mõistes teadus. Alkeemia tuntuim eesmärk oli igasuguste metallide muutmine kullaks või hõbedaks. Alkeemikud üritasid luua ka panatsead, mis ravivat kõiki haigusi ja muutvat inimesi surematuks. Nende eesmärkide saavutamise keskmeks arvati olevat tarkade kivi. Alkeemiat võib vaadelda tänapäeva keemia eellasena enne teadusliku meetodi tekkimist. Seda sain teada vikipeediast. Mina lugesin vist esimest korda alkeemia kohta raamatust ,,Harry Potter ja tarkade kivi", kus mainiti kuulsat alkeemikut Nicolas Flamel'i. Flamel olevat oma eluajal avastanud tarkade kivi, mille abil saab baasmetalle kullaks muuta ja see on ka üheks koostisosaks igavese elu eliksiiris. Teine raamat, mida olen lugenud ja mis on alkeemiaga rohkem seotud, on Michael Scott'i ,,Alkeemik". See on üsna ulmeline ja ikkagi teismelistele suunatud ilukirjanduslik tekst, mis on lihtsalt mõningate faktidega ja müütidest ning ajaloost tuntud nimedega seotud. See räägibki Nicolas Flamelist tänapäeval
Ta soovitab poisil märke jälgida. Sel viisil saab ka järgida Oma Lugu. Santiago müüb lambad maha ja reisib Aafrikasse. Ta röövitakse paljaks, Aga see oli iseenesest hea, sest tänu sellele tal tekkis vajadus minna tööle kristalli kaupmehe juurde. Ta muudab kristalli kaupmehe elu. Teenib raha ja omandab paljutarkust seal oldud ajal. Kuid peagi tuleb aeg, et reisida edasi Egiptuse poole. Reisikaaslaseks saab inglane. Inglasel ja Santigaol oli teineteiselt palju õppida. Inglane otsis alkeemikut, poiss otsis Oma Lugu. Inglane leidis alkeemiku, aga alkeemik leidis poisi. Poiss leidis armastuse Fatima. Alkeemik oli poisi õpetajaks ja teejuhiks Oma Loo leidmisel. Santiago seisab silmitsi olukordadega mida ta poleks osanud ettegi kujutada. Ta saab nendes olukordades alati hakkama. Sest ta jälgib märke ja südame häält. Ta suutis isegi küla uskuma panna, et ta muutis end tuuleks. Selleks, et küla uskuma panna, tuleb ise uskuda.
Ta soovitab poisil märke jälgida. Sel viisil saab ka järgida Oma Lugu. Santiago müüb lambad maha ja reisib Aafrikasse. Ta röövitakse paljaks, Aga see oli iseenesest hea, sest tänu sellele tal tekkis vajadus minna tööle kristalli kaupmehe juurde. Ta muudab kristalli kaupmehe elu. Teenib raha ja omandab paljutarkust seal oldud ajal. Kuid peagi tuleb aeg, et reisida edasi Egiptuse poole. Reisikaaslaseks saab inglane. Inglasel ja Santigaol oli teineteiselt palju õppida. Inglane otsis alkeemikut, poiss otsis Oma Lugu. Inglane leidis alkeemiku, aga alkeemik leidis poisi. Poiss leidis armastuse Fatima. Alkeemik oli poisi õpetajaks ja teejuhiks Oma Loo leidmisel. Santiago seisab silmitsi olukordadega mida ta poleks osanud ettegi kujutada. Ta saab nendes olukordades alati hakkama. Sest ta jälgib märke ja südame häält. Ta suutis isegi küla uskuma panna, et ta muutis end tuuleks. Selleks, et küla uskuma panna, tuleb ise uskuda.
Talle ei maksa ju midagi lattu minna ja välja uurida, kas püramiidid on tõesti nii kaugel. Laos kohtas ta Inglast. Inglane oli Al-Fayoumi teel, kuna seal pidi elama Alkeemik, kellega ta kohtuda tahtis. Al-Fayoum oligi Egiptuses. Kui poiss hakkas kividega mängima, tundis Inglane need ära ja tal olid taskus samasugused. Ja ta isegi järgis märke ja tahtis jõuda Alkeemikuni, et õppida Ühist Keelt. Inglane küsis, kas poiss otsib ka Alkeemikut, aga poiss ütles, et ta otsib aaret. Kuigi kohe kahetses oma sõnu, millele õnneks Inglane tähelepanu ei pööranudki. Ühel hetkel ütles karavanijuht, et nad hakkavad liikuma. Seal oli umbes 200 inimest ja topelt samapalju loomi. Neil Inglasega olid kaamelid. "Mida lähemale oma unistusele jõuda, seda enam muutub Oma Lugu elu mõtteks." Nii nad siis liikusid vaikuses. Inglane oli mattunud raamatutesse ja poiss vaatas
11 tegelikult nii lihtne, et selle saab üles kirjutada ainsamale smaragdile. Sellepeale Inglane pettus poisis ning edaspidi tegelesid mõlemad ainult enda huvidega. Varsti jõudis kiiresti liikuv karavan oaasi, kus elas ka Inglase otsitud Alkeemik. Karavan pidi oaasi jääma niikauaks, kuni sõda hõimude vahel läbi saab. [1] Oaasis kohtas Santiago Inglasega Alkeemikut otsides noort neidu, keda nähes jäi aeg seisma ning Maailma Hing kogu oma väes kerkis tema ette. Kui ta nägi neiu tumedaid silmi ja huuli, mis olid kõhkvel naeratuse ja vaikuse vahel, mõistis ta kõige olulisemat osa Keelest, mida maailm räägib ja millest oma südames saavad aru kõik inimesed. See oli Armastus. Neiu nimi oli Fatima, kes näitas käega lõuna suunas, kus pidigi salapärane mees elama. Poiss aga mõistis, et see armastus aitab tal üles leida kõik maailma varandused
tegemisel. Pärast ülikooli tutvus Johannes Prokopius Levy'ga, kellega seoses olid Faber'il esimesed kokkupuuted alkeemiaga. Faber'it huvitas kuidas loodus toimib see jäi talle elu lõpuni saladuseks. Ta tegeles ka astroloogiaga ennustas tähtede seisu järgi. Ta uskus, et arvudel on maagiline jõud ning asus Padovas matemaatikat õppima. Peagi kutsuti Johannest Veneetsiasse, Arnulfo Dandolini ihuarstiks. Oli ilmselge, et Dandoini kutsus Faberit Veneetsiasse kui alkeemikut, mitte kui arsti. Pärast Dandolini surma suundus Johannes Viini. Ta kohtus Viinis krahv Aloysius von Drachenheimiga, kes Johannese Rumeeniasse enda teenistusse kutsus. Drachenheim'i lossis elades sai Johannes aru, et seal tegeletakse musta maagiaga ning pöördus tagasi Viini. Ta soovis pühenduda iseseisva arsti kutsele ning rändas ringi 2 aastat, mil sai tunda palju nälga ja vaesust. Kuuldused, aga imeheast arstist levisid lihtrahva seast ka aadlike kõrvu
- ,,Sest ma ei ela minevikus ega tulevikus. Mul on olevik ja ainult see on huvitav." 53% - jõuti oaasi, kus oli palju datlipuid, püramiidideni oli veel pikk maa, kuid poiss püüd hetke nautida, sest rohkem ta selles olla ei saanud, nad olid jõudnud Al-Fayoumi, Inglane ootas kohtumist Alkeemikuga - magati ja puhati end välja kohalike keskel, Santiago rääkis ka kohalikele kõrbeelanikele oma elust, Inglane kutsus teda appi Alkeemikut otsima, keda nad ei leidnudki, ka kohalikud ei teadnud temast midagi - äkitselt ilmus allika juurde kena neiu, kellelt plaaniti Alkeemiku kohta uurida, kuid keda nähes poiss armus ja mõistis seeläbi üht väga olulist osa elust armastust, neiu nimi oli Fatima, tüdrukult õpetussõnad saanud, asus Ingerlane taas Alkeemiku otsingutele, ka neiu lahkus allikalt - poiss mõistis, et armastus aitab tal üles leida kõik maailma varandused
««Mu süda kardab kannatusi,» ütleb poiss ühel ööl Alkeemikule, kui nad kuuvalguseta taevast vaatasid. «Öelge talle, et hirm kannatuse ees on hirmsam kui kannatus ise. Ja et oma unistusi otsides pole ükski süda kunagi kannatanud, sest iga hetk sel teel on hetk, mil me kohtume Jumala ja igavikuga.»» 1 P.Coelho "Brida" "Brida" (1990) ,,Brida" on Paulo Coelho kolmas romaan, mille ta pani kirja üsna pea pärast ,,Alkeemikut". See on raamat vabadusest. Lugu jutustab noorest naisest, kes süüvib nõiakunsti ja erinevate maagiatraditsioonide kogemuste omandamisse. Coelho käsitleb selles romaanis mitmeid endale väga armsaid teemasid, nagu näiteks Suurt Ema, paganlikke religioone ja armastuse tajumist. Coelho ise ütleb "Brida" kohta: "Kui ma enam kui 18 aastat tagasi selle raamatu kirjutasin ja Brasiilias avaldasin, oli selline teema nagu Jumala naiselik pale enamikule inimestest väga võõras
Oma Lugu. Poiss sai sõbraks kaamelimehega. Kaamelimees rääkis poisile, Mul on olevik ja ainult see on huvitav. Kui te suudaksite elada üksnes olevikus, oleksite õnnelik mees. Te märkaksite siis, et kõrbes on elu, et taevas on tähed ja et sõjamehed taplevad sellepärast, et see kuulub inimsoo juurde. Elu muutuks teie jaoks pidupäevaks, suureks pühaks, sest ta on alati ja ainult see hetk, milles me just praegu elame." Poiss ja inglane hakkasid otsima Alkeemikut, kelle juurde inglane oli tulnud. Kõigepealt proovisid nad omapäi otsida. Nad olid ära kulutanud terve päeva kui lõpuks otsustasid, kellegi käest küsida. Nad küsitlesid inimesi allika juures. Allika juurde tuli üks tüdruk vett võtma, poiss lähenes talle ja, kui ta nägi neiu tumedaid silmi ja huuli, mis olid kõhkvel naeratuse ja vaikuse vahel, mõistis ta kõige olulisemat osa Keelest, mida maailm räägib ja millest oma südame saavad aru kõik inimesed
huvitavad preparaadid ja meetodid, sest nad võtsid täielikult omaks Laozi printsiibi: kes teab, see ei räägi, kes räägib, see ei tea. Katsekirjeldused formuleeriti väga salapäraselt, kasutades ebamääraseid ja arusaamatuid väljendeid. Näiteks: "Teadke kõik, kes te rändate Idamaadel, et kui hiilgavas relvastuses Marss heidab end Veenuse embusse, punastab too varsti." Et Päike (=kuld) tõuseb idast, siis Idamaa rändaja all mõistetakse alkeemikut, Marss = raud, Veenus = vask, pisarad = lahus, punastab = kattub vasekihiga. Seega nüüdisaegses sõnastuses: "Kui läikiv raud asetada vasesoola lahusesse, siis muutub ta punaseks." Araablased nimetasid alkeemiaks antiikteadlaste teooriaid keemia vallas, mis olid ühendatud traditsiooniliste usuliste kombetalitlustega. Katseid viidi läbi pühades templites müstiliste tseremooniate saatel, kuna alkeemikute tegevus oli kujunenud pühaks rituaaliks. Euroopas hakati
Läbi lahtijäänud uste võis rahvas näha tühja, mahajäetud, pimedat ja hääletut leinas kirikut. Hukkamõistetu püsis liikumatult oma kohal, oodates, mis temaga edasi sünnib, üks keppidega seersantidest pööras sellele magister Charmolue tähelepanu, kes kogu kirjeldatud stseeni kestel uuris peaportaali bareljeefi, mis ühtede arvates pidi kujutama Aabrami 1 9 9 ohverdamist, teiste järgi aga tarkade kivi tegemist, kus ingel sümboliseerib päikest, haokubu tuld ja Aabram ise alkeemikut. Polnud kerge teda sellest uurimisest lahti kiskuda. Lõpuks ometi pöördus ta ümber ja tema märguande peale astusid kaks kollases riides meest, timukasulased, mustlastüdruku juurde, et tal uuesti käsi kinni siduda. Võib-olla haaras õnnetut sel silmapilgul, kus tal jälle tuli häbivankrisse ronida, et oma viimsele teekonnale asuda, mingi südantlõhestav haletsus, et ta peab surema. Ta lõi oma