· Udar puhastatakse sooja vette kastetud, poolkuivaks väänatud lapiga · Iga looma jaoks on oma puhas lapp · Kasutatud lapid pannakse sooja männiseebivette · Nisade päid eriti hoolikalt puhastada /5/ Lehma lüpsiks ettevalmistamine hõlmab udara puhastamist, stimuleerimist ja eellüpsi tegemist eellüpsinõusse. Tähtis on lehma korralik lüpsiks ettevalmistamine(20...25 sek.), et piima sõõrdumine algaks mõni sekund pärast lüpsimasina allapanekut. Hea lüpsiks ettevalmistus: 4 · lühendab lüpsiaega · kindlustab udara tühjakslüpsi · vähendab lüpsimasina poolt põhjustavate udaravigastuste riski Nisade puhastamiseks tuleb kasutada korralikku kuivaksväänatud lappi. Peamine tähelepanu tuleb suunata piirkonnale, mis ümbritseb nisade algust ja nisale endale. 1. 2. Eellüps Eellüpsi tegemisel tuleb kindlasti kasutada eellüpsinõud
.. Nüüd ollakse sunnitud talundite loomasöödabaasi reorganiseerima"("Agronoomia", 1933, nr.3). Thedor Pooli uurimustööd Uurimistöös "Masinlüps" kirjutas Th. Pool: "Masinaga algaja teeb tihti selle vea, et katsub tõrkujalt lehmalt saada piima kätte masina kauemaks ajaks allajätmisega& See on ränk eksitus... Üks vilunud lüpsja tuleb toime nii masinaid käsitsedes kui järellüpsi teostades kahe lüpsiaparaadiga. Teostades ainult aparaadi allapanekut ja piima ärakallamist, tuleb üks lüpsja toime 4-5 aparaadiga. Sel korral teostab järellüpsi teine isik" ("Agronoomia", 1939, nr.7). Thedor Pooli uurimustööd Th. Pooli "Agronoomias" avaldatud uurimistöödest tuleb nimetada järgmisi: "Loomasöödajuurikate kasvatamine suuremal määral" (andmed 1920-1937, "Agronoomia" 1938, nr.6), "Inimtööjõu kokkuhoiu võimalustest veisepidamises" (1938, nr.7), "Inimtööjõu küsimus Eesti põllumajanduses" (1937, nr
paljunenud mikroobe. Seetõttu on eellüpsi teiseks eesmärgiks üldpiima mikroobide üldarvu vähendamine. Kui sõõrdumisrefleksi tulemusena on piim laskunud udarasse, siis paigaldatakse nisakannud. Nende allapanekuga ei tohi liialt kiirustada, sest siis võib tekkida häireid lüpsivaakumis või ärritatakse lehma asjatult. Samas tuleks vältida ka ülemäärast viivitamist, sest siis võib väheneda piima sõõrdumine. Pärast nisakannude allapanekut algab kohe piimavool, mille kiirus on lüpsi algul väikesem, kuid saavutab umbes minutiga maksimaalväärtuse. Piimavoolu kiirus jääb suhteliselt stabiilseks 25 minutiks ja välja lüpstakse 8590% kogu lüpsi piimast. Lüpsi viimast, umbes 30sekundilist, faasi nimetatakse järellüpsiks. Sooritades udara täiendavat massaazi (nn järelmassaaz), lüpstakse udar peaaegu täielikult tühjaks. Järellüpsil saadav piimakogus
45. Lüpsiinventari pesemine - mõjutab suurel määral piimakvaliteeti. Kannulüpsimasina pesemisel eemaldatakse enne pesemist piimajäägid 30-40 kraadise veega. Vähemalt kord nädalas tuleb voolikud ja kollektor lahti võtta ja kogu aparaat põhjalikult läbi pesta ning desinfitseerida. Enne lüpsmist tuleb lüpsiaparaati imeda kuuma vett. See kasulik kahel põhjusel: soe vesi desinfitseerib täiendavalt aparaati ja eelsoojendab nisakummid enne lehmale allapanekut. 2 korda nädalas pestakse happelise pesemislahusega, et vältida "piimakivi" teket torustiku siseseinale. Hoolikalt tuleb pesta ja desinfitseerida udarapesulapid, et vältida udaranakkuste levikut ühelt lehmalt teisele ning mikroobide sattumist piima, mis alandab omakorda kvaliteeti. 46. Piima esmane jahutamine ja säilitamine - vahetult peale lüpsi on vajalik selleks, et piirata mikroobide kasvu ja tagab seeläbi piima säilimise. Lautades kasutatakse
asetatakse nisakannud alla vasaku käega. Parem käsi hoiab kollektorit. Vastasel korral hakkab üks käsi teise tööd segama. Nisakannude allpanekul alustatakse lüpsjapoolsest tagumisest nisast, seejärel asetatakse nisakann kaugemale tagumisele, kaugemale esimesele ja lõpuks lüpsjapoolsele esimesele nisale. Selline nisakannude allapaneku järjekord on tähtis seepärast, et vastasel juhul hakkavad allapandud nisakannud segama ülejäänud nisakannude allapanekut. Paremalt poolt lüpsmisel pannakse nisakannud alla parema käega ja vasak hoiab kollektorit. Allapaneku järjekord on sama nagu vasakult poolt lüpsmisel. Alustatakse lüpsjapoolsest tagumisest nisast, seejärel asetatakse nisakann kaugemal asuvale tagumisele nisale, kaugemal asuvale esimesele nisale ja lüpsjapoolsele esimesele nisale. b) Lüpsiajal ei tohi vaakum- ja piimavoolikud olla keerdus! Kannulüpsi
vasaku käega. Parem käsi hoiab kollektorit. Vastasel korral hakkab üks käsi teise tööd segama. Nisakannude allpanekul alustatakse lüpsjapoolsest tagumisest nisast, seejärel asetatakse nisakann kaugemale tagumisele, kaugemale esimesele ja lõpuks lüpsjapoolsele esimesele nisale. Selline nisakannude allapaneku järjekord on tähtis seepärast, et vastasel juhul hakkavad allapandud nisakannud segama ülejäänud nisakannude allapanekut. Paremalt poolt lüpsmisel pannakse nisakannud alla parema käega ja vasak hoiab kollektorit. Allapaneku järjekord on sama nagu vasakult poolt lüpsmisel. Alustatakse lüpsjapoolsest tagumisest nisast, seejärel asetatakse nisakann kaugemal asuvale tagumisele nisale, kaugemal asuvale esimesele nisale ja lüpsjapoolsele esimesele nisale. b) Lüpsiajal ei tohi vaakum- ja piimavoolikud olla keerdus! Kannulüpsi korral
Udara puhastamine ühtlasi masseerib udarat ja soodustab oksütotsiini eritumist verre, mis käivitab sõõrdumisrefleksi (joonis, A). Piima sõõrdumist alveoolidest mõjutab eriti tugevalt udara, nisade ja nisatippude ettevaatlik masseerimine sõrmedega, mida võib sooritada paar korda järjest. Selliseks udara massaaziks suurtootmisel kahjuks aega ei jätku. Edukal ettevalmistamisel muutub udara tagaosa pringiks ja sellele tekib kurrutus. Enne lüpsiaparaadi allapanekut on soovitatav udar ja nisad kuivatada. Eellüpsi faasis kontrollitakse piima väljutamist nisadest, lüpstes käsitsi igast nisast välja umbes neli juga piima (joonis, B). Nisast väljuv esmane piim sisaldab rohkesti nisakanalisse või piimaurkesse sattunud ja seal paljunenud mikroobe. Seetõttu on eellüpsi teiseks eesmärgiks üldpiima mikroobide üldarvu vähendamine. Eellüpsi piimajugades sisalduv mikroobide hulk ületab umbes 12-kordselt hiljem lüpstavate piimajugade oma.
vasaku käega. Parem käsi hoiab kollektorit. Vastasel korral hakkab üks käsi teise tööd segama. Nisakannude allpanekul alustatakse lüpsjapoolsest tagumisest (vasak tagumine) nisast, seejärel asetatakse nisakann kaugemale tagumisele, kaugemale esimesele ja lõpuks lüpsjapoolsele esimesele nisale. Selline nisakannude allapaneku järjekord on tähtis seepärast, et vastasel juhul hakkavad allapandud nisakannud segama ülejäänud nisakannude allapanekut. Paremalt poolt lüpsmisel pannakse nisakannud alla parema käega ja vasak hoiab kollektorit. Allapaneku järjekord on sama nagu vasakult poolt lüpsmisel. Alustatakse lüpsjapoolsest tagumisest nisast, seejärel asetatakse nisakann kaugemal asuvale tagumisele nisale, kaugemal asuvale esimesele nisale ja lüpsjapoolsele esimesele nisale. b) Lüpsiajal ei tohi vaakum- ja piimavoolikud olla keerdus! Kannulüpsi korral asetatakse lüpsikann
annaabi.ee 
