Jalad on heleroosad, kloaagi ümbruse nahk sinakashall. Noorlinnud sarnanevad algul emaslindudega, sulestiku värvus on aga ühetoonilisem. Eestis vutte peetakse Eestis Rene Treieri tõuvutifarmis Jõgeva maakonnas Äksis. Vähesed vuttide harrastuskasvatajad Eestis ei ole tõuaretuses määravad. R. Treieri tõuvutifarmis toimub vutimunade täistsükliline tootmine. Farmi moodustavad eriruumid inkubatsiooniks, noorvuttide kasvatamiseks ja vutimunade tootmiseks. Noorvutte kasvatatakse allapanul, munejad vutid peetakse puurides. Hetkel on turu nõudlus vutimunade ja lihavuti järele jälle tõusnud ning seega on aeg soodne neile ettevõtjatele, kes on huvitatud oma vutifarmi rajamisest. Paarisajapealise vutikarja pidamine on jõukohane ka turismitalu pidajatele, kes soovivad külastajatele midagi eksootilist pakkuda. Eesti konkurentsivõime kohta põldvutikasvatuse vallas on raske midagi öelda, kuna
kadudega ning neid saaks hõlpsasti ja ökonoomselt talitada. Pidamisviisi valik sõltub majandamise tingimustest. Pidamisviisi valikul, farmi ja loomahoone planeerimisel tuleb arvestada kliimat, kasutatavaid ehituskonstruktsioone ja tööde mehhaniseerimise seadmeid [1, lk 27]. 2.2. Veiste pidamisviis Pidamisviisiks on valitud lõaspidamine. Sel pidamisviisil on igal lehmal eraldi ase, millel ta on lõaga fikseeritud. Seal looma söödetakse, joodetakse ja ka lüpstakse. Loom võib olla allapanul või ka ilma selleta. Meie vabariigis, kus allapanu on pisavalt, tuleks lehmi pidada allapanul. [1, lk 29]. 2.3. Kombilatrites pidamise eelised ja puudused Eelised: 1. Loomade rahulik puhkus on tagatud 2. Saab individuaalselt talitada 3. karast on hea ülevaade 4. Pikaajalised kogemused Puudused: 1. Loomade liikumisvõimalus on piiratud 2. Rakendatud transpordiseadmed on kohmakad ja suurte mõõtmetega 3. Lüpsja töötingimused on rasked 7 3
Karjades moodustuvad pered ja rühmad. Osa ema hanesid võib karjast välja jääda ja seepärast on munad viljastamatta. Võtavad toitu ka hämaras valguses vähendab kulusi. Pikkem põhikarjas viibimis aeg. Haned võivad munema hakkata 7-8 kuu vanuselt. Muna toodang 30-50 muna aastas. Munevad periooditi. Kui ergutada söötmis tingimuste abil võib munemis periood pikkeneda. Hauduma kippuvad soojal aastaajal. Nad on kohmakad ja tallavad mune katki peetakse sügav allapanul viljastatud munade saamiseks peetakse karjas 3-4 emas hane kohta üks isas hani mis tähendab seda et sööda kulu võrreldes teiste lindudega on suurem. Ühel ruutmeetril 1-2 hane. Temp täiskasvanud hanedel 10-15 kraadi, suvel võib kasvatadaq õues või solaariumis milles peab olema suplus koht. Et hanesid nuumata tuleb piirata nende liikumis vabadust. Sööda segu on madalama energia sisaldusega kui teistel lindudel. Kasvatamise seisukohalt broileriteks ja põhikarja täienduseks.
8. sileda koorega; ei tohi omada pinnal deponeerunud kaltsiumit, olla liigselt poorne ja mõradega Haudemunade desinfitseerimine Muna on eriti vastuvõtlik saastumisele õhuruumi formeerumise ajal. Õhuruum muna tömbis otsas hakkab tekkima munemisjärgselt. Munemisjärgselt muna jahtub, muna tömbis otsas toimub munavalge ja pooride kokkutõmbumine, mille tagajärjel imetakse õhk muna tömpi otsa, kus ta jääb membraanide vahele. Kui muna asub sel ajal saastunud allapanul, pesas jne, siis munakoorel olevad bakterid, seened jm tungivad läbi koore pooride munasse. Patogeenid hakkavad kiiresti paljunema munade inkubeerimise alguses (sest temperatuur tõuseb). Kõige parem aeg mune desinfitseerida ongi sel ajal, kui nad on veel soojad ja pole maha jahtunud. Hiljem, kui jahtunud, siis munasse sisenenud patogeene sealt enam välja ei saa. Vahetult munemisjärgselt on muna temperatuur u. 40 kraadi (veidi vähem kui linnu kehatemperatuur 42 kraadi).
põrsaste adaptatsioonile uutes tingimustes. Tulemuseks on kasvuenergia tunduv alanemine kuni haigestumise ja suremiseni. Stressorite negatiivse toime vähendamiseks tuleb luua optimaalne sigala mikrokliima, nõuetekohane sulg ja tagada õige söötmine.Intensiivses seakasvatuses võõrutatakse põrsad keskmiselt 4 (3 -- 6) nädala vanuselt. Pärast võõrutamist peetakse põrsaid rühmasulgudes, harilikult vähesel allapanul, kuni 30 (25 -- 35) kg kehamassi saavutamiseni. Võõrdepõrsaste sulud võivad olla nii osalise-, täisrest- kui ka monoliitpõrandaga. Temperatuur võõrdepõrsaste sulgudes peab võõrutusjärgselt olema 28 - 30°C. Põrsaste kasvades (4 - 5 nädalat) võib temperatuuri alandada 20 - 22 kraadini. Üsna levinud tehnoloogiline lahendus lamamisalal stabiilse temperatuuri tagamiseks on selle katmine varikatusega. 17. Seasõnniku koristamine ( tahke ja vedelsõnnik).
negatiivselt võõrdepõrsaste adaptatsioonile uutes tingimustes. Tulemuseks on kasvuenergia tunduv alanemine kuni haigestumise ja suremiseni. Stressorite negatiivse toime vähendamiseks tuleb luua optimaalne sigala mikrokliima, nõuetekohane sulg ja tagada õige söötmine.Intensiivses seakasvatuses võõrutatakse põrsad keskmiselt 4 (3 — 6) nädala vanuselt. Pärast võõrutamist peetakse põrsaid rühmasulgudes, harilikult vähesel allapanul, kuni 30 (25 — 35) kg kehamassi saavutamiseni. Võõrdepõrsaste sulud võivad olla nii osalise-, täisrest- kui ka monoliitpõrandaga. Temperatuur võõrdepõrsaste sulgudes peab võõrutusjärgselt olema 28 - 30°C. Põrsaste kasvades (4 - 5 nädalat) võib temperatuuri alandada 20 - 22 kraadini. Üsna levinud tehnoloogiline lahendus lamamisalal stabiilse temperatuuri tagamiseks on selle katmine varikatusega. 17. Seasõnniku koristamine ( tahke ja vedelsõnnik).
organismi talitlusi. Lautades erineb õhu koostis normaalsest tunduvalt. Loomade elutegevuse tagajärjel satub õhku erinevaid gaase. Hingamisel eritavad loomad süsinikdioksiidi ja veeauru. Peale selle satub õhku soolegaase ja higi, väljaheidete ning söödajäätmete lenduvaid koostisosi ja laguaineid. Tuntum neist on ammoniaak, mis satub õhku põhiliselt uriini ja väljaheidetega. Eriti suures kontsentratsioonis esineb ammoniaaki nendes lautades, kus loomi peetakse vähesel allapanul või restpõrandal. Ammoniaak ärritab loomade silma sidekesta ja hingamisteede limaskesta ning häirib ja nõrgestab organismi talitlust tervikuna. Sõltuvalt tehnoloogiast võib erinevate masinate töötamisel sattuda laudaõhku vingugaasi ehk süsinikoksiidi, mis on mürgine gaas. Orgaaniliste ainete roiskumisel ja soolegaasidena tekib veel mitmeid loomade tervisele kahjulikke gaase. Saastatud õhk on väga soodne mikroobide paljunemiseks ja levimiseks
organismi talitlusi. Lautades erineb õhu koostis normaalsest tunduvalt. Loomade elutegevuse tagajärjel satub õhku erinevaid gaase. Hingamisel eritavad loomad süsinikdioksiidi ja veeauru. Peale selle satub õhku soolegaase ja higi, väljaheidete ning söödajäätmete lenduvaid koostisosi ja laguaineid. Tuntum neist on ammoniaak, mis satub õhku põhiliselt uriini ja väljaheidetega. Eriti suures kontsentratsioonis esineb ammoniaaki nendes lautades, kus loomi peetakse vähesel allapanul või restpõrandal. Ammoniaak ärritab loomade silma sidekesta ja hingamisteede limaskesta ning häirib ja nõrgestab organismi talitlust tervikuna. Sõltuvalt tehnoloogiast võib erinevate masinate töötamisel sattuda laudaõhku vingugaasi ehk süsinikoksiidi, mis on mürgine gaas. Orgaaniliste ainete roiskumisel ja soolegaasidena tekib veel mitmeid loomade tervisele kahjulikke gaase. Saastatud õhk on väga soodne mikroobide paljunemiseks ja levimiseks. Loomadele soodsa
organismi talitlusi. Lautades erineb õhu koostis normaalsest tunduvalt. Loomade elutegevuse tagajärjel satub õhku erinevaid gaase. Hingamisel eritavad loomad süsinikdioksiidi ja veeauru. Peale selle satub õhku soolegaase ja higi, väljaheidete ning söödajäätmete lenduvaid koostisosi ja laguaineid. Tuntum neist on ammoniaak, mis satub õhku põhiliselt uriini ja väljaheidetega. Eriti suures kontsentratsioonis esineb ammoniaaki nendes lautades, kus loomi peetakse vähesel allapanul või restpõrandal. Ammoniaak ärritab loomade silma sidekesta ja hingamisteede limaskesta ning häirib ja nõrgestab organismi talitlust tervikuna. Sõltuvalt tehnoloogiast võib erinevate masinate töötamisel sattuda laudaõhku vingugaasi ehk süsinikoksiidi, mis on mürgine gaas. Orgaaniliste ainete roiskumisel ja soolegaasidena tekib veel mitmeid loomade tervisele kahjulikke gaase. Saastatud õhk on väga soodne mikroobide paljunemiseks ja levimiseks.
annaabi.ee 
