Pärnu jõgi
Alates 2004. a suvest asub firma mootoritehas Koerus ning metallitehas Põltsamaal. Pärast uue tehase valmimist ja tootmisüksuse avamist Põltsamaal sai AS Koneskost suurim elektrimootorite tootja Eestis. Hetke seisuga töötab ettevõttes üle 350 inimese. Praeguseks on AS Konesko põhitegevusaladeks elektrikilpide, elektrimootorite valmistamine ning sildkraanade otsavankrite valmistamine ja masinaehituslik allhanke töö. Ettevõte tegutseb Koerus, Põltsamaal ja Türi-Allikul. Käesolevas töös antakse ülevaade tulemustasu poolt- ja vastuargumentidest ning lõpuks kirjeldatakse ettepanekud tulemustasu süsteemi täiustamiseks. 1 TUGEVUSED Ettevõtja tahab eelkõige, et töötaja oleks huvitatud töö tulemusest, sest sellisena esindab ta kõige paremini ka ettevõtte huvisid. Töötajate motiveerimise teid on mitmeid, kuid rahaline huvitatus on ja jääb üheks neist. Võimalus teenida rohkem on paljudel juhtudel vedavaks
tähistamine, matk Albusse A. H. Tammsaare sünnikohta, Eesti Vabariigi tähtpäevade ja emakeelepäeva tähistamine, kevadine ja sügisene väljaõppelaager, luureretk vanematele kodutütardele ja noorkotkastele, suvelaager, orienteerumise õppepäevad, matkamäng noorematele ning jõuluüritus. (T. Pae, H. Sokk,2009) Täna on Järvamaal kokku 14 rühma. Rühmad on Retlas, Koerus, Väätsal, Türil, Roosna- Allikul, Kabalas, Säreveres, Peetris, Järva-Jaanis, Koigis, Albus, Aravetel ning Paides kaks rühma. Ainsana pole rühma Imavere vallas. Kodutütreid on Järvamaa rühmades kokku 277. Kõige rohkem tüdrukuid on Väätsal; järgnevad Paide Paepiigad ning Paide Väiksed Päiksed. Tegevliikmeteks on täiskasvanud noortejuhid, kel on pedagoogiline või noorsootööalane kogemus, kes tunnistavad Kodutütarde eesmärke ja oma tegevusega aitavad kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele
30.mail 1926 õnnistati Kunstnik August Roosilehe kavandi järgi valmistatud maleva lipp. Kaitseliidu peamine tegevusala oli õppetegevus. Suvel korraldati laagreid, spordi ja laskevõistlusi, sügisel tegeldi taktikaliste õppuste, laskeharjutuste ja laskevõistlustega. 1929 aastast anti välja ajalehte "Järva Maleva Teataja". Taasasustamine Kaitseliidu Järva Malev taasasutati 14. aprillil 1990 Roosna-Allikul. Kaheteistkümne aastaga on malev kasvanud kogu maakonda hõlmavaks organisatÂsiooniks, mille kolmes malevÂkonnas ja nende rühmades on kokku üle 400 liikme. Taastamisjärgsed malevapealikud: Neeme Väli 1990-1993 Rein Männik 1993-1995 Urmas Susi 1995-2003 Arvi Niglas alates 2003
annaabi.ee 
