Odysseuse parvesõit. Athena kurdab uuesti Zeusile Odysseuse olukorda.Zeus saadab Hermese Kalypso juurde.Ta käsib sel Odysseus koju lasta.Kalypso teatab Odysseusele,et ta on vaba.Ta hoiatab teda meresõidu eest,kuid asjata.Odysseus valmistab parve ja sõidab.Poseidon saadab tormi,Odysseus langeb merre.Viimaks märkab ta maad,kuid lainetuse tõttu ei saa maabuda.Jõudnud jõekese suudmeni,pääseb ta maale ja heidab magama. Odysseus saabub faiaakide maale. Athana soovitab faiaakide valdja Alkinoose tütrel minna rannale pesu pesema.See teebki nii.Pärast pesu hakkavad neiud palli mängima.Odysseus ärkab ja palub abi.Nausikaa õpetab talle,kuidas faiaakide linna tulla. Odysseus jõuab Alkinoose majja. Athena ise juhib Odysseuse Alkinoose lossini.Seda kirjeldatakse.Odysseus astub sisse ja leiab lahket vastuvõtmist.Ta jutustab oma merehädast ja pääsemisest.Talle lubatakse abi. Odysseus faiaakide juures. Rahvakoosolek otsustab Odysseuse kojuviimiseks laeva valmis seada
Odysseus oli kreeklaste parim vägilane, puuhobuse-idee autor. Ta on olnud juba 10 aastat kodust eemal. Tema kodus tahavad rikkamad mehed kosida tema naist Penelopet. Tal on poeg Telémachos. Odysseus on paar aastat merel ekselnud ja 7 aastat veetnud nümf Kalypso saarel. Zeus saadab Hermese sellele saarele käsuga Odysseus koju lasta. Ta ehitab parve, kuid merejumal Poseidoni saadetud torm hävitab selle ning Odysseus pääseb tundmatule saarele. Saare kuninga Alkinoose palvel jutustab Odysseus oma rännakutest. Jutustus sisaldab palju sündmusi: nt sattus Odysseus Poseidoni poja kükloop Polyphemose saarele. Sealt pääses ta kavalusega. Ta on käinud ka nõiatar Kirke saarel, kes muudab mehi sigadeks. Ta on mööda purjetanud sireenidest ning ta on läbi sõitnud kitast väinast, mida valvavad 2 koletist: Skylla ja Charybdis. Vastutuul on teda ka ühel saarel kinni pidanud. Tema
metsasalus, paplite, pajude, leppade ja pikkade küpressidega, koos viinapuuväätidega, mis …“rohked ja lokkavad, kõik täis raskeid rippuvaid tarju“ ning põimlesid koopa „võlvikal suul“. Seal oli ka neli allikat „värsket, helklevat vett“, neli allikat sealsamas andsid üksühe kõrval ja neist vesi voolas siia ja sinna“. (tsitaatide tõlge August Annist) • See on esimese groti ehk nümfaioni kirjeldus. „Odüsseia“ kaks aiakirjeldust • 7. laulus: Alkinoose lokkav taraga piiratud puuviljaaed • 24. laul: Odüsseuse isa Laertese hoolikalt hooldatud aed. Nendes leiduvad kõik aia elemendid: külluslikud viljapuud, kaunid lillepeenrad, kanalitega veevarustus ja viinamarjaistandused. Kõik see on tuttav juba varasemast: Egiptusest ja Lähis-Ida tsivilisatsioonidest. Kreekale kuuluvae asumaade aiad • Väike-Aasia (Makedoonia) aedadesse ulatus idamaade mõju. • Sitsiilia kreeka asurkondades elegantseid aedu juba 5. saj. eKr
Eepose esimeses laulus kogunevad jumalad koosolekule Olümposel, et paika panna Odysseuse saatus, keda juba seitse aastat hoidis kinni nümf KALYPSO3, tõotades talle surematust. Zeus saadab Hermese Kalypso juurde teatega, et koju igatsev Odysseus tuleb vabastada. Sangar valmistab parve ja asub koduteele. Poseidon saadab tormi ja mees langeb merre. Jõudnud kuivale maale, heidab sangar jõekese suudmes magama. Sealt leiab tema faiaakide maa kuninga Alkinoose nooruke tütar NAUSIKAA, kes juhatab sümpaatse merehädalase oma isa lossi. Alguses varjab Odysseus oma nime, kuid peolauas, kuulnud laulu puuhobusest ja Trooja vallutamisest, ei pea ta vastu ja puhkeb nutma. Alkinoos näeb külalise pisaraid ja pärib, kes ta on. Odysseus ütleb oma nime ja alustab oma eksirännakute kirjeldamist. William McGregor Paxton. Nausikaa avastab mererannas Odysseuse. Erakogu. Baltimore (USA) __________ 1
Polyphemose koobas (kükloobi Kalypsol Odysseus vabastada (u. pimestamine, põgenemine) 1670) Sireenid Naised: Kirke, Kalypso, (Nausikaa) G. de Lairesse, Mercurius käsib Odysseuse kojutulek (kohtumine Kalypsol Penelopega, kosilaste tapmine e Odysseus vabastada (1676/1682 mnsterophonia jm) vahel) Muud teemad (nt Odysseus Francesco Hayez, Odysseus Alkinoose Alkinoose kojas) kojas (u. 1814/15) Odysseus ja Polyphemos (670-660 Victor Mottez, Odysseus ja sireenid eKr) (enne 1848) Odysseus ja Polyphemos (u. 565 Arnold Böcklin, Kalypso (1883) 560 eKr) John William Waterhouse, Odysseus (u. 540-530 eKr) Kirke pakub Odysseusele peekrit (u.
,,Odüsseia" ( Ithaka saare valitseja Odysseuse seiklused ) 1. laul Odysseus viibib Ogygia saarel nümf Kalypso juures. Jumalad otsustavad ta koju lubada. Jumalanna Athena soovitab Odysseuse pojal Telemachosel sõita isa kohta teateid nõutama. 2. 2. laul Telemachos külastab Pylost ja Spartat 5. laul Kalypso lubab Odysseusel minna, Odysseus satub merehätta 6. laul Odysseus kohtub Scheria saarel faiaakide kuninga tütre Nausikaaga 7.-8. laul Odysseus faiaakide juures Alkinoose lossis. Demodokos laulab Trooja vallutamisest. 9. laul Odysseus teeb faiaakidele teatavaks oma isiku ja jutustab seiklustest Lootosesööjad, kükloopidesaar. Seiklused kükloop Polyphemose koopas ning sealt põgenemine. Kükloobi needus. 10. laul Odysseus saab tuulte valitsejalt Aioselt pärituule, kuid meeste uudishimu ei lase tal Ithakale jõuda. Laistrügoonid ja Odysseouse laevastiku hukkumine. Viibimine nõid Kirke saarel. 11
Agamemnoni ja Achilleuse tülist Hektori surmani, vihjates Trooja edasisele saatusele. * ,,Odüsseia" kajastab aega pärast Trooja sõda, täpsemalt Odüsseuse koduteed. Tegevus on suunatud ühele lõpptulemusele s.o Odysseuse kojujõudmine truu naise Penelope juurde. Kompositsioonilt on ,,O" keerukam, sest algab sündmuste keskel ning eelnevatest sündmustest saab lugeja teada alles loo käigus, Odysseuse jutustuse käigus kuningas Alkinoose juures peol. Sarnane ,,I" on see, et kajastatud on taaskord lühikest aega 40 p, osavalt on teosesse vahele pikitud Odysseuse jutustus tema rännakutest ja katsumustest Trooja langusest möödunud kümne aasta jooksul, sama eesmärk on ka Telemachose külaskäikudel rauk Nestori ja Menelaose juurde, kus meenutatakse sõjaaega ja Odysseuse vägitegusid. Alates kaheksandast laulust hakkab tegevus lõpplahenduse poole liikuma, milleks on kosilaste hukkumine ning Odysseuse
Aoid on kutseline laulik. Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene
Kõik tähtsamad ,,Iliase" kreeklastest kangelased, nii elavad kui surnud, on esile toodud ka ,,Odüsseias". Nagu ,,Ilias", jagati ka ,,Odüsseia", mis sisaldab 12 000 värssi, antiikaja teadlaste poolt 24 lauluks. ,,Odüsseia" kompositsioon on keerukam kui ,,Iliasel": käsitlus algab tegevuse keskelt ja eelnevaist sündmustest saab kuulaja teada alles hiljem, Odysseuse enda jutustustest peol kuningas Alkinoose juures. Tekkeajal esitati neid lüüra saatel. Antiikajal peeti ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autoriks Homerost. Täpsed biograafilised andmed Homerose kohta puudusid juba tol ajal, ja kõik see, mida jutustati ta elust ja isikust, on vaieldav ja osalt isegi fantastiline. Väga erinevad on antiikaja teadlastel Homerose eluaja dateeringud. Nime Homeros ennastki tõlgendati nii vana- kui ka uusajal kui üldnime; mõningate allikate järgi tähendanud Väike-
Poseidon saatis merele suure tormi. Kuid Odysseusele tuli appi Ino, kunagine Teeba printsess Leukothea. Ino ütles Odysseusele, et ta peab jätma parve ja kaldale ujuma, Ino andis mehele ka oma loori, mis teda kaitses, kuni ta veel meres oli. Kui Odysseus oli merre paisatud, rahunes Poseidon maha ja Athena rahustas lained. Odysseus pidi mere ujuma kaks päeva ja ööd, enne kui kaldale jõudis. Maa, kuhu Odysseus lõpuks jõudis, kuulus faiaakidele (lahke rahvas). Kuningas Alkinoose ja kuninganna Arete tütrest Nausikaast sai Odysseuse päästja. Nausikaa läks koos teiste neidudega pesu pesema ja leidis Odysseuse. Printsess andis talle riideid ja süüa, nad läksid koos linna. Odysseus võeti lahkelt vastu. Järgmisel päeval jutustas ta faiaakide ülikutele oma eksirännakutest. Odysseuse seiklused: torm; lootosesööjate maa; kükloop Polyphemos; Tuultemaa; laistrügoonide ehk hiigelkasvu inimsööjate maa.
annaabi.ee 
