Kordinatsiooni- ja tasakaaluhäirete tekkimisega võib inimene ka ennast vigastada. Näiteks vigastavad alkohoolikud ennast ja teisi igapäevaselt liikluses. Alkoholi tihe tarvitamine tekitab sõltuvust. See võib ilmneda inimese välimuses ja käitumises. Vastutustunne kaob teismelistel langeb seetõttu koolis õppeedukus, täiskasvanutel võib see kaasa tuua töökoha kaotuse. Töökoha kaotanud sõltlane võib tihtipeale teha tavatuid asju, et saada kätte päevane alkoholiannus. Näiteks realiseerida kodunt kõik väärtuslik, seda tehakse sageli teiste pereliikmete eest salaja. Lisaks peab raseduse ajal alkoholi tarvitav naine arvestama sellega, et laps võib sündida vaimse või füüsilise puudega. Alkohooliku tegevus mõjutab ka peresisest elu läbi perevägivalla, viies enamasti perede lagunemiseni. Tihtipeale jätkavad ka alkohoolikute peres kasvavad lapsed vanemate traditsioone. Alkoholismist väljumine vajab suurt pühendumust ja tahtejõudu.
kinofilmi ja telesaate ,,elavane", liikuvana tajumine ehk animatsioon) 3.indutseeritud liikumine, kui tegelikult liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumisele vastassuunas. 4.autokineetiline liikumine, kui näiteks pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat(üheks põhjuseks on vaatleja tahtmatud silmaliigutused) 5.liikumise järelefekt Alkoholi mõju pertseptiivsetele protsessidele: Alkoholiannus mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse advekaatseks tunnetamiseks ja sellele häireteta reageerimiseks, ühesõnaga kohastumiseks. Emotsionaalne toonus ja väline aktiivsus küll tõusevad, ,,koorealune peab pidu", kuid petlikkus just selles seisnebki, et meeleolu tõus, alanenud enesekriitika ja vähenenud pidurdus varjutavad tegeliku
vaatamata soovile 5. suure osa aja kulumine alkoholi hankimisele, joomisele ja selle mõjust toibumisele 6. töö, vaba aja ja enese vormis hoid- Alkoholitaluvus misega seotud oluliste toimingute Teatud joobeastmeks vajalik alkoholiannus suureneb osaline või täielik unarusse jätmine sõltlasel esialgu seetõttu, et organism õpib mürgist ainet alkoholi tarvitamise tõttu käitlema, n-ö harjub. Seega ei ole “palju kandmine” 7. alkoholi tarvitamise jätkumine tervise ja tugevuse näitaja, vaid viide, et alkoholi rohke vaatamata selle tarvitamisest põhjus- tarvitamise toimel on arenenud üks alkoholisõltuvuse
5. Liikumise järelefekt Vormitaju Eriti oluliseks on kujutiste äratundmise probleem muutunud seoses päevast päeva tohutult kasvava infohulga töötlemise-liigitamise-tõlgendamise ülesandega. Lühiajalisel esitusel jõuavad tajupilti vaid globaalsed vormitunnused. Alkoholi mõju retseptiivsetele protsessidele Küllalt levinud on arusaam, et mõõdukas joove psüühilist tegevust ei häiri või isegi ergutab seda. Toime on siin petlik kerge alkoholiannus mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse adekvaatseks tunnetamiseks ja selle häireteta regeerimiseks e. kohastumiseks. Eriti kannatavad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiaalsete signaalide tõlgendamise kriitilisus. TEEMA 8- MÄLU Mälu mõistest Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja
(animatsiooni aluseks) 3) Indutseeritud liikumisel, kui tegelikult liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumiseele vastassuunas 4) Autokineetiline liikumine, kui nt pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat 5) Liikumise järelefekt 29 Alkoholi mõju pertseptiivsetele protsessidele Alkoholiannus mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse adekvaatseks tunnetamiseks ja sellele häireteta reageerimiseks, kohustumiseks. Emotsionaalne toonus ja väline aktiivsus küll tõusevad, kuid petlikkus peitub selles, et meeleolu tõus, alanenud enesekriitika ja vähenenud pidurdus varjutavad tegeliku psüühiliste protsesside tasakaalutuse, hüppelisuse,
järjestikune esitamine erinevates ruumipunktides kutsub esile näiva liikumise mulje (animatsiooni aluseks) 3) Indutseeritud liikumisel, kui tegelikult liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumiseele vastassuunas 4) Autokineetiline liikumine, kui nt pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat 5) Liikumise järelefekt Alkoholi mõju pertseptiivsetele protsessidele Alkoholiannus mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse adekvaatseks tunnetamiseks ja sellele häireteta reageerimiseks, kohustumiseks. Emotsionaalne toonus ja väline aktiivsus küll tõusevad, kuid petlikkus peitub selles, et meeleolu tõus, alanenud enesekriitika ja vähenenud pidurdus varjutavad tegeliku psüühiliste protsesside tasakaalutuse, hüppelisuse,
vastassuunas 4)autokineetiline liikumine näiteks pimedas ruumis liikumatut hõõguvat sigaretiotsa vaadates võib see tunduda liikuvat 5) liikumise järelefekt. Tänapäeval on üheks aktuaalsemaks psühholoogiaprobleemiks vormitaju (kasutatav ntks satelliitfotode lahtimõtestamine, majandusmudelite loomise ja tõlgendamise jpm). Lühiajalisel esitusel jõuavad tajupilti vaid globaalsed vormitunnused. ALKOHOLI MÕJU PERTSEPTIIVSETELE PROTSESSIDELE Kerge alkoholiannus mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse adekvaatseks tunnetamiseks ja kohastumiseks. Emotsionaalne toonus ning väline aktiivsus küll tõusevad, inimene arvab ekslikult, et tematajumis-, reageerimis-, mõtlemis-, ja suhtlemisvõime on head. Alkoholi tarvitamisel kannatavad enim aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiaalsete signaalide tõlgendamise kriitilisus.
annaabi.ee 
